1-13-3047/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasi nr. 1-13-3047

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. aprillil 2013.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1 – 13 – 3047

Kohtunik

Alari Möldre

Sekretär

Helen Aasma

Ringkonnaprokurör

Rita Siniväli

Menetluse liik

kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

S.E, isikukood: XXX, rahvuselt eestlane, EV kodanik, emakeel: eesti keel, põhiharidusega, ei tööta;

elukoht: XXX, kannab karistust X Vanglas; varem kriminaalkorras karistatud 10-l korral, neist viimasel

korral: 05.11.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 215 lg. 2 p. 1,2 – § 25 lg. 2 järgi vangistusega 5 kuud

28 päeva, milline karistus KarS § 65 lg 1 alusel loeti kaetuks 09.09.2010.a. Tartu Maakohtu otsusega

mõistetud raskema karistusega – 4 aastat ja 4 kuud vangistust, lugedes karistusaja alguseks 24.01.2010.a.,

kehtivaid väärteokaristusi 12. Tõkendit ei ole kohaldatud. Süüdistatav ei soovinud kohtuistungil kaitsja

osalemist.

-

süüdistuses KarS § 215 lg. 2 p. 1 ja KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.E KarS § 215 lg. 2 p. 1 järgi ning karistada teda 6 /kuue/ kuulise

vangistusega.

Süüdi tunnistada S.E KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi ning karistada teda 8 /kaheksa/ kuulise

vangistusega.

KarS § 64 lg. 1 alusel mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus

kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 8

/kaheksa/ kuud vangistust.

KarS § 65 lg. 1 ja KarS § 64 lg. 1 alusel mõista liitkaristus 09.09.2010.a. Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja poolt mõistetud karistusega ja 05.11.2010.a. Harju Maakohtu poolt

mõistetud karistusega, lugedes käesolev kergem karistus kaetuks raskemaga, s.o. 09.09.2010.a.

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt mõistetud karistusega – vangistusega 4 /neli/ aastat

ja 4 /neli/ kuud ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 4 /neli/ aastat ja 4 /neli/ kuud vangistust.

Lugeda karistusaja alguseks samast otsusest tulenevalt 24.01.2010.a..

VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista S.E `ilt tsiviilhagi K.V (K.V) kasuks

summas 134 (sada kolmkümmend neli) eurot ja 20 (kakskümmend) euro senti. Tsiviilhagi tasuda

K.V arveldusarvele xxxxxx SEB pangas.

Asitõendid:

-

haamer ja valgest metallist võti BULAT, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas,

hävitada kohtuotsuse jõustumisel;

-

kviitungid ja CD plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, säilitada peale

kohtotsuse jõustumist kriminaalasja juures.

Välja mõista S.E ’lt KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2 ning 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale

kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud 0,45 (nelikümmend viis) euro senti, mis

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606

Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “S.E , kriminaalasi 1 – 13 – 3047, koopiakulud“.

Välja mõista S.E ’lt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel tasu riigi õigusabi osutamise

eest summas 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, milline tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606

Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “S.E , kriminaalasi 1 – 13 – 3047, õigusabikulud.“

Välja mõista S.E ’lt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel tasu DNA ekspertiisi eest

summas 1026 (üks tuhat kakskümmend kuus) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt

summas 85 (kaheksakümmend viis) eurot

ja 50 (viiskümmend) euro senti

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606

Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “S.E , kriminaalasi 1 – 13 – 3047, ekspertiisitasu.“

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse

normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4

sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku

järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus

selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale

7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

S.E on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema varem

süstemaatiliselt vargusi ja asja omavolilise kasutamise toimepannud isikuna, taas ajavahemikul

16.10.2009.a. kella 22:00 kuni 17.10.2009.a. kella 09:30 paiku Tallinnas Saue tn 9 maja juurest võttis

omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks K.V-le kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat, reg nr xxxxxx,

maksumusega 10 000 krooni. S.E murdis enda võtmega lahti kaasistuja poolse ukseluku ning käivitas

sõiduki juhtmetest. Seejärel tema võttis auto peale X.G ja koos sõideti Tallinnast Tartusse ning

17.10.2009.a. täpsemalt tuvastamata ajal jättis sõiduki Tallinnas Narva mnt 148 vastas asuvale

tühermaale maha.

Seega võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega isiku poolt, kes on varem toimepannud

vargusi ja asja omavolilise kasutamise, pani S.E toime KarS § 215 lg. 2 p. 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, varem süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, taas ajavahemikul 16.10.2009.a.

kella 22:00 kuni 17.10.2009.a. Tallinnas või Tartus, täpsemalt tuvastamata kohas, võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas K.V-le kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat, reg nr

xxxxxx, seest ja küljest järgmised esemed: mõlemad küljepeeglid kogumaksumusega 19.17 eurot, ühe

numbrimärgi maksumusega 9,59 eurot, armatuurlaualt ja uste seest 4 originaalkõlarit

kogumaksumusega 19.17eurot, tulekustuti maksumusega 9,59 eurot, karpides varuosad

kogumaksumusega 38,34 eurot, kokku vara summas 95.86 eurot. Kuna nimetatud sõiduk vajas

remonti, kaasnesid sellega kannatanule kulutused summas 38.34 eurot. Kannatanu esitas tsiviilhagi

summas 134.20 eurot ja taotleb selle väljamõistmist süüdlaselt.

Seega, pani S.E , varem süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna taas toime võõra vallasasja

äravõtmise selle omastamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg. 2 p. 9

järgi.

Vastavalt KrMS § 245 alusel 27.03.2013.a. süüdistatav S.E , viimase kaitsja Margus Viira ning Põhja

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Siniväli sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe

süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör

KarS § 215 lg. 2 p. 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist eest

vangistusega 6 kuud ning KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest

süüdistatava karistamist eest vangistusega 8 kuud. KarS § 64 lg. 1 järgi mõista liitkaristuseks vangistus

8 kuud

KarS § 65 lg 1; 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus 09.09.2010.a. Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumaja

poolt mõistetud karistusega ja 05.11.2010.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega, lugedes

käesolev kergem karistus kaetuks raskemaga, so 09.09.2010.a. Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumaja

poolt mõistetud karistusega – vangistusega 4 aastat 4 kuud ning lugeda karistusaja alguseks samast

otsusest tulenevalt 24.01.2010.a.

Süüdistatav S.E tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 215 lg. 2 p. 1 ja KarS § 199 lg. 2 p. 9

järgi inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut.

Süüdistatav S.E selgitas, et 27.03.2013.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Rita Siniväli, tema (S.E ) ja tema kaitsja Margus Viira kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale

mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Siniväli selgitas samuti, et ta jääb 27.03.2013.a.

kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde S.E `ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki

tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava S.E `i poolt KarS § 215 lg. 2 p. 1

ja KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava S.E `i

käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 215 lg. 2 p. 1 ja KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava S.E selgituse ja

ringkonnaprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad

kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav S.E on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning

sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on

sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb S.E temale esitatud süüdistuses KarS § 215 lg. 2 p. 1 ja KarS § 199 lg. 2 p.

9 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab S.E `i süü

suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Kohus märgib, et Harju Maakohtu Viljandi kohtumaja 09.09.2010.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-10-

8296 on S.E ’lt juba väljamõistetud sundraha II astme kuriteo eest, mille tõttu temalt enam sundraha

välja mõista ei saa, kuna süüdistuses märgitud samaliigiline kuriteo episood on toime pandud peale

09.09.2010.a. otsuses nimetatud varguste episoode ja kriminaalasju oleks tulnud arutada ühes

kohtumenetluses (Riigikohtu lahend 3-1-1-24-11).

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 kohaselt on ekspertiisitasu ja tasu riigi õigusabi osutamise eest käsitletavad

menetluskuludena. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab

menetluskulud süüdimõistetu.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule

ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et S.E `il

esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende

kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise

ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele,

mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud

ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et S.E `ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes

välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 –

3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude

osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata ekspertiisitasu hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu

jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et vanglas viibival isikul on rahaliste nõuete täitmine

raskendatud.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.

Kohtunik:/allkiri/

Koopia õige

Kohtunik: