Legislator Case Law & Legislation
1-12-1964/36 AI generated

1-12-1964/36 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-12-1964/36
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada I.G talle 31.05.2012.a Tartu Maakohtu, Võru kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-1964 KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 2 aasta 5 kuu 28 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Legislator headnote

AI generated

1-12-1964/36 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-12-1964

M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada I.G talle 31.05.2012.a Tartu Maakohtu, Võru kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-1964 KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 2 aasta 5 kuu 28 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

05.aprill 2013.a; Tartu, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-12-1964

Kohtunik

Heli Sillaots

Kohtuistungi sekretär

Kaija Sõster

07.03.2013.a kohtusse saabunud

Tartu Vangla 07.03.2013.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku toimikuga

materjalide edastamise kohta süüdimõistetu

I.G

tingimisi

enne

tähtaja

lõppemist

vangistusest

vabastamise

otsustamiseks

Prokurör

Liane Peets

KrMS § 432 lg 33 alusel prokurör 04.04.2013.a

kohtuistungil ei osalenud – teatas 28.03.2013.a,

et ei soovi istungil osaleda ja edastas enda

arvamuse elektroonselt; kirjalikus arvamuses

prokurör kinnipeetava vangistusest tingimisi

ennetähtaegset vabastamist ei toetanud

Süüdimõistetu

I.G

Kaitsja

asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust

isikukood xxx

kriminaalkorras karistatud 5-l korral

Valli Kallaste riigi õigusabi osutamise korras

Süüdimõistetu I.G kaitsja advokaat Valli Kallaste 04.04.2013.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Kallaste Advokaadibüroo kasuks 81 eurot 20 senti (asukoht Võru linnas)

(summa

on ilma käibemaksuta, büroo ei ole käibemaksukohuslane) advokaat Valli Kallaste süüdimõistetu I.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi ja õigusabi osutamiseks kantud kulutuste eest kokku . KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista I.G-lt riigituludesse menetluskuluna 81 eurot 20 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „Jaanus laurits, 1-12-1964, menetluskulu 05.04.2013.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja määruse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse määruse ärakiri kohtutäiturile. Täitemenetlusega kaasnevate kuludeta on võimalik menetluskulu tasuda 1 kuu vältel kohtumääruse jõustumisest arvates. Määruse jõustumise järgselt edastada määruse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, kaitsjale ja prokurörile ning allkirja vastu vanglasse I.G-le.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

I.G on kriminaalkorras karistatud 5-l korral:

1. 20.11.2003.a Lääne-Viru Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi

10 kuu vangistusega, KarS § 203 järgi 8 kuu vangistusega, KarS § 64 lg 1 alusel

1 aasta vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga,

2. 11.01.2007.a Tartu Maakohtu, Võru kohtumaja kohtuotsusega 6 kuu vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga;

3. 17.10.2007.a Tartu Maakohtu, Võru kohtumaja kohtuotsusega KarS § 121, KarS §

263 p 1,4, KarS § 266 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 järgi 8 kuu 10 päeva vangistusega, mille kandmiselt vabanes tingimisi ennetähtaegselt 25.06.2008.a;

4. 11,04,2011,a Tartu Maakohtu, Võru kohtumaja kohtuotsusega KarS § 263 p 1 järgi 6 kuu vangistusega, KarS § 68 alusel kanda 5 kuud 28 päeva vangistust KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 18 kuu katseajaga;

5. 31.05.2012.a Tartu Maakohtu, Võruy kohtumaja kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi 3 aasta vangistusega, KarS § 121 järgi 4 kuu vangistusega, KarS § 64 lg

1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vantgistust, KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja karistuseks jäi 2 aastat vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 28 päev vangistust, mille kandmise alguseks loeti 27.09.2011.a. I.G on talle 31.05.2012.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud KarS § 76 lg 1 punktis 2 märgitud 1/2 karistusajast ja enam kui kuus kuud vangistust. 04.04.2013.a kohtuistungil avaldas Jaanus laurits soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. KarS § 76 lg 1 punktis 2 sätestatu kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole karistusajast ja mitte vähem kui 6 kuud vangistust. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära I.G ja tema kaitsja ning olles tutvunud prokuröri kohtule edastatud arvamusega menetletavas kohtuasjas, on seisukohal, et I.G varasemat elukäiku arvestades ei ole põhjendatud I.G vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

24-aastast I.G on kriminaalkorras karistatud 5-l korral. Esimene

süüdimõistev kohtuotsus tehti I.G suhtes 2003.a. Senini I.G

suhtes kohaldatud meetmetest mitte ükski pole suutnud panna I.G uute kuritegude toimepanemisest hoiduma.

Kolmel korral on I.G suhtes kohaldatud KarS § 74 lg 1,3 alusel

vangistuse alternatiivina katseajaga kriminaalhooldust ja ühel korral reaalset vangistust, mille kandmiselt vabastati tingimisi ennetähtaegselt.

Neljanda

süüdimõistva kohtuotsuse alusel katseajaga kriminaalhooldusel olles pani toime üle

25 varguse ja ühe kehalise väärkohtlemise, milliste eest käesolevalt karistust kannab. Eelnevalt kajastatud I.G varasemast elukäigust nähtuvalt ei pea kohus põhjendatuks I.G tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. I.G-le on karistusregistri teatiselt ja viimases süüdimõistvas kohtuotsuses kajastatud süüdimõistvate kohtuotsuste ülevaatest nähtuvalt antud palju võimalusi vabadusse jäämiseks, kuid I.G on ise jätnud need võimalused otstarbekohaselt kasutamata, jätkates mitteõiguskuulekat käitumist.

Kinnipeetava iseloomustuses on hinnatud I.G-st lähtuvat uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgmise kahe aasta jooksul kõrgeks – 68%. Tartu Vangla ei toeta I.G vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Käesolevalt kantavast vangistusest on positiivne see, et I.G puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on osalenud ühes taasühiskonnastavas programmis – Agressiivsuse asendmaise treening. Samas on need asjaolud siiski ebapiisavad I.G vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks, kuna varasem ennetähtaegne vabastamine ja varasemalt kohaltaud katseaegadega kriminaalhooldused ei ole I.G suhtes otstarbekohaseks meetmeks osutunud, sest I.G on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava isiklikus toimikus kajastatust ja ka I.G enda 04.04.2013.a kohtuistungil avaldatust nähtuvalt on kuritegude toimepanemise jätkumise põhjuseks olnud alkohol ja hasartmängusõltuvus kasiinodes käimise näol. Vangistuse ajal I.G alkoholi liigtarbimise problemaatikaga ja kasiinosõltuvuse problemaatikaga tegelenud ei ole. Võimalikud uue kuriteo toimepanemise riskid on jäänud madaldamata. Neil asjaoludel on I.G vabadusse naastes temast lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid jätkuvalt kõrged. Viimases I.G suhtes koostatud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas on muuhulgas ette nähtud, et I.G osaleks sotsiaalprogrammides Eluviisitreening Õige Hetk, ja milliste raames oleks võimalik I.G saada tuge teda vabaduses ebaseaduslikule teele kallutanud probleemidest vabanemisele - alkoholi liigtarbimisele ja kasiinosõltuvusele. Eelkirjeldatud asjaoludel ei pea kohus põhjendatuks I.G vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Järelejäänud karistusaja jooksul on oluline, et I.G jätkaks vangistuses positiivsete muutuste kinnistamist ja osaleks talle võimaldatavates taasühiskonnastavates programmides, et vabadusse naastes oleksid temast lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid viidud võimalikult madalale. Vabadusse naastes on I.G võimalus enda elu õiguskuulekalt elamisega jätkamiseks.

Kohtunik Heli Sillaots