1-13-2544/2 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-2544

Kohtukoosseis

Paavo Randma

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 19. veebruari 2013 kaebuse rahuldamata

jätmise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) pankrotihalduri vandeadvokaat

Olev Kuklase kaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 208 lg-st 6 rahuldada OÜ MRP Ärigrupp pankrotihalduri

vandeadvokaat Olev Kuklase kaebus, tühistada Riigiprokuratuuri 19. veebruari 2013

määrus ja kohustada Riigiprokuratuuri kriminaalmenetlust alustama.

KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

Asjaolud

1. 11.01.2013 on OÜ MRP Ärigrupp pankrotihaldur Andres Hermet esitanud Lõuna

Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse kriminaalmenetluse alustamiseks V.M. , T.R. ja R.P.

suhtes, kuna nimetatud isikud on rikkunud Tartu Maakohtu 08.06.2012 ja Tartu

Ringkonnakohtu 06.12.2012 määrust ärikeelu rakendamise kohta ja on sellega toime pannud

KarS § 373 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.1 Kuriteoteatest ja selle juurde lisatud materjalidest nähtub, et Tartu Maakohtu 08.06.2012

määrusega tsiviilasjas nr 2-10-31157 on kohaldatud V.M. i, T.R. ja R.P. suhtes ärikeeldu.

Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2012 määrusega on maakohtu määruse p 4 täiendatud selliselt,

et ärikeelu viivitamata täitmine asendati kindla tähtajaga, millal see täitmisele kuulub.

Ringkonnakohtu lahendi kohaselt oli määratud ärikeelu rakendamise ajaks 04.01.2013.

1.2 Kuriteoteate esitaja hinnangul on nimetatud tähtaeg möödunud, kuid äriregistri andmete

põhjal seisuga 10.01.2013 tegutseb T.R. OÜ XXX , OÜ XXX ja OÜ XXX juhatuse liikmena

edasi ning V.M. ja R.P. tegutsevad OÜ XXX ja XXX OÜ juhatuse liikmetena, millest

tulenevalt on nad toime pannud KarS § 373 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ärikeelu

rikkumise.

2. 21.01.2013 teatisega jättis Lõuna Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata.

2.1 Teatise kohaselt ei nähtu kuriteokaebusest asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse

alustamise. KarS § 373 objektiivne koosseis seisneb kohtulahendis ettenähtud ärikeelu

rikkumises. PankrS § 91 annab ärikeelu määratluse, mille kohaselt seisneb ärikeeld selles, et

füüsilisest isikust võlgnikul on keelatud pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse

lõpuni kohtu loata tegutseda ettevõtjana, juriidilise isiku juhtorgani liikmena jne. Maakohus ja

ringkonnakohus on käesolevas asjas jõudnud järeldusele, et V.M. , R.P. ja T.R. võivad

edaspidi ettevõtjana tegutsedes toime panna uusi kuritegusid, seda eelkõige OÜ XXX e ja OÜ

XXX juhatuse liikmena tegutsedes omastada kaubanduskeskuse kinnistutelt saadavat

üüritulu. Seega saab KarS § 373 koosseisu sisustamisel olla keskseks objektiivse külje

tunnuseks eelkõige faktiline tegutsemine kohtulahendiga keelatud tegevusalal ehk ettevõtjana

ja juhtorgani liikmena, mitte aga formaalne kuulumine äriühingu juhtorganisse äriregistri

väljavõtte alusel.

2.2 Kuriteokaebus ei sisalda selliseid faktilisi asjaolusid, millest nähtuks, et V.M. , R.P. ja

T.R. oleks peale 04.01.2013 reaalselt toime pannud selliseid ettevõtlusega seotud tegevusi,

mida saaks käsitleda ärikeelu rikkumisena. Ainuüksi fakt, et äriregistri andmetel kuuluvad

V.M. , R.P. ja T.R. erinevate äriühingute juhtorganitesse, ei anna veel alust järeldusteks, et

nad on pärast ärikeelu jõustumist ka reaalselt tegutsenud edasi juhtorgani liikmetena ja

pannud toime ettevõtlusega seotud tegevusi.

2.3 Äriregistri kanne omab õiguslikku tähendust eelkõige kolmandate isikute jaoks, kuid see

ei pruugi kajastada äriühingu tegelikku reaalset olukorda. Käesoleval ajal ei ole ka välistatud

võimalus, et kuriteokaebuses esitatud faktiline olukord V.M. i, R.P. ja T.R. kuulumise kohta

äriühingute juhatuse liikmete hulka on tingitud äriregistri andmete muutmiskandega seotud

probleemidest või rikkumistest, millega kaasneb vastutus eelkõige äriseadustiku alusel.

Olukorras, kus ei ole teada ja kaebaja poolt ka esitatud konkreetseid viiteid ettevõtlusega

seotud tegevustele eelpoolmainitud isikute poolt, ei saa ka teha reaalseid järeldusi KarS § 373

järgi

kvalifitseeritava

kuriteotunnustega

teo

esinemise

kohta.

Seega

puudub

kriminaalmenetluse alus ja kriminaalmenetlust ei alustata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel.

3.

31.03.2013

esitas

OÜ

MRP

Ärigrupp

(pankrotis)

esindaja

Andres

Hermet

Riigiprokuratuurile kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale.

3.1 Kaebaja leiab, et Tartu Ringkonnakohtu määrusest nr 2-10-31157 tulenevalt ka äriühingu

juhatusest mittelahkumine võib kaasa tuua karistuse ärikeelu rikkumise eest. Faktilist

tõendamist on leidnud, et nimetatud isikud kuuluvad siiani äriühingute juhatusse, vaatamata

kohtumäärusest tulenevale keelule, millest tulenevalt on kaebaja arvates rikutud ärikeeldu

vastavalt

KarS

§-le

373.

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

teatisest

ei

nähtu,

et

ringkonnaprokuratuur oleks ise astunud samme kontrollimaks, kas V.M. , R.P. ja T.R. ei ole

vaatamata kohtumääruses sätestatud keelule jätkanud reaalselt tegutsemist juhatuse

liikmetena.

Riigiprokuratuuri määruse sisu

4. Riigiprokuratuuri 19.02.2013 määrusega jäeti OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) esindaja

kaebus rahuldamata.

4.1 Prokuröri abi leidis, et kaebaja väide selle kohta, et kaebuses nimetatud isikud kuuluvad

siiani äriühingute juhatustesse, on meelevaldne. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle

kohta, et nimetatud isikud väidaksid endil olevat juhatuse liikme volitusi või oleksid täitnud

ülesandeid, mida saanuks täita ainult äriettevõtte juhatuse liige või osalenud äriühingu

juhtimises.

4.2 Prokuröri abi luges asjakohatuks kaebaja viidet T.R. poolt üüri kogumisele, kuivõrd see

ülesanne ei kuulu ettevõtte juhtkonna ainupädevusse ning seda oleks võinud teha äriühingu

ükskõik millisel ametikohal töötav isik. Puuduvad andmed selle kohta, et nimetatud isikud

jätkuvalt osaleksid majandustegevuses äriühingu juhatuse liikmetena.

4.3 Kaebaja märkus selle kohta, et kaebajale ei saa panna kohustust selliseid tõendeid esitada

ning Lõuna Ringkonnaprokuratuur oleks ise pidanud tõendeid koguma, on täiesti asjakohatu,

kuna tõendite kogumist saab läbi viia vaid alustatud kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetlust

saab aga alustada vaid põhjendatud kahtluse korral.

Kaebuses esitatud taotluste sisu

5. OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) pankrotihaldur palub tühistada Riigiprokuratuuri määruse

ning kohustada Riigprokuratuuri alustama kriminaalmenetlust V.M. i, R.P. ja T.R. tegevuse

osas KarS § 373 tunnustel.

5.1 Kaebaja märgib, et Tartu Maakohtu 08.06.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-31157 on

kohaldatud ärikeeldu V.M. i, R.P. ja T.R. suhtes. Tartu Ringkonnakohtu määrusega lisati, et

määrus kuulub täitmisele alates 04.01.2013, kuid mitte hiljem kui alates määruse jõustumisest

ning kuulub kohaldamisele kuni OÜ MRP Ärigrupp pankrotimenetluse lõpuni. Vaatamata

sellele tegutseb äriregistri andmetel T.R. OÜ XXX e, OÜ XXX , OÜ XXX juhatuse liikmena

ning V.M. ja R.P. tegutsevad OÜ XXX ja XXX OÜ juhatuse liikmetena.

5.2 Kaebuse esitaja ei nõustu Riigiprokuratuuriga, et KarS § 373 koosseisu sisustamise

keskseks objektiivse külje tunnuseks on eelkõige faktiline tegutsemine kohtulahendiga

keelatud tegevusalal. Antud juhul on kohtumäärusega keelatud V.M. il, R.P. l ja T. R. l

igasugune tegutsemine äriühingu juhtorgani liikmetena. Kaebaja leiab, et V.M. , R.P. ja T.R.

ei ole kohaldatud ärikeelust kinni pidanud ning on astunud nimetatud äriühingute reaalselt

tegutsevate juhatuse liikmetena samme Valga turukeskuse kinnistutelt saadava üüritulu

jätkuvaks omastamiseks ehk ärikeelu rikkumine on toonud kaasa tagajärje, mille

ärahoidmiseks see kohtu poolt oli kehtestatud. Kaebaja on esitanud tõendid selle kohta, et

üüritulu endistelt kinnistutelt korjatakse ning seda teeb praegu T. R. .

5.3 Kaebaja leiab, et T. R. , V.M. ja R.P. kasutavad eelviidatud äriühinguid hüpoteekidega

koormatud Valga turukeskuse kinnistutelt laekuva üüriraha ebaseaduslikuks omastamiseks.

Seega isegi juhul, kui üüriraha korjamine ei ole juhatuse liikme ainupädevuses olevaks

tegevuseks, on tõendatud, et T.R. kogub jätkuvalt üürnikelt sularahas üüri, olles samaaegselt

ka äriregistrist nähtuvalt nimetatud äriühingute juhatuse liikmeks ning sellest tulenevalt osaleb

kaebuse esitaja arvates aktiivselt äriühingute majandustegevuses. Mingisugust muud

majandustegevust nendel äriühingutel ei ole, seega on asjakohatu prokuröri väide, et turu

osaline majandamine ja üüriraha kogumine ei ole juhatuse liikme pädevuses.

5.4 Lisaks peab kaebaja asjakohaseks, et nimetatud isikud on varasemalt asutanud erinevaid

äriühinguid ning tegutsenud nende juhatuses eesmärgiga omastada üüritulu, mis oleks pidanud

laekuma OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) pankrotivarasse. Kaebaja märgib, et kuigi haldurite

poolt esitatud hagidega ja kohtu ning Maksu- ja Tolliameti poolt kohaldatud arestidega on

blokeeritud nii OÜ XXX , OÜ XXX kui OÜ XXX arveldusarved ja seeläbi on vähenenud

võimalused üüritulu omastamiseks, käib jätkuvalt T.R. Valgas XXX , OÜ MRP Ärigrupp

(pankrotis) pankrotivarasse kuuluval kinnistul asuval turul sularahas üürnikelt üüri korjamas

ja omastab sularahas jätkuvalt need üürnike poolt tasutud summad. Selle ärahoidmiseks

kehtestati kohtumäärusega nimetatud isikute suhtes ärikeeld, kuid vaatamata sellele ei ole V.M.

, R.P. ja T.R. neile kohaldatud ärikeelust kinni pidanud ning on jätkanud tegutsemist eelnevalt

loetletud äriühingute juhatuse liikmetena.

5.5 Turu kinnistutelt saadava üüritulu omastamisega tegelevad V.M. ja R.P. läbi T. R. , kes

on kaebuse esitajale üürnikelt laekunud informatsiooni ja esitatud kirjalike tõendite kohaselt

peamiseks isikuks, kelle poolt kogutakse tänasel päeval Valga turul olevate turumüüjate poolt

kasutatavate müügikohtade kasutamise eest sularaha. Tegemist on igakuiselt ca 2000-5000

euro vahele jäävate summadega. 24.01.2013 ja 08.03.2013 on pankrotihaldur külastanud

XXX ja XXX üüriobjekte ning sellest tulenevalt on saanud teatavaks, et osad üürnikud

maksavad endiselt üüri sularahas T. R. le. Samuti on T.R. poolt saadetud nimetatud üürnikele

kiri, milles on teatatud, et pankrotihalduri või nende esindaja sekkumisel tuleb nimetatud isik

suunata üürileandja ametliku esindaja vandeadvokaat M. Lentsiuse ehk siis T. R. , V.M. i ja

R.P. esindaja poole. Seega leiab kaebuse esitaja, et antud juhul nähtub, et nii T. R. , V.M.

kui ka R.P. tegutsevad vaatamata ärikeelule äriühingute juhtorganite liikmetena ja rikuvad

sellega nende osas jõustunud kohtumäärusega kohaldatud ärikeeldu, mille eesmärgiks oli

eelkõige nimetatud isikute poolt raha omastamise takistamine.

5.6 Kaebaja on seisukohal, et võttes arvesse T. R. , R.P. i ja V.M. i varasemat tegevust ja

seda, et isikud on äriregistrist nähtuvalt endiselt juhatuse liikmeteks ning samuti kaebajate

poolt viidatud asjaolusid, mille kohaselt nimetatud isikud tegutsevad endiselt üüritulu

kõrvaldamise eesmärgil läbi spetsiaalselt selle jaoks loodud äriühingute, siis annab see piisava

põhjendatud kahtluse kriminaalmenetluse alustamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2012

määrusega kohaldati V.M. i, R.P. ja T.R. osas ärikeeldu, mille eesmärgiks oli keelata

kuulumine mistahes tegevusalal tegutsevate äriühingute juhatusse ja nõukogusse ning samuti

tegutsemine äriühingute likvideerijana ja prokuristina. Menetleja oleks sellises olukorras

pidanud astuma omapoolseid samme kontrollimaks, kas tegemist on üksnes äriregistrist

tuleneva formaalsusega või tegutsevad nimetatud isikud endiselt äriühingute juhtimisega.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus leiab, et OÜ MRP Ärigrupp pankrotihalduri kaebus Riigiprokuratuuri

määruse peale tuleb rahuldada ja Riigiprokuratuuri määrus tühistada. Ringkonnakohtu

hinnangul

on

Riigiprokuratuuri

määrusele

esitatud

kaebus

põhjendatud

ning

kriminaalmenetluse alustamine vajalik alljärgnevatel põhjustel.

Ringkonnakohus on seisukohal, et Riigiprokuratuur ei ole kaebuse rahuldamata jätmise

määrust piisavalt põhjendanud, jättes andmata hinnangu sellele, kas T. R. , R.P. ning V.M.

võisid oma tegevusega toime panna kohtulahendis ette nähtud ärikeelu rikkumise KarS § 373

järgi.

7. KarS § 373 sätestab, et seaduses või kohtulahendis ettenähtud ärikeelu või teataval erialal

või ametikohal töötamise keelu rikkumise eest, kui puudub KarS §-s 329 sätestatud

süüteokoosseis, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Seaduses sisalduv ärikeeld on PankrS §-s 91 sisalduv keeld füüsilisest isikust võlgnikule

tegutseda pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtjana,

juriidilise isiku juhtorgani liikmena, juriidilise isiku likvideerijana ega prokuristina.

Kohtulahendiga võib kohus juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata ärikeeldu

PankrS § 91 lg 2 alusel. Sellisel juhul määrab kohus, kes võlgniku juhtorgani liikmetest,

likvideerijatest, täisühingu osanikest, usaldusühingu täisosanikest jt, ei või pankrotimenetluse

lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

8. Kuigi Lõuna Ringkonnaprokuratuur on kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises

viidanud PankrS §-le 91, ei ole ringkonnaprokuratuur ega ka Riigiprokuratuur käsitlenud T. R.

le, V.M. ile ja R.P. le määratud ärikeelu sisu Tartu Maakohtu 08.06.2012 ja Tartu

Ringkonnakohtu 06.12.2012 määrustest tulenevalt. Kuna käesoleval juhul tuleneb nimetatud

isikute suhtes kohaldatud ärikeeld kohtulahendist, tuleb ärikeelu rikkumise tuvastamisel ja

seega KarS §-s 373 sätestatud koosseisu esinemisel lähtuda just nimelt kohtulahendis

sedastatud ärikeelu tingimustest.

9. Tartu Maakohtu 08.06.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-31157 kohaldati V.M. ile, R.P.

le ja T. R. le ärikeeld ning keelati neil kuulumine mistahes tegevusalal tegutsevate äriühingute

juhatusse ja nõukogusse ning samuti tegutsemine äriühingute likvideerijana ja prokuristina.

Maakohus kehtestas ärikeelu kuni OÜ MRP Ärigrupp pankrotimenetluse lõpuni.

Tartu Ringkonnakohus on samas tsiviilasjas 06.12.2012 määruses leidnud, et maakohtu poolt

kohaldatud ärikeelu ulatus on vastavuses isikutele esitatud kahtlustuse sisuga. PankrS ei

välista võimalust isiku suhtes ärikeelu kohaldamisel keelata tal kuulumine mistahes

tegevusalal tegutsevate äriühingute juhatusse ja nõukogusse. Ringkonnakohus märkis, et

esineb võimalus, et isikud panevad toime tegusid, milles neid kahtlustatakse (pangakelmus,

vara omastamine suures ulatuses, äriühingu maksejõuetuse põhjustamine tahtlike tegudega,

rahapesu) toime ükskõik millises valdkonnas tegutseva äriühingu juhtimisel. Ringkonnakohus

muutis maakohtu määrust viivitamata täitmise osas ning leidis, et määrus kuulub täitmisele

alates 04.01.2013, kuid mitte hiljem kui alates määruse jõustumisest. Ringkonnakohus pidas

nimetatud aega piisavaks, et V.M. , R.P. ja T.R. saaksid viia oma tegevuse kooskõlla

kohaldatud ärikeelu nõuetega.

10. Lähtudes eelviidatud määrustest on kohus seisukohal, et Riigiprokuratuur ei ole piisavalt

analüüsinud V.M. i, R.P. ja T.R. poolt eelviidatud kohtulahenditega määratud ärikeelu

rikkumist. Menetlejad leidsid, et KarS § 373 koosseisu sisustamisel on keskseks objektiivse

külje tunnuseks eelkõige faktiline tegutsemine kohtulahendiga keelatud tegevusalal ehk

ettevõtjana ja juhtorgani liikmena, mitte aga formaalne kuulumine äriühingu juhtorganisse.

Samas on Tartu Maakohtu 08.06.2012 ja Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2012 määrustes

sedastatud, et R.P. l, V.M. il ja T. R. l on keelatud kuulumine mistahes tegevusalal tegutsevate

äriühingute juhatusse ja nõukogusse. Tartu Ringkonnakohus on 06.12.2012 määruses pidanud

vajalikuks edasi lükata maakohtu määruse jõustumise, et isikud saaksid viia oma tegevuse

kooskõlla ärikeeluga. Seejuures on ringkonnakohus, käsitledes ärikeelu täitmise kohustust,

viidanud ka juhatusest tagasiastumisele. Oluline on ka asjaolu, et ringkonnakohus on leidnud,

et 06.12.2012 määruse tegemise ajaks ei olnud äriregistri andmetel V.M. , R.P. ja T.R. oma

tegevust ärikeeluga kooskõlla viinud ja rikkusid seega ärikeeldu. Ringkonnakohus on viidanud

ka võimalikule KarS § 373 koosseisu esinemisele. Seega on juba Tartu Ringkonnakohtu

06.12.2012 määruses leitud, et V.M. i, R.P. ja T.R. kuulumine äriühingute juhatusse on

ärikeelu rikkumine, mida ringkonnakohus tuvastas just nimelt äriregistri andmetele tuginedes.

11. Kaebuse esitaja on asjakohaselt välja toonud, et kuigi Tartu Maakohtu 08.06.2012 määruse

täitmine lükati edasi kuni 04.01.2013, kuid mitte hiljemaks kui alates määruse jõustumisest, ei

ole T. R. , V.M. ning R.P. äriregistri andmetel käesolevaks hetkeks oma tegevust ärikeeluga

kooskõlla viinud ning kuuluvad mitme äriühingu juhatusse.

Lõuna Ringkonnaprokuratuur ja Riigiprokuratuur ei ole pidanud äriregistris sisalduvaid

andmeid piisavalt usaldusväärseks järeldamaks, et T. R. , V.M. ja R.P. jätkuvalt kuuluvad

äriühingute juhatustesse. Ringkonnakohus möönab, et ei saa välistada võimalust, et äriregistri

kanne mingil põhjusel ei kajasta tegelikku olukorda ja on seega ebaõige. Samas ei pea kohus

õigeks menetlejate käsitlust, mille kohaselt on äriregistri kannete ebaõigsust eeldatud.

Nõustuda tuleb kaebajaga, et üldjuhul vastavad äriregistri kanded siiski tegelikkusele ning

seega tuleb nende mittevastavuses tegelikkusele ning juhatuse liikmete juhatusest lahkumises

veenduda. Ringkonnakohus viitab ka ÄS § 33 lg-le 7, mille kohaselt äriregistrisse kantud

andmete muutumisel, sealhulgas äriühingu juhatuse liikme ja likvideerija nimetamisel ja

tagasikutsumisel ja nende esindusõiguse muutumisel ning äriühingu lõpetamisel tuleb

viivitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks. Seega võib arvata, et

juhul, kui R.P. , V.M. ja T.R. oleks oma tegevuse ärikeeluga kooskõlla viinud enne

kohtulahendiga määratud tähtaega, s.o 04.01.2013, kajastuks see käesolevaks hetkeks ka

äriregistris.

12. Kaebuse esitaja on kaebuses sedastanud, et T.R. kogub OÜ XXX nimel Valga turul

olevate turumüüjate poolt kasutatavate müügikohtade kasutamise eest sularaha. Kaebuse

esitaja on seisukohal, et sellega tegutseb T.R. OÜ XXX juhatuse liikmena. Riigiprokuratuur

leidis, et see pole asjakohane, kuna üüri kogumine ei kuulu ettevõtte juhtkonna ainupädevusse.

Samas nähtub ringkonnakohtule esitatud kaebuse lisadest, et T.R. tegeleb ka OÜ XXX nimel

üürnikega suhtlemisega. Tähelepanu väärib ka kaebusele lisatud koopia kirjast, millest

nähtuvalt T.R. edastas üürnikele tutvumiseks vandeadvokaat M. Lentsiuse poolt 31.01.2013

koostatud selgituskirja õigusliku olukorra kohta. Saatekiri on allkirjastatud T.R. kui OÜ XXX

juhatuse liikme poolt. Ringkonnakohus viitab siinkohal ka äriregistri kandele, mille kohaselt

on OÜ XXX ainsaks juhatuse liikmeks T. R. . Seega on kohtukolleegiumi hinnangul oluline

selgitada, kas T.R. volitus OÜ XXX nimel tegutseda tuleneb juhatuse liikmeks olemisest ning

kas sellisel juhul on tegemist kohtulahendiga kohaldatud ärikeelu rikkumisega.

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et kriminaalmenetluse alustamine on põhjendatud ning on

vaja selgitada, kas kaebuses viidatud äriregistri kanded kajastavad tegelikku olukorda ning kas

V.M. , R.P. ja T.R. kuuluvad äriühingute juhatusse. Seejärel on oluline hinnata, kas V.M. ,

R.P. ja T.R. on oma käitumisega rikkunud Tartu Maakohtu 08.06.2012 ja Tartu

Ringkonnakohtu 06.12.2012 määrustega kohaldatud ärikeeldu ning seega anda hinnang KarS

§-s 373 sätestatud koosseisu täitmisele.

14. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 6 leiab ringkonnakohus, et

Riigiprokuratuuri määrus tuleb tühistada, sellele esitatud kaebus rahuldada ning

Riigiprokuratuuri tuleb kohustada kriminaalmenetlust alustama.

Paavo Randma

kohtunik