1-11-7041/50 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTU MÄÄ R US

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg

ja koht

25.03.2013

Jõhvi kohtumaja

Kohtuasja number

1-11-7041

Kohtunik

Anne PALMISTE

Kohtuistungi sekretär

Jane VÄLI

Kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid

L.P

elektroonilise valve kohaldamisega

vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

L.P

sünd.

XXX,

isikukood

XXX,

Eesti

Vabariigi kodanik, elukoht xxx

puudub

, töökoht

Karistuse kandmise algus 24.01.2011 ja

24.01.2015

lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta L.P elektroonilise valve

kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina

GROMTSEVI taotlus, määrata tema poolt L.P le

-

kohtulikus menetluses osutatud

õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja

riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40

senti (s.h. toimikuga tutvumine 16 €, esinemine

kohtuistungil 16 €, käibemaks 6,40 €).

Välja

mõista

L.P lt

-

riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi

Irina GROMTSEV) kohtulikus menetluses

makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus

Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast,

mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada

või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 23.01.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav L.P elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

L.P

on

otsusega

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.04.2012

Karistusseadustiku (KarS)

karistatud

§214 lg.2 p.1, 4 järgi ning

KarS §68 lg.1

kohaldamisega vangistusega 4

stat alates 24.01.2011.

aa

Viru Vangla iseloomustu

3 kehtivat ja 1

sest nähtub, et kinnipeetaval on

lõppenud

distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kinnipeetav õpib alates 01.09.2012 kutseharidussüsteemis puidupingitöölise eriala, alates 13.11.2012 osaleb sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treeni 06.09.2012 ng, töötas 22.08.2012 – majandustöödel. Enne vangistust töötas kinnipeetav juhutöödel, oskused on omandanud läbi praktilise töötegemise. Kinnipeetaval on võlgnevusi kohtutäiturite ees, samuti pangast võetud laen. Toimepandud kuritegu on seotud materiaalse kasu saamisega. Kinnipeetaval on head suhted oma vanematega, kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalset mõtteviisi toetavad isikud. Toimepandud kuritegu on sooritatud koos sugulastega, kellega kinnipeetav ei soovi suhteid katkestada. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslasega, suhted on hetkel pinnapealsed, ühine laps sündis ajal, mil kinnipeetav oli juba vahi all. Kinnipeetava kuriteod on seotud alkoholi kuritarvitamisega. Varasemalt on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid oma probleemkäitumist muutnud ei ole. Kinnipeetav on kasutanud vägivalda oma tahte saavutamiseks, eelistab enne tegutseda, kui mõelda. Kuigi kinnipeetav on suutnud kriminaalhooldusel olles täita tingimused nõuetekohaselt, on ta jätkanud uute süütegude toimepanemist. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilis ele järelevalvele tähtajaga 6 kuud.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus

arvamuses

kinnipeetava peamised

märgib, et

lähedased on ema, vanaema ja onu, suhted nendega on head. Kinnipeetava sõpruskonda kuuluvad kriminaalse mõtteviisiga isikud, viimane kuritegu oli toime pandud koos tädipojaga. Enne vangistust suhtles kinnipeetav lähemalt xxx xxx, neil on ühine laps, kuid kinnipeetav ei ole registreeritud lapse isana, kuna laps sündis peale kinnipeetava vahistamist. Perekondlikke suhteid lapsevanemate vahel ei ole. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama xxx. Kinnipeetava ema ja vanaema on andnud kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve seadmete paigutamiseks elamusse. Elamispind on renoveerimata, majas on 2 elamiskõlblikku tuba, kus elab peamiselt kinnipeetava vanaema. Elamispind ei ole elektroonilise järelevalve seisukohalt kõige sobilikum. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda tööle xx xxx juurde. Viimane on kuus korda kriminaalkorras karistatud isik, kes on antisotsiaalsete väärtushinnangutega ja oma kuritegudes olnud hoolimatu käitumisega. Kriminaalhooldusametnik peab sellist töösuhet riskantseks, eriti elektroonilise valve ajal, sest see võib kaasa tuua pseudotöölepingute sõlmimise elektroonilise valve ajakava koostamiseks. Enne vangistust oli kinnipeetavale määratud töövõimetus, mida kinnipeetav ei pikendanud. Ema sõnade kohaselt ei saa kinnipeetav teha füüsilist tööd, kuna väsib ruttu. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, kuriteod on muutunud raskemaks. Kinnipeetaval on ka 15 kehtivat ja 12 arhiveeritud väärteokaristust. Kinnipeetava kriminaalne käitumine on otseselt seotud alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetav ei ole varasemalt kriminaalhooldusel olles oma käitumist muutnud, korduvalt esines registreerimiskohustuse rikkumist. Kinnipeetav ei olnud kohusetundlik.

Maakohtu istung

Kinnipeetav L.P ei soovinud maakohtu istungil

midagi öelda.

Prokuröri abi

Sergei Travnikov

maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus

seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev toetas maakohtu istungil taotlust ja palus see rahuldada.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt.

Käesoleval ajal kannab ta karistust väljapressimise eest, mis oli toime pandud vägivallaga, küüniliselt ja jultumusega. Kuna enne käesolevat kuritegu oli kinnipeetav kriminaalkorras karistatud juba kolm korda, saab teha järelduse, et viimasena toimepandud kuritegu ei olnud juhulikku laadi. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmise kohustusega. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav on varasemalt kriminaalhooldusel olnud, kuid oma käitumist ei muutnud ja kohusetundlikkust üles ei näidanud.

Kinnipeetav rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid. Maakohtul puudub käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord suudab niivõrd pika katseaja läbida nõuetekohaselt ja täita kõiki ettenähtud kohustusi. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 4 distsiplinaarkaristust, neist kehtib praegu 3. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1- 91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma vanaema juurde Altmetsa tallu. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt ei ole antud elukoht kõige sobilikum elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Maakohus leiab, et juhul, kui on ka pisem kahtlus, ei ole elektroonilise valve kohaldamisega vabastamine võimalik. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Kuigi kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et läheb metsa lõikama, ei osanud ta nimetada tööandjat.

Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et väidetava tööandja xx xx juurde tööle asumine on kriminaalhoolduse seisukohalt riskantne. Kinnipeetava ema on aga kriminaalhooldusametnikule üldse seletanud, et kinnipeetav ei saa teha füüsilist tööd. Seega on kriminaalhooldusametniku kahtlused pseudotöölepingute sõlmimise osas põhjendatud. Kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et tal on head suhted lapse emaga ja ta soovib oma last kasvatada. Sama kinnitas ka kaitsja. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetav ei ole registreeritud xx xxx sündinud lapse isana ja mingisuguseid perekondlikke suhteid nende vahel ei ole.

Eriala õppimise, ema ja vanaema toetuse ning sotsiaalprogrammi läbimise loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Lähedaste toetus oli kinnipeetaval ka enne vangistust, seega ei takista antud asjaolu kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav varasemalt läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid mingeid järeldusi enda jaoks ei teinud ja oma käitumist ei muutnud. seega saab teha järelduse, et ka seekordsel sotsiaalprogrammi läbimisel ei pruugi olla kaugeleulatuvad positiivsed tulemused.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal, isegi elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistuse eesmärgid antud kinnipeetava puhul ei ole veel saavutatud.

Uute kuritegude toimepanemise risk antud kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid ja kellele on määratud distsiplinaarkaristusi ka vanglas, peab arvestama asjaoluga, et riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võivad toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Vangistuse täielikult ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine selge erand.

Maakohus ei tuvastanud antud asjas ühtegi sellist asjaolu, mida võiks käsitleda erandina antud kinnipeetava suhtes. Ülaltoodu alusel tuleb kinnipeetav jätta käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kuna kinnipeetava karistuse lõpp on 24.01.2015, on tal veel võimalik näidata oma tahet seaduskuulekaks eluks. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40 €.

Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetlu se seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik