1-11-9294/74 · Tartu Ringkonnakohus

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-9294

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 12. veebruari 2013

määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu I.G (I.G) ja tema kaitsja

vandeadvokaat Karl Saavo määruskaebused

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Tartu Maakohtu 12. veebruari 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu I.G määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta KrMS § 326 lg 2 ja § 323 lg 2 p 1 alusel kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo määruskaebus läbi vaatamata ja tagastada määruskaebus selle esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1.

süüdi KarS § 120, § 121,

Tartu Maakohtu 18.06.2012 otsusega tunnistati I.G

§ 266 lg 2 p 3 ja § 424 järgi ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub I.G kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 11.05.-27.06.2011 ja 29.04.–18.06.2012, s.o 3 kuud ja 5 päeva vangistust ja lõplikuks kohesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud ja 25 päeva vangistust alates 18.06.2012. I.G-le mõistetud karistusest ülejäänud osa, s.o 2 aastat vangistust ei pööratud KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele tingimusel, et I.G ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati I.G-le kriminaalhoolduse ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 2. Kriminaalhooldusametnik esitas Tartu Maakohtule erakorralise ettekande I.G karistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et viimane on rikkunud Tartu Maakohtu 18.06.2012 otsusega määratud lisakohustust: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Erakorralise ettekande kohaselt toimus 20.10.2012 kriminaalhooldusaluse elukohas kohtu poolt määratud kohustuse – mitte tarvitada alkoholi ja/või narkootikume – täitmise kontrollreid. I.G tuvastati alkoholi tarvitamine (alkomeetri näit 0,69 mg/l). Korralise kohtumise ajal 23.10.2012 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnas kontrollis ametnik I.G alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist. Indikaatorvahendi näidu järgi oli kell 13:10 I.G alkoholijoove 0,140 promilli.

3. Tartu Maakohtu 12.02.2013 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja I.G saadeti Tartu Maakohtu 18.06.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o

2 aastat, ärakandmisele. I.G vahistati kohtusaalis ja tema kandmata karistuse osa loeti kandmisele alates 12.02.2013. Maakohus tuvastas, et I.G on rikkunud temale KarS § 75 lg 2 alusel määratud kohustust: mitte tarvitada alkoholi. I.G on kriminaalhoolduse ajal tuvastatud alkoholijoove kahel korral ja pärast erakorralise ettekande esitamist, enne asja arutamist kohtuistungil veel kahel korral (08.12.2012 ja 30.01.2013). Rikkumiste põhjendused ei ole mõjuvad. Rikkumistest järeldub, et I.G ei ole katseajal järginud talle täitmiseks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. I.G poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine neljal korral on tõendatud alkoholijoobe tuvastamise protokollidega ja tema enda ütlustega. Maakohus nõustus kriminaalhooldaja arvamusega, et kriminaalhoolduse jätkamine on muutunud võimatuks ning sel põhjusel tuleb kandmata karistuse osa pöörata täitmisele KarS § 74 lg 4 alusel.

4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I.G, kes palub tühistada talle määratud karistus – vangistus, ja määrata teine karistus. Määruskaebuse esitaja põhjendab taotlust järgmiselt.

4.1

adekvaatne ja

Kohtuistungil, kus arutati karistuse täitmisele pööramist, ei olnud I.G ei saanud aru, mida temalt küsiti. Kohtuistungi toimumisest sai ta teada vaid päev varem ja ei jõudnud seetõttu kaitsjat leida. Samuti ei saanud ta aru, mida peab tegema, kuna oli stressis ja magamata, kuna tema isa viidi kiirabiga haiglasse dialüüsi. Samuti avastati paar päeva hiljem tema vanemal pojal puusas põletik. Selle diagnoosiga on pojale määratud raske puue. Eeltoodud põhjendustel oli määruskaebuse esitaja mõtlemisest väsinud, ei osanud end kohtus kaitsta ja vaikis.

4.2 Rikkumiste põhjuseks on see, et tööd, mida märtsis lubati, määruskaebuse esitaja ei saanud ja sellest on tekkinud võlad. Perel ei ole raha, kuna I.G viibis suvel vanglas. Ta teeb hooajatööd (lamekatuste paigaldamine) ja varsti algab hooaeg peale.

4.3

tunnistab, et oli depressioonis ja vajanuks abi, ent ei jõudnud õigel ajal I.G psühhiaatri juurde. Arsti visiit oli määratud 28.02.2013. Teisel päeval kohtus ta vanglas arstiga ning see andis teada, mis juhtunud oli. I.G oli 5 päeva magamata ja saab nüüd jälle ravi. Kohtunik väitis valesti, kui leidis, et I.G on endale ja teistele ohtlik, kuna uusi õigusrikkumisi määruskaebuse esitajal ei ole ja ei tule – oma õppetunni on ta saanud.

4.4

seda, et suvel, kui tema vangistuses viibis,

Kõige suuremaks mureks peab I.G

hakkas elukaaslane tarvitama alkoholi, millest ongi kõik alguse saanud. I.G lisab, et soovib aidata oma peret, mitte viibida vanglas.

5. Lisaks esitas I.G 20.02.2013 taotluse riigi õigusabi saamiseks.

5.1

riigi õigusabi taotlus

Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2013 määrusega rahuldati I.G

ning talle määrati kaitsja 27.02.2013.

5.2 10.03.2013 esitas kaitsja ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja jätta I.G-le Tartu Maakohtu 18.06.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramata. Kaitsja viitab I.G kodustele probleemidele, mis tingisid alkoholi tarvitamist.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Seega tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja I.G määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et I.G on rikkunud temale Tartu Maakohtu 18.06.2012 otsusega § 75 lõikes 2 sätestatud kohustust: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldaja koostatud erakorralisest ettekandest nähtub, et 20.10.2012 tehti I.G elukohas kohtu poolt määratud kohustuse – mitte tarvitada alkoholi ja/või narkootikume – täitmise kontrollreid, kus I.G tuvastati alkoholi tarvitamine (alkomeetri näit 0,69 mg/l). Korralise kohtumise ajal 23.10.2012 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnas kontrollis ametnik indikaatorvahendiga Alcovisor Mark V hooldusaluse alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist. Indikaatorvahendi näidu järgi oli kell 13:10 I.G alkoholijoove 0,140 promilli. Ka I.G ise on alkoholi keelu rikkumist kinnitanud. Lisaks selgub maakohtu istungi protokollist, et kriminaalhooldajale saabus info, mille kohaselt I.G on 08.12.2012 viibinud kainenemisel, samuti edastas politsei hooldajale juhtumi nr 2602120009308, mille kohaselt 30.01.2013 teatas joobes avaldaja politseile, et toimus peretüli, kus esines füüsilist vägivalda. Seoses juhtunuga toimetati I.G kainenema. 6.

süüdi kokkuleppemenetluses KarS §-de 120, 121, 266

Maakohus, tunnistades I.G

lg 2 p 3 ja § 424 järgi, mõistis, et karistust ei pöörata täies ulatuses täitmisele KarS § 74 lg 1, 3 alusel ning määras I.G-le kontrollkohustused ja –nõuded. Kontrollnõuete ja -kohustuste eesmärgiks on saavutada süüdlase edasine õiguskuulekas käitumine tema resotsialiseerimise kaudu. Käitumiskontrolli nõuete rikkumine võib karistuse täitmise aluseks olla üksnes juhul, kui see on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Maakohus mõjuvat põhjust rikkumise õigustamiseks ei tuvastanud ja ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga, leides, et ka apellatsioonikohtule esitatud põhjendused (tööpuudus, elukaaslase alkoholi tarvitamine, sugulaste tervislik seisund) ei vabanda I.G poolt korduvalt alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Erakorralisest ettekandest nähtub, et I.G on 20.10.2012 rikkumist vabandanud järgnevalt:

23.10.2013 alkoholi

tarbimist selgitas I.G:

Ringkonnakohus ei pea nimetatud

selgitusi piisavaks, et põhjendada kohtu poolt määratud kohustuste eiramist.

7. Eelnevast tulenevalt on kohtukolleegium seisukohal, et käesoleval hetkel puudub vaidlus, et I.G ei ole talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustusi täitnud. Küll aga peab kohus kaaluma, millist KarS § 74 lg-s 4 sätestatud võimalust – määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele – on I.G-le otstarbekas kohaldada. Ringkonnakohus on seisukohal, et tulenevalt eeltoodud asjaoludest on põhjendatud I.G-le mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Nimelt on I.G oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et ta ei hooli talle kehtestatud kontrollnõuetest ja kriminaalhooldusest. Ta on vähemalt 4 korda rikkunud tahtlikult talle kehtestatud alkoholi tarvitamise keeldu, kusjuures 2 rikkumist on toime pandud pärast kriminaalhooldaja poolt erakorralise ettekande tegemist. Märkimist väärib, et I.G mõisteti süüdi kolmes KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo episoodis, mistõttu leiab kohtukolleegium, et alkoholi tarvitamisega seoses tõuseb I.G puhul oluliselt risk toime panna uusi õigusrikkumisi, sealhulgas vägivallaga seotuid, kuna materjalidest nähtuvalt on I.G kalduvus alkoholi tarvitades muutuda vägivaldseks. Seega ei pea kohtukolleegium põhjendatuks I.G katseaja pikendamist või talle lisakohustuste määramist, kuna I.G ei täida talle juba kehtestatud kohustusi. Ringkonnakohus rõhutab, et I.G oli teadlik talle kehtestatud kontrollnõuetest ning tagajärgedest, mis saabuvad nõuete mittetäitmisel – karistuse täitmisele pööramine. Sellegipoolest oli I.G talle kehtestatud kohustuste osas äärmiselt hoolimatu. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja I.G määruskaebuse rahuldamata.

8. Seoses kaitsja vandeadvokaat K. Saavo määruskaebusega märgib kohtukolleegium, et see on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning tähtaja ennistamist ei ole määruskaebuses taotletud. Seetõttu tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata ning tagastada selle esitajale. Tartu Maakohtu 12.02.2013 määrusega pöörati I.G-le mõistetud karistus täitmisele. Allkirjalehest nähtuvalt on I.G saanud määruse kätte 12.02.2013. Seega oli määruskaebuse esitamise tähtaja viimaseks päevaks 22.02.2013. I.G esitas määruskaebuse 19.02.2013. Lisaks esitas I.G 20.02.2013 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2013 määrusega rahuldati I.G riigi õigusabi taotlus ning Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu määrati 27.02.2013 I.G kaitsjaks vandeadvokaat K. Saavo.

Kohaldades analoogiat KrMS § 319 lg-s 41

sätestatuga leiab ringkonnakohus, et riigi õigusabi

taotluse esitamisega peatus maakohtu määruse peale kaebuse esitamise tähtaeg ning see hakkas uuesti kulgema riigi õigusabi korras kaitsja määramisest, s.o 27.02.2013. Sidudes riigi õigusabi taotlemise nimelt apellatsioonitähtaja peatumisega, suunatakse isikut otsustama õigusabi palumisega seonduvat võimalikult kiiresti pärast maakohtu lahendiga tutvumist, sest erinevalt tähtaja kulgemise katkemisest ei hakka peatumise korral tähtaeg uuesti algusest kulgema. Seega oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 01.03.2013. Nimetatud ajaks ringkonnakohtule kaebust ei esitatud. Kuna määruskaebuses ei ole taotletud ka kaebetähtaja ennistamist, jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS §-st 390, § 326 lg-st 2 ja § 323 lg 2 p-st 1 kaitsja kaebuse kaebetähtaja rikkumise tõttu läbi vaatamata ning see tuleb tagastada selle esitajale.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas