Legislator Case Law & Legislation
1-13-1396/3 AI generated

1-13-1396/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-13-1396/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

veebruaril 2013. a, Talinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-1396 Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 29.05.2008. a otsusega KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega

Legislator headnote

AI generated

1-13-1396/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 (viieks) kuuks.

Keywords

AI generated
motor vehicle tax disciplinary action vehicle keeper seizure of motor vehicle driving without authorization use of motor vehicle
AI generated
1-09-3192/3
aprill 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-09-3192 (kohtueelses menetluses nr 09260100230) riik M.N versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär Tatjana Moorats Prokurör Maiken Mardim
1-10-13389/5
Tunnistada N.G süüdi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega N.G-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2010 otsusega N.G-le mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 5 kuud võrra ning mõista N.G-le liitkaristus vangistusena 8 (kaheksa) kuud; KarS § 69 alusel asendada N.G-le mõistetud vangistus 8 kuud üldkasuliku tööga 480 (nelisada kaheksakümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. detsember 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutada N.G KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx-xxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; KarS § 50 lg 1 p
1-12-5277/6
juuni 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-12-5277 (kohtueelses menetluses nr 12284000105) riik N.P versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetlus xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; ; omab ei tööta kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS
1-05-1782\2
S.K´e süüdistatakse selles, et tema on Lõuna Politseiprefektuuri poolt 12.04.2004.a karistatud rahatrahviga 10 800 krooni, mis on tasutud 30.08..2004.a, omades seega kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, 16.07.2005.a kella 05.44 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis XXX tänaval mootorsõidukit Honda Civic reg.nr. XXX, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3 Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1-06-9441\1
L. süüdistatakse selles, et tema on Lääne Politseiprefektuuri poolt varem karistatud LS § 74´19 alusel rahatrahviga 12000 krooni, milline karistus asendati 09.08.2004.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 72 lg 2 alusel arestiga 20 ööpäeva. 09.04.2005.a kella 22.02 ajal. olles alkoholijoobe seisundis, juhtis XXX maakonnas, XXX vallas XXX mnt. 9 km-l mootorsõidukit XXX, reg nr. XXX rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid. Seega tema, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruaril 2013. a, Talinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-1396 Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi

N.J-i

süüdistus KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Natalja Kutepova Süüdistatav N.J

elukoht: Xxx isikukood: xxx kodakondsus: kodakondsuseta haridus: keskeri töövõi õppimise koht: ei ole

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 29.05.2008. a otsusega KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega

2 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 29.12.2012 Kaitsja advokaat Riine Lumiste

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada N.J KarS 424 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust (29.12.2012), seega karistuseks mõista 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 korras asendada mõistetud vangistus, 5 kuud ja 29 päeva, üldkasuliku tööga 358 (kolmsada viiskümmend kaheksa) tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata N.J

üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on N.J kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil Xxx ;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 (viieks) kuuks.

N.J-ile kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada viivitamatult.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Aleksei Sišovilt kaitsja tasu riigi õigusabi korras kohtueelses menetluses 57.60 eurot ja kohtumenetluses 19,20, kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale tehtud koopia kulu 0,45 eurot ning sundraha 480 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulusid võib tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Harju Maakohtu viitenumber on 2800049777. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

N.J-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 29.12.2012. a kella 04.21 paiku Tallinnas,

Ümera tn 38 maja juures liikudes Ümera tn 40 maja suunas mootorsõidukit BMW 730D reg.nr xxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,09 mg/l laiendmääramatusega 0,10, lõplik tulemus 0,99 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse §-i 69 lg

1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani N.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kuriteoga tekitatud kahju puudub ning tsiviilhagi esitatud ei ole.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus N.J-ile karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust (29.12.2012), seega karistuseks mõista 5 kuud ja 29 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga (edaspidi

ÜKT), arvestades, et vangistuse ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d. Seega kuulub kandmisele 358 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Määrata N.J üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on N.J kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja teise astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et N.J on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.J süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 19,20 eurot, määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 57,60 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale tehtud koopia kulu 0,45 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o

480 eurot (palga alammäär alates 14.01.2013 on 320 eurot).

Vastavalt KrMS-i § 180 lõikele 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

Kuna N.J ei tööta, tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, peab kohus võimalikuks menetluskulude tasumise 12 kuu jooksul.

Anne Rebane Kohtunik