4-12-4438/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2013, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-12-4438

Kohtunik

Rutt Teeveer

Väärteoasi

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 22.08.2012

üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2602,12,005149

Väärteo kvalifikatsioon

liiklusseadus § 227 lg 2 järgi

Taotluse sisu

Rain Karlsoni kaebus Lõuna Prefektuuri 22.08.2012

üldmenetluse

otsuse

peale

väärteoasjas

nr

2602,12,005149 lisakaristuse tühistamiseks

Kohtumenetluse pooled

kaebuse esitaja/menetlusalune isik: Rain Karlson

(isikukood X; elukoht X; e-post X)

kohtuväline menetleja: Lõuna Prefektuur (registrikood

X; asukoht X), esindaja X

RESOLUTSIOON

1. Jätta Rain Karlsoni kaebus Lõuna Prefektuuri 22.08.2012 otsuse peale nr

2602,12,005149 rahuldamata.

2. Jätta Lõuna Prefektuuri 22.08.2012 otsus nr 2602,12,005149 Rain Karlsoni karistamises

LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku

ulatuses, s.o 240 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata.

3. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et Rain Karlsonil on õigus karistuseks mõistetud

rahatrahvi tasuda ositi 6 (kuue) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust alates 40 (nelikümmend) eurot igakuiselt. Osamaksed tasuda hiljemalt

iga kuu viimaseks kuupäevaks. Rahatrahv tuleb tasuda Lõuna Prefektuuri 22.08.2012

otsus nr 2602,12,005149 viidatud arvele.

4. Määratud lisakaristuse, s.o sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel.

5. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba

loovutada Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada

Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eelpool nimetatud

isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu

Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates

päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Olulised asjaolu

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

liikluspolitseinik X koostas 02.08.2012 väärteoprotokolli X, mille kohaselt Rain Karlson

juhtis 02.08.2012 kell 11.54 X mootorsõidukit kiirusega 77 +/-3 km/h, millega ületas lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h, vahemaa 508,3 meetrit. Kiirus mõõdetud X. Antud

teoga rikkus Rain Karlson liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg

2 ettenähtud väärteo.

Lõuna Prefektuuri 22.08.2012 otsusega väärteoasjas 2602,12,005149 määrati Rain Karlsonile

karistuseks LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot ja LS § 227

lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Otsuse põhjenduste kohaselt arvestab kohtuväline menetleja otsuse tegemisel menetlusaluse

isiku varasema käitumisega. Sama menetlusaluse isiku poolt on varasemalt toime pandud

liiklusalaseid rikkumisi, mille eest on juhtimisõiguse äravõtmist juba kohaldatud. Sellele

vaatamata on Rein Karlson jätkanud liiklussüütegude toimepanemist. Mootorsõiduki lubatust

suurema sõidukiirusega juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava

õigusrikkumisega. Lisakaristuse kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab

eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Süüd

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Menetlusalune

isik vastulauset ei ole esitanud.

11.09.2012 esitas Rain Karlson Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale

(tlk 1), milles vaidlustab juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks ning palub võimalusel rahatrahvi

ajatamist. Kaebuses avaldab menetlusalune isik, et sõitis 02.08.2012 mööda X, ületades

kiirust 24 km/h. Kiiruse ületus oli antud momendil nii suur, kuna oli just sõitu alustanud ja

kiirendanud. Kaebuse esitaja leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks on

ebamõistlikult suur ning ebaproportsionaalne toime pandud teo ning karistamise alusega.

Juhtimisõiguse olemasolu vajab menetlusalune isik peamiselt seoses enda tööga, mille käigus

sõidab igapäevaselt mööda Eestimaad ringi ning toimetab objektidele materjale.

Rain Karlson soovib asja arutamist kirjalikus menetluses.

II Kohtuvälise menetleja seisukoht

12.12.2012 esitas kohtuvälise menetleja esindaja kohtule oma kirjaliku seisukoha

väärteoasjas nr 2602,12,005149, milles taotleb jätta kaebus rahuldamata ja otsus väärteoasjas

muutmata.

Kohtuväline menetleja märgib, et otsuse tegemisel on menetleja arvestanud asjaoluga, et

sõiduki juhtimine asulas sellise kiirusega on raske liiklusalane rikkumine. Tegemist on

enamohtliku väärteoga – sellise teoga seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate

elu, tervise ja vara. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse

isiku varsema käitumisega. Rain Karlsonit on korduvalt karistatud erinevate liiklussüütegude

eest, sh sõidukiiruse ületamise eest juhtimisõiguse äravõtmisega kahel korral. Sellele

vaatamata jätkab Rain Karlson liiklussüütegude toimepanemist. Konkreetse menetlusaluse

isiku puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahatrahvide määramine ja juhtimisõiguse

äravõtmine eelnevatel kordadel ei ole tulemuslik ehk isik ei ole karistuse suhtes olnud

karistustundlik. Seetõttu on asjas õigustatud rakendada karistuse valikul kombineeritult nii

süüpõhimõtet kui ka preventsioone. Kohtuväline menetleja leiab, et lisakaristuse

kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub

karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Eripreventiivne eesmärk tähendab (lihtsustatult)

hoida ära uute samalaadsete rikkumiste toimepanemine sellesama isiku poolt.

X on tiheda liiklusega ja tihedate väljasõitudega peatee. X vahelisel lõigul on juhtunud palju

liiklusõnnetusi, samuti hukkunutega õnnetusi. Rain Karlsonil oli pärast väärteoprotokolli

koostamist võimalus ja aega 15 päeva vastulause esitamiseks ja omapoolse selgituse

andmiseks. Seda ta ei kasutanud.

Suurem lubatud sõidukiirus tähendab pikenenud peatumisteekonda ja ohuolukorras traagilisi

tagajärgi. Rain Karlson küll kaebuses kahetseb 02.08.2012 toime pandud rikkumist ja annab

teada, et püüab edaspidi vältida liiklusseaduse rikkumisi, kuid 14.08.2012 karistati teda taas

Põhja Prefektuuri poolt LS § 227 lg 2 järgi. Arvestades rikkumise raskust ja ohtlikkust ja

varasemat karistatust on kohtuväline menetleja seisukohal, et põhjendatud on kohaldada

menetlusaluse isiku suhtes ka juhtimisõiguse äravõtmist.

Kohtuvälise menetleja esindaja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses,

kohtuistungist osa võtta ei soovi.

III Kohtu seisukoht

VTMS § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt

käesoleva seadustiku §-le 120. Vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 võib maakohtunik

kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS §

132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele

ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või

selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. VTMS § 123 lg 2 kohaselt

arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides

kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS

§ 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult

menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Kohus, tutvunud Rain Karlsoni esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning

kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1

lahendada kirjalikus menetluses ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Nähtuvalt kohtule esitatud kaebusest ei vaidlusta Rain Karlson kiiruse ületamist kohtuvälise

menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas ning lisaks süü omaksvõtule tõendavad aset leidnud

rikkumist liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ja tunnistaja X ütlused.

Nimetatud protokolli kohaselt oli X poole lubatud suurim kiirus 50 km/h, sõiduk X reg

märgiga X, mida juhtis Rain Karlson, sõitis aga kiirusega 77 +/-3 km/h. Kiirust mõõdeti

kiirusmõõteseadmega X. Mõõtevahendi taatlustunnistus nr X, et mõõteseadet oli testitud

02.08.2012 kell 06.15 ja seade oli töökorras. Seega oli sõiduki X reg märgiga X kiiruse näit

õige ning R. Karlson ületas sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h võrra. X tunnistajana antud

ütlused kattuvad kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgituga.

Seega on tuvastatud väärteo toimepanemine R. Karlsoni poolt ning tema tegevus vastab LS §

227 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud

suurima sõidukiiruse ületamisele üle 20 kilomeetri tunnis.

Arvestades rikkumise kohal kehtestatud lubatud sõidukiiruse piirmäära ületamise ulatust,

samuti menetlusaluse isiku ütlusi, mille kohaselt ületas ta piirkiirust kiirendades alustades

sõitu, ei ole kahtlust, et subjektiivsete tunnuste poolest on väärtegu toime pandud tahtlikult ja

tahtluse liigiks on kavatsetus.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole ning kohtuvälise

menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Samuti on menetlusalusele isikule

karistuse määramine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

LS § 227 lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga

kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama

paragrahvi lõike 5 punkt 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada

lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust

kuni kolme kuuni.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Samuti tuleb arvestada karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Rain Karlsoni karistati rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o summas 240 eurot ning

lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus kolmeks kuuks, seega on kohtuväline menetleja

karistanud R. Karlsoni põhikaristuse osas üle sanktsiooni keskmise määra, lisakaristuse osas

aga sanktsiooni ülemmääras, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et karistuse kergendamiseks, s.o

juhtimisõiguse äravõtmise tühistamiseks, puudub alus. Kohtu hinnangul on lisakaristuse

kohaldamine antud juhul igati õigustatud ning kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus

vastab R. Karlsoni süü suurusele ning on õiguskorra kaitsmise huvisid arvestav.

Karistusregistri teatisest nähtuvalt on Rain Karlsonit korduvalt väärteokorras karistatud, sh

mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest, kusjuures kaks viimast karistust

on määratud pärast menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist toime pandud uute

väärtegude eest.

Hinnates analoogsete liiklusalaste rikkumiste järjepidevust saab sellest vaid järeldada, et

varasematest karistustest ei ole R. Karson vajalikke järeldusi teinud ning seetõttu on lisaks

põhikaristusele eripreventiivsel eesmärgil vajalik ka juhtimisõiguse äravõtmine. R. Karlson

on küll kaebuses kohtule oma rikkumist tunnistanud ja tehtut kahetsenud, kuid ainuüksi

sellele asjaolule toetudes ei ole lisakaristuse tühistamine põhjendatud. Kiiruse ületamise

ulatus oli suur ning sellise kiirusega sõites tiheda liiklusega asulasisesel teelõigul, millel on

kiiruse piirang 50 km/h, riskeeris menetlusalune isik liiklusõnnetuse põhjustamisega. Kui

selline rikkumine pannakse aga toime asulasisesel teel, siis sellises kohas sellise rikkumise

toimepanemine

näitab

süüdlase

äärmiselt

üleolevat

suhtumist

liiklusohutusse

ja

liikluskorraldusse üldse. Seega oli tema süü väärteo toimepanemisel suur. Seetõttu,

arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, seda et varasemad

karistused ei sundinud isikut uue süüteo toimepanemisest loobuma ja õiguskorra kaitsmise

huvisid, siis on kohus sunnitud tõdema, et senise karistusliigina kohaldatud rahatrahv või

lühiajaline lisakaristus ei ole sundinud kaebuse esitajat liiklusalaste väärtegude

toimepanemisest loobuma. On oluline, et R. Karlson ka tegelikult tunnetaks oma vastutust

liikluses osalejana ning saaks aru oma teo keelatusest. Rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes

liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seadis R. Karlson reaalsesse ohtu nii enda kui

kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Selleks, et tagada teistele liiklejatele ohutus vähemalt

selleks ajaks, kui menetlusalune isik ise aktiivselt liikluses ei osale, on antud juhul

põhjendatud menetlusaluse isiku ajutine eemaldamine liiklusest lisakaristuse kohaldamise

kaudu.

Kaebuses toodud selgitused, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik seoses tööga, ei saa olla

aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Isik, kellele juhtimisõiguse omamine on

igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt

liikluseeskirju, mitte aga lootma, et rikkumisi kas ei märgata või nendele siis seaduses

ettenähtud rangusega ei reageerita. Kui isik otsustab valida käitumisviisi, millega teadlikult

seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate turvalisuse ning riskib juhtimisõigusest ajutise

ilmajäämisega, tuleb tal taluda sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele,

sealjuures oli menetlusalusele isikule tema töö iseloom teada ka väärteo toimepanemise ajal.

Karistuse eesmärgiks ongi mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja kaitsta sellega ka õiguskorda, mille alla kuulub ka liikluskord.

Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Kuna kaebuse esitaja on kaebuses taotlenud rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist, nõustub

kohus R. Karlsoni poolt rahatrahvi osade kaupa tasumisega kuue kuu jooksul.

Rutt Teeveer

Kohtunik