1-12-11238/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1-12-11238

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. veebruaril 2013 a Paide kohtumaja

Kriminaalasja number

1-12-11238 (12250102493)

Kohtukoosseis

Kohtunik Teet Olvik

Rahvakohtunikud Jüri Siim ja Priit Põder

Sekretär Anneli Kaljula

Prokurör

Merike Lugna

Kaitsja

Matti Reinsalu

Kriminaalasi

Reijo Karkuse süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses

Süüdistatav

Reijo Karkus, isikukood 38711216028, sünd. 21.11.1987 a. Paides,

Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt eestlane, põhiharidusega,

vallaline, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ei tööta.

Kriminaalkorras varem kohtulikult karistatud 1.07.04.2008 a.

Pärnu Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 3 aastase

vangistusega tingimisi 3 aastase katseaja kohaldamisega.

2.29.01.2009 a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 263 p 1,4, § 118 p 1

järgi 5 aasta 11 kuu ja 25 päeva vangistusega, mille kandmiselt

vabanes 20.09.2012 a. Tartu Maakohtu määruse alusel tingimisi

ennetähtaegselt 02.10.2012 a. Tõkend vahistamine kohaldatud

alates 06.11.2012 a., kahtlustatavana kinni peetud ning viibib

eelvangistuses alates 04.11.2012 a.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 311-313, § 315, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada Reijo Karkus KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks (4 a) neli aastat

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel kohaldada Reijo Karkusele liitkaristust suurendades uue kuriteo

eest mõistetud karistust eelmise, s.o. Pärnu Maakohtu 29.01.2009 a. kohtuotsusega mõistetud

1-12-11238

karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 9 kuu ja 14 päeva vangistuse võrra ning mõista

liitkaristusena (5 a 9 k 14 p) viis aastat üheksa kuud ja 14 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Reijo Karkusel eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning

lugeda temal karistuse kandmise algust alates 04.11.2012 a., s.o. tema kinnipidamisest.

Tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.

Eesti Advokatuuril hüvitada riigi eelarvest vandeadvokaat Matti Reinsalule riigi õigusabi kulud

summas (326.40) kolmsada kakskümmend kuus eurot ja 40 senti.

Välja mõista Reijo Karkuselt KrMS § 180 lg 1 kohaselt riigi tuludesse menetluskulud – KrMS §

175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kogusummas (499.20) nelisada üheksakümmend üheksa eurot ja 20

senti riigi õigusabi korras määratud kaitsja Matti Reinsalu osalemise eest kriminaalasja menetluses

ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu

summas (0.45) nelikümmend viis senti.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel seoses esimese astme kuriteo toimepanemisega Reijo

Karkuselt riigi tuludesse sundraha summas (800) kaheksasada eurot. Sundraha ja menetluskulud

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB pangas või

arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr. 333416110002 Danske

Bank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus „Reijo

Karkus, 1-12-11238, menetluskulud või sundraha“.

Kui menetluskulu ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda.

Asjaolud

REIJO KARKUSELE oli esitatud süüdistus alljärgnevas – selles, et tema isikuna, kes on varem

toime pannud röövimise, olles alkoholijoobe seisundis, 04.11.2012 a. kella 17.30 ajal, sisenes K S ja

M P elukohtaxxxxxxxxxxx maakonnas, kus süüdistas M.P.’i enda vangistuses ning nõudis selle

eest, et ta vangi läks, raha 20000 eurot. M.P. vastas, et temal raha ei ole. Selle peale lõi Reijo

Karkus M.P.’ile rusikaga näkku ning pärast seda veel rusikaga korduvalt vastu pead. Reijo Karkus

võttis seejärel laualt keraamilise taldriku ning purustas selle vastu M.P.i pead, pärast seda võttis

järgmise taldriku ja lõi sellega samuti vastu kannatanu pead. Lõpuks võttis ta tassi ning lõi sellega

M.P.ile veelkord vastu pead.

Kannatanu M.P.il diagnoositi Järvamaa haiglas parema silma hematoom, vasaku küünarvarre

pindmine 1,5 cm põrutushaav ja pea piirkonnas 3 cm põrutushaav.

Eeltoodu alusel on Reijo Karkusele esitatud süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1 järgi varalise kasu

nõudmises vägivallaga isikuna, kes on varem toime pannud röövimise.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus

Asja kohtulikul uurimisel süüdistatav Reijo Karkus end kuriteo toimepanemises süüdi ei

tunnistanud. Süüdistatav kinnitas kohtus, et ta ei ole 04.11.2012 a. M.P.’i suhtes füüsilist vägivalda

kasutanud ega temalt raha nõudnud. Süüdistatava hinnangul on kannatanu ja tunnistajad omavahel

kokku leppinud tema vastu valeütluste andmise, kuid ta ei tea, mis on selle põhjuseks, kuna

süüdistataval puuduvad varasemad suhted ja kokkupuuted nii kannatanu M.P.i kui ka tunnistaja

1-12-11238

K.S.iga.

Kannatanu M.P. kinnitas kohtus, et 04.11.2012 a. sisenes tema elukohta xxxxxxxxxxx süüdistatav

Reijo Karkus, kes süüdistas kannatanut enda vangi panekus ning nõudis vangistuses viibimise eest

kannatanult 20000 eurot. Süüdistatav lõi seejärel kannatanut rusikaga näkku (vastu kulmu) ning pea

piirkonda, võttis diivanilaualt taldriku ja lõi sellega kannatanule pähe nii, et taldrik purunes. Samuti

lõi ta kannatanule laual olnud tassiga pähe. Löökide tagajärjel sai kannatanu kehavigastusi.

Prokurör leidis, et süüdistatava süü KarS § 214 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises on

täielikult tõendamist leidnud ning taotles Reijo Karkuse süüditunnistamist ning karistamist 6 aastase

vangistusega, milline kuulub suurendamisele varasema, kandmata karistuse, vangistuse, 1 aasta 9

kuu ja 14 päeva võrra. Seega taotles prokurör Reijo Karkuse karistamist kokku 7 aasta 9 kuu ja 14

päeva pikkuse vangistusega kandmise algusega alates 04.11.2012 a.

Kaitsja leidis, et tema kaitsealuse süü kuriteo toimepanemises ei ole tõendamist leidnud ning taotles

tema õigeksmõistmist.

Kohtu seisukoht

Kohus leidis, et süüdistatava Reijo Karkuse süü kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel andsid kuriteosündmuse kohta sarnaseid ning ühetaolisi ütlusi

nii kannatanu M.P. kui ka samal ajal temaga koos samas korteris xxxxxxxxxxxx viibinud tunnistaja

K.S..

Kannatanu ütluste kohaselt sisenes 04.11.2012 a. õhtul tema elukohta alkoholijoobes noormees, kes

hakkas kannatanut süüdistama selles, et ta pidi kannatanu pärast viibima kuus aastat vanglas ning

nõudis, et kannatanu peab vanglas viibimise eest maksma 20000 eurot. Kannatanu kinnitas kohtus,

et temalt raha nõudnud noormeheks oli kindlalt süüdistatav Reijo Karkus. Seejärel, kui kannatanu

vastas, et ta ei ole süüdistatava vangi sattumises süüdi, lõi süüdistatav kannatanut rusikaga näkku

kulmu piirkonda. Pärast seda lõi ta kannatanut veel rusikaga pea piirkonda, kuid kannatanu pani

kaitseks käe ette. Seejärel võttis süüdistatav diivanilaualt taldriku ning lõi sellega kannatanule pähe

nii, et taldrik purunes. Pärast seda lõi ta kannatanut veel samas diivanilaual olnud tassiga kahel

korral pähe nii, et ka tass löökide tagajärjel purunes. Löömise ajal ütles süüdistatav kannatanule

„Anna mulle tagasi need kuus aastat“. Pärast seda süüdistatav lahkus ning samal ajal samas korteris

viibinud K.S. kutsus kohale politsei. Löökidest saadud vigastuste tõttu pöördus kannatanu P H, kus

tal tuvastati löömisega tekitatud kehavigastused.

Kannatanu kinnitas, et tema süüdistatavat ei tunne ning tal ei ole olnud temaga mingeid varasemaid

kokkupuuteid. Samuti ei tea ta midagi süüdistatava varasemast vanglakaristusest ega ole sellega

mingil moel seotud.

-Tunnistaja K.S.i ütluste kohaselt viibis tema samuti 04.11.2012 a. xxxxxxxxxxx asuvas korteris,

kui sinna sisenes alkoholijoobes olnud ning ärritatud olekus süüdistatav Reijo Karkus, kes hakkas

kohe, pärast korterisse sisenemist süüdistama M.P.’i enda vangi panemises ning nõudis M.P.’ilt

selle eest 20000 euro maksmist. Seejärel lõi süüdistatav kannatanut rusikaga ning haaras laualt kaks

taldrikut, millised lõi vastu kannatanu pead puruks. Samuti võttis süüdistatav laualt tassikujulise

suhkrutoosi (sama asja, mida kannatanu nimetas tassiks) ning lõi ka selle vastu kannatanu pead

puruks. Löökide tagajärjel sai vigastusi kannatanu pea ning tema vasak käsi. Peale seda kutsus

tunnistaja sündmuskohale politsei, kes mõne aja pärast pidas ka sündmuskohalt lahkunud, kuid veel

samal tänaval viibinud süüdistatava kinni.

Hinnates kannatanu M.P.’i ning tunnistaja K.S.’i kohtus antud ütlusi, asus kohus seisukohale, et ei

ole alust kahelda nende tõepärasuses ning seda alljärgnevatel põhjustel – mõlemad, nii kannatanu

kui tunnistaja on sündmuse kohta andud ühesuguseid ning vastuoludeta ütlusi. Mõlemad on üheselt

kinnitanud seda, et alkoholijoobes süüdistatav sisenes nende korterisse ning asus kohe kannatanut

süüdistama selles, et ta pidi kannatanu süül viibima 6 aastat vanglas. Samuti on sarnane kannatanu

ja tunnistaja kirjeldus sellest, kuidas ärritunud olekus süüdistatav lõi pärast seda kannatanut rusikaga

ning haaras diivanilaualt taldrikud ja tassisarnase suhkrutoosi ning lõi need kannatanule vastu pead

1-12-11238

puruks. Lisaks sellele on mõlemad kinnitanud, et löökide tagajärjel tekkisid kannatanul

kehavigastused, millised fikseeriti temal ka hiljem Paide Haiglas. Mõlemad, nii kannatanu kui

tunnistaja kinnitasid kohtus, et politsei poolt, pärast juhtunut peeti kinni sama isik, kes kannatanult

raha nõudis ning tema suhtes vägivalda kasutas. Kinnipeetud isikuks oli süüdistatav Reijo Karkus.

Samuti kinnitasid kannatanu ja tunnistaja, et tunnevad kohtus Reijo Karkuse ära sama isikuna.

Kohtu hinnangul puuduvad kannatanul M.P.il ja tunnistajal K.S.il põhjused või motiivid anda

süüdistatava suhtes viimast süüstavaid valeütlusi, kuna asja kohtulikul arutamisel kinnitasid M.P. ja

K.S., et nad süüdistatavat ei tunne ning neil ei ole temaga mingeid varasemaid kokkupuuteid olnud.

Sama asjaolu möönis ka süüdistatav Reijo Karkus.

-Tunnistaja R K, kes on M.P.’i ja K.S.i korterinaaber, seletas kohtus, et 04.11.2012 a. käisid tal

külas süüdistatav Reijo Karkus ning J L nimeline isik. Koos tarvitati ka alkoholi. Tunnistaja ütluste

kohaselt lahkus esmalt J.L ning mõne aja pärast R.Karkus. Järgmisel päeval kuulis R.K, et R.Karkus

oli käinud naaberkorteris laamendamas, samuti nägi ta, et M.P.il oli pea katki. Eelmisel päeval oli ta

samuti kannatanut näinud, kuid siis tal veel mingeid vigastusi näha ei olnud. Samuti kinnitas

tunnistaja pärast prokuröri poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist, et mingi aeg

hiljem kuulis ta klaasiklirinat ning Reijo, s.o. süüdistatava karjumist ja sisselaskmise nõudmist

naaberkorteri ukse taga.

Tunnistaja R K ütlused kinnitavad kannatanu ja tunnistaja K.S ütlusi selle kohta, et alkoholijoobes

R.Karkus tungis nende korterisse, samuti nägi tunnistaja kannatanut eelmisel päeval ilma

vigastusteta, kuid juba järgmisel päeval vigastustega. Tunnistaja R.Ki ütlused kinnitavad seega veel

seda, et M.P. sai peavigastuse 04.11-05.11.2012 a., s.o. sellel ajal, kui tema eluruumi sisenes ning

seal viibis alkoholijoobes süüdistatav R.Karkus. Nimetatud faktiline asjaolu läheb kokku ka M.P ja

K.S ütlusega ning kinnitab nende õigsust.

-Tunnistaja M P’i ütluste kohaselt sai tema politseitöötajana 04.11.2012 a. väljakutse xxxxxxxx,

kusjuures väljakutse sisuks oli see, et seal rünnatakse eakat inimest. Kohapeale jõudes nägi ta

vigastustega kannatanut ning talle anti infot, et ründajaks oli korteris nr. x (korter, kus elas R K)

alkoholi tarvitanud Reijo nimeline isik. Saanud isiku välimuse kirjelduse, asus politseipatrull teda

otsima ning leidiski isikukirjeldusele vastava noormehe xxxxxxxxx maja juurest. Seejärel toimetati

isik tagasi sündmuskohale ning seal kinnitas K.S, et tegemist on sama isikuga, kes ründas

kannatanut M.P.’i. Kinnipeetud isikuks oli süüdistatav Reijo Karkus. Tunnistaja kinnitusel oli

R.Karkus silmnähtavalt alkoholijoobe seisundis ning tema alkoholijoobe kontrollimisel

indikaatorvahendiga tuvastati raske 2,03 mg/l ehk 4,06 promilline alkoholijoove. Samuti kinnitas

tunnistaja M.P seda, et R.Karkus teatas tema kinnipidamisel telefoni teel kellelegi naisterahvale, et

teda peeti politsei poolt kinni ning nüüd läheb ta vähemalt kaheks aastaks vangi.

Tunnistaja ütlused tõendavad esmalt seda, et tunnistaja K.S on kohe, vahetult pärast

kuriteosündmuse toimumist kirjeldanud ning osundanud süüdistatavale Reijo Karkusele, kui äsja

vägivaldse kuriteo toimepannud isikule. Süüdistataval tuvastatud alkoholijoove kinnitab aga

tunnistaja R Ki ütlusi selle kohta, et enne kuriteosündmuse toimumist tarvitas ta koos süüdistatavaga

oma

elukohas,

xxxxxxxx

alkoholi.

Lisaks

sellele

kinnitab

süüdistatava

puutumust

kuriteosündmusesse veel asjaolu, et kui politseitöötajad ta kinni pidasid, taipas ta koheselt, et

kinnipidamine on seotud temapoolse kuriteo toimepanemisega, kuna ta kohe helistas oma

naistuttavale ning teatas enda kinnipidamisest ning eeldatavast vangi minekust.

-Patsiendikaardi nr. 124639 ja kehavigastuste dokumenteerimise kaardi kohaselt (t.l. 15, 16)

toimetati kannatanu M.P. Paide haiglasse 04.11.2012 a. kella 18.59 ajal politsei poolt põhjusel, et

teda peksti umbes tund aega enne seda. Läbivaatuse käigus on kannatanul tuvastatud 3 cm suurune

põrutushaav peas, pindmine, 1,5 cm suurune põrutushaav vasakus küünarvarres ja hematoom

parema silmapiirkonnas. Pärast esmaabi osutamist on kannatanu lubatud kodusele ravile.

Kriminaalasjale lisatud fototabelitest (t.l. 17,18) nähtuvad kannatanul esinenud vigastused –

hematoom parema silma juures, peahaav ja käevigastus.

Eelnimetatud meditsiinilised dokumendid kinnitavad seda, et kannatanule tekitati vigastused tema

1-12-11238

poolt kirjeldatud viisil, kuna hematoom silma piirkonnas viitab tema löömisele sinna rusikaga,

peavigastus viitab taldrikuga pähe löömisele, kuivõrd löögi tagajärjel taldriku purunemisega on

tõenäoline taolise lõikehaava tekkimine. Samuti kinnitab käehaav kannatanu ütlusi selle kohta, et ta

püüdis löökide eest end käega kaitsta.

-Süüdistatava Reijo Karkuse ütluste kohaselt ei ole tema 04.11.2012 a. xxxxxxxxx M.P.i ja K.S.i

korteris viibinud, M.P.’i süüdistanud, temalt raha nõudnud ega tema suhtes vägivalda kasutanud.

Süüdistatav leidis, et kannatanu ning tunnistajad K.S. ja R K on omavahel kokku leppinud

valeütluste andmise tema vastu. Samas ei osanud süüdistatav põhjendada miks tema vastu valeütlusi

antakse.

Kohus leidis, et süüdistatava ütlused selle kohta, et ta ei ole nimetatud kuritegu toime pannud, on

paljasõnalised ja vastuolulised ning ümber lükatud järgmiste kriminaalasja menetlused tuvastatud

faktiliste asjaoludega.

Asja kohtulikul uurimisel väitis R.Karkus, et tema R.Ki juures viibimise ajal alkoholi ei tarvitanud,

kuna tal oli alkoholi tarvitamine seoses kriminaalhooldusega keelatud. Samas kinnitas aga R.Kl, et

süüdistatav tarvitas tema juures alkoholi. Kriminaalasja juurde lisatud indikaatorvahendi kasutamise

protokollist nähtub, et Reijo Karkusel on politsei poolt tema kinnipidamise käigus 04.11.2012 a.

kella 18.13 ajal tuvastatud alkoholijoove 2,03 mg/l kohta, mis on raskeks, mõnedel juhtudel isegi

surmavaks alkoholijoobeks (t.l. 16). Süüdistatava ütluste kohaselt tarvitas ta alkoholi varem, enne

R.K juurde minekut. Samas süüdistatav oma väidet aga ei täpsustanud, kus, millal ning kelle juures

nimeliselt. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava taoline väide tõepärane, kuna kriminaalasja

kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et süüdistatav R.Karkus ning temaga koos olnud J.L käisid

ning viibisid R.K juures. R.Ki ütlustest nähtuvalt võis nende tema juures viibimine kesta pikemat

aega ehk mitu tundi, millest järeldub omakorda, et juhul kui R.Karkus oleks tõepoolest juba varem

kuskil mujal kellegi tuvastamata jäänud isiku juures alkoholi tarvitanud, oleks pidanud tal sealt

lahkudes olema alkoholijoove veelgi suurem, eeldatavasti üle 4,5 promilli. Kohtu hinnangul

muudaks niivõrd suur alkoholijoove isiku liikumis- kui ümbritseva suhtes tajumisvõimetuks ning on

vähetõenäoline, et ta sellises joobeseisundis oleks suutnud tulla R.Ki juurde ning teiste seal viibinud

isikutega suhelda. Eeltoodust tulenevalt, on kohus seisukohal, et R.Karkuse joobe põhjustas alkoholi

tarvitamine R.Ki elukohas xxxxxxxxxxxxx.

Kohus leidis, et süüdistatava hilisem käitumine xxxxxxxxxxxx korteris – M.P’ilt raha nõudmine

enda vangistuse kompensatsiooniks ning kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamine on ilmselt

seotud sellega, et R.Karkuse käitumine muutus eelneva alkoholi tarvitamise ja raske alkoholijoobe

seisundi tõttu agressiivseks ning kontrollimatuks.

Asja kohtulikul uurimisel avaldas R.Karkus, et K.Si korteris tarvitati 04.11.2012 a. alkoholi ning

sealt kostis lärmi. Süüdistatava avaldatu on aga ümber lükatud esmalt kannatanu M.P’i ning

tunnistaja K.Si ütlustega, kes kinnitasid, et sellel ajal, kui R.Karkus kõrvalkorteris viibis, tegid nad

süüa ning alkoholi ei tarvitanud. Samuti kinnitas K.S, et sellel päeval tarvitas ta alkoholina üksnes

ühe pudeli õlut, kuid sedagi mitu tundi enne juhtunut. Paide Haigla patsiendikaardist ei nähtu

märkusi selle kohta, et sinna vigastustega toimetatud M.P. oleks olnud alkoholijoobes (t.l. 15). Kuna

haigla patsiendikaardile kantakse patsiendil alkoholijoobe esinemisel vastavasisuline märge, siis

tuleb järeldada, et M.P. ei olnud 04.11.2012 a. enne raviasutusse toimetamist alkoholi tarvitanud.

Asjaolu, et K.S korteris oleks 04.11.2012 a. lärmatud ja alkoholi tarvitatud, ei kinnitanud asja

kohtulikul uurimisel ka naaberkorteri elanik R.K. Eeltoodust järeldub, et K.S ja M.Pi korteris

04.11.2012 a. alkoholi ei tarvitatud, samuti ei ole kriminaalmenetlusega tuvastatud, et peale nende

oleks seal viibinuid teisi isikuid, mis muudab M.Puk’ile samal ajal kehavigastuste tekitamise

ebatõenäoliseks veel kellegi muu, kohtueelse menetlusega tuvastamata jäänud isiku poolt.

Reijo Karkuse ütluste kohaselt olevat ta xxxxxxx elumaja koridoris kohtunud M.P.’iga, kes olevat ta

ära tundnud ning lubanud Reijo Karkuse uuesti tagasi vanglasse saata öeldes talle „Sind lasti välja

aga ma panen su uuesti kinni“. Nimetatud ütlemist olevat pealt kuulnud ka R.K.

Kohus leidis, et R.Karkuse antud väide ei ole kohtulikul uurimisel kinnitust leidnud. M.P eitas, et ta

1-12-11238

oleks R.Karkust koridoris kohanud ning talle midagi taolist öelnud. Samuti kinnitas kannatanu, et

kuna ta süüdistatavat ei tunne, pole tal ka mingit huvi ega vajadust, et viimane vanglas viibiks.

Asjaolul, et kannatanul taolised motiivid puudusid, on kohus juba eelpool hinnanud. Seda, et

kannatanu oleks taoliselt väljendanud, ei kinnitanud kohtus ka R.K. Eeltoodu põhjal loeb kohus

süüdistatava antud ütlusi paljasõnalisteks.

Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et Reijo Karkuse seisukohad on kriminaalasja

kohtulikul uurimisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ümber lükatud ning temas poolt on kuriteo

toimepanek tõendamist leidnud.

Kuriteo kvalifikatsioonist:

Reijo Karkusele on esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises KarS § 214 lg 2 p 1 järgi, mille

objektiivne koosseis seisneb varalise kasu üleandmise nõudmises, kui sellega kaasneb ähvardus või

vägivalla kasutamine. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et Reijo Karkus

nõudis kannatanult M.P.ilt 20000 eurot, mida tuleb lugeda varalise kasu üleandmise nõudmiseks.

Lisaks sellele kasutas ta viimase suhtes vara saamiseks sundimise vahendina füüsilist vägivalda

lüües kannatanut mitmel korral rusikaga näo ja peapiirkonda, samuti lõi ta kannatanule pähe

taldrikute ning suhkrutoosina kasutatava tassiga, millega tekitas kannatanule vigastusi. Kuna

süüdistataval puudus igasugune alus ning õigus kannatanult raha saamiseks, oli tema tegevus

suunatud tema jaoks võõra vara vastu (erinevus omavolist). Eeltoodust järeldub, et R.Karkuse poolt

toimepandud kuritegu vastab KarS § 214 ettenähtud objektiivsele koosseisule. Koos vägivalla

kasutamisega nõudmise esitamisega on R.Karkuse poolt toimepandud väljapressimine ka lõpule

viidud. Kuna Reijo Karkust on 07.04.2008 a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7 alusel

karistatud röövimise toimepanemise eest, milline karistus ei ole kustunud, on tema puhul tegemist

KarS § 214 lg 2 p 1 ettenähtud isikuga, kes on varem toime pannud röövimise.

Subjektiivsest küljest tuleb Reijo Karkuse tegevust hinnata kuriteo toimepanemisena KarS § 16 lg 3

kohaselt vähemalt otsese tahtlusega, kuna nõudes teadlikult ja tahtlikult kannatanult raha üleandmist

ning kasutades tema suhtes vara saamiseks sundimise vahendina füüsilist vägivalda, oli R.Karkus

teadlik, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu ning tahtis seda.

Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega süüdistatava Reijo Karkuse puhul teo

õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.

Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel väljendub selles, et R.Karkus nõudis kannatanult raha

üleandmist ja kasutas vägivalda (tegu), millega tekitas kannatanule teadmise, et viimane on sunnitud

süüdistatavale üle andma nõutud rahasumma (tagajärg).

Eeltoodust lähtudes, asus kohus seisukohale, et on tõendamist leidnud Reijo Karkuse poolt kuriteo

toimepanek KarS § 214 lg 2 p 1 järgi.

Karistuse kohaldamisest:

KarS § 56 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema

karistusega.

Kriminaalasja kohtuliku uurimisega ei ole Reijo Karkuse puhul tuvastatud KarS § 57 kohaselt

karistust kergendavaid ega KarS § 58 ettenähtud karistust raskendavaid asjaolusid. Reijo Karkust on

varem kohtulikult karistatud kahel korral, kusjuures mõlemal juhul vägivaldsete kuritegude

toimepanemise eest. 29.01.2009 a. Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistuse kandmiselt vabanes ta

1 aasta 9 kuud ja 14 päeva enne tähtaega. Käesolevas kriminaalasjas käsitletav kuritegu on tema

poolt toime pandud katseajal.

Kriminaalasja kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et Reijo Karkus on süüdi esimese astme

vägivaldse kuriteo toimepanemises, millega on kannatanule tekitatud kehavigastusi. R.Karkus ei ole

arvestanud talle kohaldatud varasemaid karistusi, vaid on uuesti toime pannud vägivaldse kuriteo.

Kuna KarS § 214 lg 2 ettenähtud sanktsioon näeb ette üksnes vangistust, samuti on R.Karkusel

1-12-11238

osaliselt kandmata eelmise kohtuotsusega talle kohaldatud vangistus, ei ole talle käesoleva kuriteo

toimepanemise eest võimalik kohaldada muud karistust kui vangistust. Kuna KarS § 214 lg 2 järgi

kohaldatav karistus näeb ette pikaajalist vangistust (4-12 aastat) ning R.Karkusel on kanda veel ka

varasema kohtuotsusega kohaldatud karistusest 1 aasta 9 kuud ja 14 päeva, siis on kohtu hinnangul

antud juhul talle võimalik kohaldada KarS § 214 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest

karistusena vangistust alammääras. Kohus on seisukohal, et antud karistuse ning sellega koos

kohaldatava liitkaristusega on R.Karkusele kohaldatav karistus piisavalt pikaajaline mõjutamaks

teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning kaitsmaks ka õiguskorra huvisid, kuna

antud karistusest nähtub, et taoliste kuritegude toimepanek toob kaasa karistused suhteliselt

pikaajaliste vangistustena.

Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole, samuti ei ole kriminaalasja juures asitõendeid.

Menetluskuludena kuuluvad KrMS § 180 lg 1 alusel Reijo Karkuselt riigi tuludesse

väljamõistmisele KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kogusummas 499.20 eurot riigi õigusabi

korras määratud kaitsja Matti Reinsalu osalemise eest kriminaalasja menetluses ja KrMS § 175 lg 1

p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud summas 0.45 eurot.

Eesti Advokatuuril kuulub Reijo Karkuse kaitsjale Matti Reinsalule hüvitamisele kaitsjatasu

kogusummas 326.40 eurot tema poolt riigi õigusabi korras kriminaalasja kohtulikus menetluses

osalemise eest.

KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Reijo Karkuselt riigi tuludesse väljamõistmisele sundraha

summas 800 eurot seoses tema poolt esimese astme kuriteo toimepanemisega.

Teet Olvik Priit Põder Jüri Siim

Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik