1-12-5591/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2013, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-12-5591

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Prokurör

Heli Väinaste

Enjar Malm

Aita Ploom

Kriminaalasi

R.L süüdistuses KarS §

järgi lühimenetluses

213 lg 1

Süüdistatav

R.L , isikukood

, Eesti Vabariigi

XXX

kodanik,

, viimane teadaolev elukoht xxxx

põhiharidus

, töökoht

xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 02.04.2004 Ida

Viru Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi rahalise karistusega

7500 krooni, 2) 12.09.2005 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS

§ 199 lg 2 p 4,7,8; 202 lg 1 järgi 6 k vangistusega tingimisi 2 katseajaga 3) 18.07.2007

266 lg

,

Viru Maakohtu poolt KarS §

2 p 1,3 järgi rahalise karistusega 3000 krooni, mis 22.12.200

Viru Maakohtu määrusega asendati 20 p vangistusega

milline KarS § 69 alusel asendati 40 tunni üldkasuliku tööga

tähtajaga 2 kuud, 4) 26.02.2008 Viru Maakohtu poolt KarS

209 lg 2 p 1,3 järgi 1 a 2 k vangistusega, KarS § 65 lg 2 aluse mõisteti 1 a 8 k vangistust, KarS § 68 lg 1 alu eelvangistusaja mahaarvamisega kuulus ärakandmisele 1 a 4 k

11 p vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 992 tu

üldkasuliku tööga tähtajaga 18 kuud, 5) 22.02.2011 Tar

Maakohtu poolt KarS § 169 järgi rahalise karistusega 32

eurot, 6) 07.09.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi

k vangistusega, millest eelvangistusaja karistusaja hulk

arvamisega kuulub ära kandmisele 7 k 29 p vangistus

karistusaja alguseks loeti karistuse kandmisele asumin

kohtuotsuse jõustumisel, väärtegude toimepanemise ees

karistatud 15-l korral,

kõik rahatrahvid tasumata, tõken

elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

vandeadvokaat Matti Reinsalu

RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 233-238, 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada R.L KarS § 213 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning R.L karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel moodustada käesoleva kohtuotsuse ja Harju Maakohtu 07.09.2012 kohtuotsuse alusel eti karistuseks 7 (seitse) kuud , millega mõist

29 päeva

vangistust, R.L

urendamise

liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskema su

teel, 1 (üks) aasta 3 (kolm

ja 29 päeva

) kuud

vangistust. R.L karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg.

Tõke

histada kohtuotsuse täitmisele

nd elukohast lahkumise keeld R.L suhtes tü

pööramisel.

Välja mõista R.L ilt solidaarselt E.J iga (

-

-

kellelt 14.06.2012 Viru Maakohtu

kohtuotsusega nr 1-11-8655 mõisteti välja 8883,72 eurot O Pi kasuks tsiviilhagi katteks) 8883,72 (kaheksa tuhat kaheksasada kaheksakümmend kolm eurot ja 72 senti) eurot O Pi (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

Jätta R.L ilt

eurot välja mõistmata.

-

menetluskuluna sundraha summas 480

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista R.L ilt

-

menetluskuluna kaitsjale

kriminaaltoimikute materjalidest koopia tegemise kulud 51,88

(viiskümmend üks eurot ja 88

senti) eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu (asukoht Keskväljak 10, 72713 Paide) kasuks 422,42 (nelisada kakskümmend kaks eurot ja 42 nti, s.h.

se

on käibemaks 20%, s.o.

eurot) eurot v.-adv. Matti Reinsalu

70,40

poolt määratud korras

süüdistatava R.L kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R.L-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 583,03 (viissada kaheksakümmend kolm eurot ja 03 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest.

R.L

d Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB

tasuda väljamõistetud summa

Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud oleva tasuda 30 päeva jooksul käes kohtuotsuse j e selt tasutud, õustumisest arvates. Kui rahalis d nõuded pole täies ulatuses tähtaeg suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse

peale

on

kohtumenetluse

poolel

õigus

esitada

apellatsioon

Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme uarist 2013 (seega hiljemalt 21.

päeva jooksul alates 15. veebr

veebruariks 2013). Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 15. veebruarist 2013 (seega hiljemalt 01. märtsiks 2013). Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

SÜÜDISTUS

R.L on kohtu alla antud

ajavahemikul 15. oktoober 2010

süüdistatuna selles, et tema

kuni 22. oktoober 2010 koos E.J-iga

-Virumaal Vinni alevikus ning

tegi Lääne

Tallinnas ettepaneku xxxx kasvandikule O Pile Läti Vabariiki Jurmalasse sõitmiseks ning sõidu ettekäändel pettis s välja ID O Pilt Tallinna -kaardi ja xxxx dokumendid ning kasutades Rakveres laskis E.J 21. oktoobril 2010 kanda eelnevalt väljapetetud dokumente, O Pi pangakontolt 3000 krooni, s.o. 191,73 eurot A K xxxx 3000 krooni e pangakontole ja võtta välja Rakveres asuvast xxxx pangaautomaadist.

- selles, et tema ajavahemikul 15. oktoober 2010 kuni 22. oktoober 2010 koos E.J-iga tegi Lääne ile Läti -Virumaal Vinni alevikus ning Tallinnas ettepaneku xxxx kasvandikule O P Vabariiki Jurmalasse sõitmiseks ning sõidu ettekäändel pettis O Pilt koos E.J-iga Tallinnas välja ID eelnevalt väljapetetud -kaardi ja xxxx dokumendid ning kasutades Rakveres dokumente, laskis E.J 22. oktoobril 2010 kanda O Pi pangakontolt 136 000 krooni, s.o. 8691,98 eurot E L xxxx pangakontole, lastes selle L välja võtta ning E.J ile üle - anda. Seega R.L , varalise kasu saamiseks koos E.J-iga sisestas korduvalt ebaseaduslikult kkus muul viisil andmetöötlusprotsessi võõraid isikuandmeid ja se ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, pannes toime KarS 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUMEN

ETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu

nr 1-11-8655 E.J-i

menetluses oli lühimenetluse kriminaalasi

süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 7,8,9; 213 lg 1, 209 lg 2 p 1 järgi, Rainis Tammiksaare süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi, R.

i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 –

Z-

22 lg 3 järgi, R.L süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi, H.V süüdistustes KarS §

199 lg 2 p 7,8,9;

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi,

266 lg 1 järgi,

.D

G

I

L

V M

i süüdistustes KarS § 202 lg 1, 199 lg 2 p 7,8,9 järgi,

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p

7,8,9 järgi, Ülari Kuivjõgi ja A.B süüdistustes KarS § 199 lg 2 – p 4,7,8 22 lg 3 järgi ning Dimitri Tarassovi süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 7, 121 järgi.

Kohtuistungitele 03.01.2012 kell 10.00 ja 05.01.2012 kell 10.00 süüdistatav R.L ei ilmunud. Süüdistatava R.L kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu sai 03.01.2012 kell 8.35 oma kaitsealuselt telefoni teel teada, et viimane on haige, kuna oli terve öö oksendanud. R.L ohustus kohtule ka vastavad dokumendid oma haiguse kohta esitama. 05.01.2012 teatas v.- lla 20.30 paiku oli R.L alle adv. Matti Reinsalu kohtule, et eelmisel õhtul ke helistanud ja öelnud, et tema tervislik seisund on muutusteta ja 05.01.2012 pöördub ta arsti poole. Süüdistatav R.L esitas kohtule faksi teel 04.01.2012 ja 16.01.2012 vastavasisulised Perearst Vivian Alles arstitõendid, kus on kirjas vastavalt, et „Puudus 03.01.2012 kuni 04.01.2012“ ja põhjus „Ägeda haigestumise tõttu ei ole võimeline osa võtma kohtuistungist“ (Tõendi väljastanud sisehaigused dr Maia Ruttas) ning „Puudus 05.01.2012 kuni 06.01.2012“ ja põhjus „Ägeda haigestumise tõttu ei ole võimeline osa võtma kohtuistungist“ (Tõendi väljastanud peremeditsiin dr. Tiina Saar). Originaaldokumente ei ole kohtule esitatud. Kohus lükkas kohtuistungi edasi 01.06.2012 kella 09.30. Kohtuistungile 01.06.2012 kell 09.30 järjekordselt süüdistatav R.L ei ilmunud. Süüdistatava R.L kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu teatas kohtule, et ta oli poolel teel kohtusse saanud oma kaitsealuselt SMS-i, milles viimane teatas, et on juba mitmendat päeva mao valude käes kannatanud, lubades esitada ka vastava dokumendi. Enne kohtuistungit proovis kaitsja R.L telefoni teel kätte saada, kuid R.L telefon oli välja lülitatud.

Viru Maakohtu määrusega 01.06.2012

lühimenetluse

(I kd, tl 156-158) eraldati

kriminaalasjast nr 1-11-

8655 kriminaalasi R.L süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi eraldi menetlemiseks, sest süüdistatav R.L ei esitanud kohtule enne 01.06.2012 kohtuistungit nõuetekohast arstitõendit, millest nähtuks, et ta on raskelt haigestunud, mis ei võimalda tal kohtuistungile ilmuda. R.L oli kaitsjale teatatud SMS-i kohaselt juba mitmendat päeva mao valude käes kannatanud, seega ei haigestunud ta vahetult enne kohtuistungit, kohtule ta sellest viivitamatult ei teatanud, tema telefon enne kohtuistungit oli välja lülitatud. Kohtu arvates näitas R.L käitumine seda, et ta hoiab kohtumenetlusest kõrvale. Kriminaalasjas süüdistati alaealisi kuritegude toimepanemises koos täisealistega.

Osade süüdistatavate suhtes oli

d tõkendiks vahistamine.

kohtueelses menetluses kohaldatu

Kriminaalasja arutamise teistkordne edasilükkamine ainuüksi R.L pärast ei olnud kooskõlas mõistliku menetlusaja tagamise nõudega. Kohtuistungitele 20.06.2012 ja 21.06.2012 Harju Maakohtusse, kus menetleti R.L krimi , naalasja KarS § 121 järgi R.L ei ilmunud, mistõttu ta kuulutati Harju Maakohtu määrusega nr 1-12-5284 21.06.2012 (I kd, tl 189-191) tagaotsitavaks, samuti muudeti R.L suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, isiku tabamisel tõkendiks vahistamine. Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-12-5284 07.09.2012 (I kd, tl 192-200) tunnistati R.L KarS § 121 järgi ja karistati vangistusega 1 (üks) aasta. Mõistetud karistust vähendati 1/3 võrra. R.L tuleb ära kanda 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus. KarS §

68 lg 1 järgi loeti R.L eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. R.L tuleb lõplikult ära kanda 7 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus. Karistusaja alguseks loeti R.L karistuse kandmisele asumine kohtuotsuse jõustumisel. R.L suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jäeti muutmata ja tühistati kohtuotsuse jõustumisel. Tabamisel nähti ette toimetada R.L Tallinna Vanglasse, Magasini 35 Tallinn. Nimetatud kohtuotsus jõustus 25.09.2012.

Harju Maakohtu kohtuotsusest nr 1-12-5284 07.09.2012 nähtub, et kriminaalasi arutati ilma süüdistatava osavõtuta, kuivõrd Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri poolt Harju - Maakohtule saadetud andmete kohaselt lahkus tagaotsitav R.L 09.08.2012 Soome Vabariiki laevaga Merilin ning politseile teadaolevalt Eesti Vabariiki naasnud ei ole. Kuna süüdimõistetu R.L vabatahtlikult karistuse kandmisele ei ilmunud, siis Harju Maakohtu määrusega nr 1 nähti ette KrMS § -12-5284 23.10.2012 (II kd, tl 1-2)

130 lg 5

alusel vahistada süüdimõistetu R.L Harju Maakohtu 07.09.2012 kohtuotsuse nr 1-12- 5284 täitmise tagamiseks, paigutades ta Tallinna Vanglasse. Nimetatud kohtumäärusest nähtub, et Lõuna prefektuurist 18.10.2012 saadud andmetel elab aadressil xxxx ba kaks ju kuud uus üürnik A. T, kes R.L nimelist isikut ei tunne. Käesolevaks ajaks ei ole R.L tabatud ning ta ei ole karistust kandma asunud. Süüdistatav R.L on teadlik sellest, et tema kriminaalasja KarS § 213 lg 1 järgi menetletakse Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas, talle on eelnevalt korduvalt teatavaks tehtud kohtuistungi toimumise aeg ja koht. Kohtukutse kohtuistungiks 28.01.2013, millise kohus saatis R.L tõkendijärgs tagastati kohtule märkega „ära ele aadressile xxxx kolinud“. R.L ei ole kohtule teatanud oma uue elukoha aadressi. Seega näitab R.L käitu jätkuvalt kohtumenetlusest kõrvale.

mine seda, et ta hoidis ja hoidub

KrMS § 269 lg 2 p 2 kohaselt võib kriminaalasja erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta asukohta Eesti Vabariigis ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik.

Prokurör

ilma süüdistatava R.L osavõtuta.

taotles kohtuistungil asja arutamist

Kaitsja

nõustus esitatud taotlusega.

käesoleval juhul on võimalik

Kohus leiab arvestades eeltoodut, et

KrMS § 269 lg 2 p 2

kriminaalasja arutada ilma süüdistatava R.L

juhindudes

osavõtuta. Süüdistatava R.L kaitse ja edasikaebeõigus on tagatud kaitsja näol.

-

TÕENDID JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistatav R.L

ennast temale esitatud süüdistuse

ei ole

s kohtueelses menetluses

süüdi tunnistanud. Kohus loeb süüdistatava R.L süü talle esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega:

- tunnistaja U S ütlustega (I kd, tl

), millest nähtub, et

2-3

O P oli talle avaldanud, et tegi uue

ID-kaardi Tallinnas. Tegelikult on kõik ID kaardid

juhataja kabinetis šeifis ja neid ilma

xxxx

tema nõusolekuta kätte ei saa. Kui on vaja, siis ta toob ise kaardiga raha välja ja annab hoolealusele. Ise nad pangast raha kätte ei saa, samuti on šeifis pangakaardi ks võõrast d. Ka õpetasid O, et tehku ta endale uus ID kaart, et sellega saab ise pangas tehinguid teha ning O uskus neid ja nii ta tegigi. Nüüd on kogu raha summas 139 000 krooni kadunud. O P on xxxx, kuid temalt ei ole ära võetud teovõimet, sest keegi ei taha tema hooldajaks hakata. Praegu on hooldaja vald, kuid tegelikult tema xxxx xxxx hooldaja. U S juhatajana on kõikide väitel tuli ühel hommikul O ühe punase oma tossusid otsima ning kui teda nägi, siis kadu xxxx xxxx s koos selle punase autoga. O oli koos Kerdi ja Atsiga ning nemad varastasid ka O raha ära.

- kannatanu O P

-5), et elades xxxx, tutvus ta xxxx elava K A ning K

i ütlustega (I kd, tl 4

kaudu sai ta tuttavaks ja hakkas suhtlema Atsi nimelise poisiga xxxx. O Pi ütlustest nähtub, et 2010.a. oktoobris kohtus ta K, Atsi ja Kerdiga Pajustis, Kert oli autoga, tal oli punane xxxx universaal. Kert ütles, et läheme Lätti Jurmalasse ujuma, kas tal on ID kaart olemas. Ta vastas, et ID kaart on hooldaja käes. Kert ütles, et teeme kiir ID kaardi valmis. Ta oli sellega nõus. Nad sõitsid kohe Tallinnasse, tema, Kert ja Ats. Nad ööbisid Tallinnas hotellis ning järgmisel hommikul viis Kert teda kohta, kus tehakse kiiresti ID kaarte, Ats tuli ka kaasa. Kert õpetas teda, et ta peab rääkima, et tema ID kaart on kadunud, mingit dokumenti ei ole ja ta soovib kiiresti uut ID kaarti. Talle tehti uus kaart valmis 4 päeva jooksul, raha 500 krooni maksis kaardi tegemise eest Kert. Vahepeal olid nad 3- xxxx Kerdi isa juures, siis

4 päeva

läksid uuesti Tallinnasse ja samast kohast tõid tema ID kaardi ära. Tallinnas ühes pangas Ülemiste Keskuses tehti talle xxxx kaart. Nii Kert kui Ats selgitasid talle, kuidas xxxx kaarti teha. Ta sai kätte kaardi koos koodidega. Teel Pajustisse hakkas Kert rääkima, et tema xxxx on selle auto juba müünud, millega nad sõitsid ja tema annab selle auto siis ära, kui raha on ostjal ära makstud, kuid kuna tema pangaarved on arestitud, siis ta ei saa lasta auto raha oma arvele kanda, sest täitur võtab ära. Kert palus, kas ta tohib kanda autoraha tema arvele, seda pidi olema 160 xxxx kaart tema

000 krooni. Tema oli sellega nõus. Ats ütles, et anna oma

kätte selleks, et Kert saaks oma tehingud ära teha. Tema andiski oma kaardi Atsi kätte. O Pi ütlustest nähtub, et 22.10.2010 ta Kerdi ja Atsiga Lätti ei sõitnud. xxxx sai ta teada, et tema arvelt on raha ära varastatud 136 000 krooni ja veel 3000 krooni.

- kannatanu O P

-34

i ütlustega (I kd, tl 32

), millest nähtub lisaks eelöeldule, et tema nägi H.V

esimest korda 15.10.2010, kui viimane tuli Pajustisse punase xxxx. Ats tutvustas talle Kerti. O Pi ütlustest nähtub, et migratsiooniametis oli Ats temaga kogu aeg kaasas ja ütles, et mida teha. Eelnevalt oli Atsile tema jaoks 500 krooni andnud Kert. Kui nad hiljem Tallinnasse ID kaardile järele sõitsid, oli Kert autos ja Ats ootas teda väljas maja ees. Selle autoraha kohta, mille ta lubas Kerdil oma arvele kanda, oli Kert veel rääkinud, et selle raha eest saaksid nad Jurmalasse sõita ja pidutseda. Kuna ta väga tahtis Jurmalasse minna, siis oli ta nõus Kerti aitama. Ülemistes viis Ats teda xxxx panka, kus saab avada pangaarve. Pangas avastati, et tal on juba pangakaart olemas. Ta kasutas Atsi öeldud valet, et kaotas vana kaardi ära, mistõttu vana kaart pandi lukku ja talle anti uus kaart. Seal ta xxxx ei avanud, kuid Kerdile see ei meeldinud ning ta viis nad teise panka ja käskis avada. Koos Atsiga läksid xxxx nad panka ja viimane rääkis, et on ka vaja teha ikkagi. Ats küsis tema käest panga xxxx dokumendid oma kätte, et ta saaks edasi saata raha, mille Kert oli eelnevalt tema arvele saatnud, pidi olema autoraha 160 000 krooni. Tallinnas helistas Kert peale xxxx tegemist kellelegi ja ütles, et saada raha edasi ja lisas tema kontonumbrid. Järgmisel õhtul tahtis Ats raha ära saata, kuid kelle arvele, seda ta ei tea. Kogu raha ei saanud ära saata, sest limiit oli liiga väike. Seda, et Ats saatis 3000 krooni oma õe arvele, sai ta hiljem teada. Ats ütles, et limiiti tuleb suurendada, et saaks tema arvele laekunud raha ära saata. Ats viis teda panga juurde ja tema tegi limiidi suuremaks. Ats o avada ja kaardi teha, rääkis, et L võiks endale kont L xxxx oli nõus ja koos sõitsid nad Rakveresse ja pangas tegid talle arve ära. Tema isiklikult an kätte.

ja R.L petsid

dis oma dokumendid E.J i-

O P on veendunud, et E.J

temalt koos raha välja.

- kannatanu O P

-70), et alguses tegi Kert talle ettepaneku Jurmalasse

i ütlustega (I kd, tl 69

sõita, Ats oli ka sellega nõus. Kert küsis, kas tal on ID kaart olemas, mille peale ta vastas eitavalt. Autos õpetas teda Kert, mida rääkida ID kaardi taotlemisel, Ats kordas seda sama, kui nad ID kaarti koos taotlema läksid. Tallinnasse sõitsid nad Kerdi autoga, kord oli Kert roolis, kord Ats. Raha ID kaardi jaoks andis Kert. Pangas oli vaja käia dokumente tegemas, sest Kert ütles, et tal on pangaarve arestitud, ta müüb auto maha ja raha on vaja kuhugi arve peale üle kanda. Nad käisid koos Atsiga Tallinnas kahes panga filiaalis. Nad käisid pangas Atsiga, sest Kert ütles Atsile, et mine panka kaasa, aita teda. Peale pangadokumentide vormistamist autos Kert helistas kellelegi, et auto raha võib üle kanda. Kas Kert ka tegelikult kellegagi rääkis või tegi ainult nii, seda ta ei tea. Alguses olid pangadokumendid tema käes, kuid kui nad Rakveresse jõudsid ja Kert ütles, et raha on üle kantud, siis sai Ats need enda kätte. Taavi ja Ats leidsid Viru Jaagupist ühe poisi, kes nendega koos Rakveresse sõitis. Seda - poissi oli vaja selleks, et Kerdi xxxx auto raha tema pangaarvele kanda. Rakveres sõitsid nad panga juurde ning seal see võõras poiss läks panka. Enne seda Ats seletas, mida see võõras poiss pangas peab tegema. Jurmala sõidu kohta ütles Ats, et auto läks katki, sellepärast jääb sõit ära. Limiidi suurendamise kohta ütles Ats, et tema kontole tuleb kusagil 160 000 krooni ning seda ei saa muidu kätte, kui tuleb limiiti suurendada. Limiidi suurendamine oli nii Atsi kui ka Kerdi mõte.

kaarti oli vaja raha üle kandmiseks. Kert palus, et ka

xxxx

s ta tohib auto

raha tema arvele kanda ja tema oli sellega nõus. Kert ja Ats ütlesid, et nad võtavad välja raha, mis saadetakse tema arvele. Ta ei tulnud selle peale, et Kert ja Ats tema pangaarve tühjaks teevad.

- kannatanu O Pi pangakonto

O P xxxx kontolt on

väljavõttega (I kd, tl 6), millest nähtub, et

i

21.10.2010 tehtud A K

E L

e kontole ülekanne summas 3000 krooni ja 22.10.2010 on tehtud

kontole ülekanne summas 136 000 krooni.

- tunnistaja E L

stega (I kd, tl 57-58

ütlu

), et 2010.a. sügisel, võis olla oktoobris, helistas talle

H.V ja rääkis, et tema sõbral Atsil on vaja Soomest tööraha kätte saada. Atsil ja Taavil pidid olema arved lukus. Taavi ja Ats sõitsid tema juurde tumepunast värvi sõiduautoga xxxx (pikap tüüpi), roolis oli At . Tema, Taavi ja Ats sõitsid s. Sama auto peal olid veel K A ja O linna xxxx panga juurde. Ta läks üksinda panka ja avas seal konto. Ta andis pangadokumendid Taavi kätte, kes omakorda viis need Atsi kätte autosse. Ats sõitis autoga minema, tulles umbes poole tunni pärast tagasi ja andes pangadokumendid talle tagasi. Peale seda käskis Ats tal kogu summa pangast välja võtta. Ta läks panka ja võttis arvelt raha välja.

Raha oli kusagil üle 100

lle ta andis kõik Atsi kätte. Ats rääkis, et keegi pidi

000 krooni ja se

autole järgi tulema ja auto jäigi sinna. Tunnistaja

põhjendas oma varem R.L vastu

E L

antud ütluste muutmist sellega, et tegi seda H.V käsul, kes eelnevalt E.J ile - helistades rääkis talle, mida ta peab politseis rääkima ja näidates talle kodus arvutist Kerdi pilti.

-

O P xxxx panga

kahtlustatava R.L poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud

i

dokumentidega (I kd, tl 21-29), millisteks on Tallinnas, Tornimäe harukontoris 21.10.2010 vormistatud internetipanga xxxx leping, internetipanga kasutamistingimused, rahvusvaheline deebetkaardi leping, rahvusvahelise deebetkaardi lepingu tingimused, pangakaardi blokeerimise ja avamise lepingud ( -kaotatud), xxxx paketi avaldus, xxxx blokeerimise põhjus Rakvere kontoris 22.10.2010 vormistatud internetipanga xxxx leping (seniselt 25 000 kroonilt on päevalimiiti suurendatud 200 000 kroonini ja seniselt 50 000 kroonilt on kuulimiiti suurendatud 300 000 kroonini), xxxx panga maksekorraldus 22.10.2010 E Lle sularaha väljamakse kohta summas 135 456 krooni (teenustasu 544 krooni).

- E L xxxx

O Pi kontolt on

panga konto väljavõttega (I kd, tl 43), millest nähtub, et

22.10.2010 tehtud E L

000 krooni (sh on teenustasu summas

kontole ülekanne summas 136

544 krooni).

- A K

xxxx

e

panga konto väljavõttega (I kd, tl 45), millest nähtub, et O Pi kontolt on 21.10.2010 tehtud A K mmas 3000 krooni (selgitus e kontole ülekanne su

– võla tagasi makse).

- tunnistaja A K

-60

e ütlustega (I kd, tl 59

), et Atsi käes oli tema pangakaart 2010.a. suvest. Atsi käes olid nii tema pangakaart kui ka internetikaart, Ats teadis kaardi PIN koodi ja sai ka ülekandeid teha.

- tunnistaja K A

-76), et R.L palvel helistas ta O ja kutsus ta

ütlustega (I kd, tl 75

alkoholi tarvitama, et siis O Kerdiga tuttavaks teha. Mingil ajal sõitsid nad Kerdi autoga Tallinna ning olid ühes hostelis, kui Kert tegi ettepaneku Lätti sõi ta. Ta ei tea, kuidas Kert O nõu nõustus minema ID k sse sai, kuid O aarti tegema. Kert andis O raha ID kaardi tegemiseks. Ta ei tea, mitu päeva täpselt möödus, kui Kert tuli Atsile järgi ja nad sõitsid koos minema.

Paa

xxxx

r päeva hiljem sõitis ta koos Atsi ja Kerdiga

poe juurde, kus Ats võttis tema

pangakaardiga välja 3000 krooni, andes välja võetud raha kõik Kerdile.

- tunnista

V

ja Ž

ütlustega (I kd, tl 78

), et 2010.a. oktoobris või novembris sõitis ta Tallinna

-79

R.L autoga. Auto peal olid peale tema veel K A, E.J ning O, kelle perekonnanime ta ei tea. Nad olid ühe päeva mingis hotellis ja teisel päeval sõitsid sinna, kus tehakse ID kaarte. Ats saatis O ID kaarti tegema, raha 500 krooni ID kaardi tegemiseks andis Kert. O teadis, et ID kaarti on vaja ja O Lätti sõiduks. Ats, Kert plaanisid minna Lätti veeparki. Autos rääkis Kert midagi auto müümisest. Kui O käis ID kaarti tegemas, siis Ats ja Kert rääkisid autos, et O raha kantakse Atsi kontole ja siis nad pidid Kerdiga selle pooleks tegema. Nad sõitsid Tallinnast , kus ta rääkis O xxxx , mis plaanid on poistel tema rahaga, kuid purjus O ei saanud sellest aru. Hiljem O kokku saades viimane rääkis, et Ats ja Kert olid Läti kohta valetanud ja temalt kõik raha ära võtnud. Kohus leiab, et süüdistatava R.L süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud eelkõige kannatanu i ütlustega kriminaalasjas kogutud tõenditega.

O P

kogumis muude

Kannatanu O Pil ei ole mingit põhjust anda kedagi alusetult süüstavaid ütlusi. Vaatamata sellele, et O P , kes on oma vaims xxxx, on tema i näol on tegemist isikuga e seisundi tõttu ütlused järjekindlad ja üksikasjalikud. KarS § 213 lg 1 (arvutikelmus) näeb ette vastutuse varalise kasu saamise eest arvutiprogrammi ikkumise, või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, r sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise eest. R.L poolt toimepandud kuritegu (2 episoodi) on kohtueelses menetluses õigesti KarS § 213 lg 1 järgi nõu kvalifitseeritud. R.L on kohtueelses menetluses stunud kriminaalasja , aktsepteerides seega kriminaalasja lahendamist lahendamisega lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal tunnistajaid välja kutsumata. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüteokoosseisu õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kuritegu on toime pandud tahtlikult. KarS § 213 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.

ert R.L karistust kergendavaid asjaolusid kohus

Süüdistatava K

ei leia, samuti puuduvad tema käitumises KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise hu on kriminaalkorras -l korral visid. Süüdistatavat R.L nüüdseks karistatud kokku 6 , kuid enne nimetatud kuritegude toimepanemist oli teda 4-l korral kriminaalkorras karistatud ja väärt l korral, kõik talle määratud raha egude toimepanemise eest on teda karistatud 15- trahvid on tasumata. R.L asjas kuritegude toimepanemist 22.02.2011 on peale käesolevas Tartu Maakohtu kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 169 järgi ja karistatud r alise ah karistusega 320 eurot ning unnistatud KarS 07.09.2012 Harju Maakohtu kohtuotsusega süüdi t § 121 järgi ja karistatud 7 kuu 29 päevase vangistusega. Eraldi väärib märkimist, et R.L KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime 08.01.2012 kella 01.00 paiku reisilaeval Baltic Queen, mis sõitis Tallinnast Stockholmi poole.

äesolev k

K

riminaalasi R.L

stuses KarS § 213 lg 1 järgi oli sel ajal Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja menetluses, kuid kohtuistungitele 03.01.2012 ja 05.01.2012 süüdistatav R.L jättis ilmumata stumise ägeda haige tõttu. Süüdistatava R.L suhtes on 07.04.2011 kohaldatud tõkendiks elukohast lahkumise keeld, mis seisnes selles, et R.L ei olnud lubatud lahkuda oma elukohast aadressil xxxx ilma menetleja, s.o. kohtu loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. R.L poolt toimepandud kuritegu on teise raskusastme kuritegu. Süüdistatava R.L karistusandmetest nähtub see, et ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka sellel ajal, , kui käesolev kriminaalasi oli juba kohtu menetluses varasemad mittevabaduskaotuslikud karistused ei ole talle vajalikku mõju avaldanud. Rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistuse mõistmist R.L ile ei pea kohus - põhjendatuks, sest teda on korduvalt varem kriminaalkorras karistatud, sealhulgas rahaliste karistustega, kuid need on jäänud tasumata , lisaks sellele on kõik ja on 1-l korral ka asendatud temale väärteokorras määratud rahatrahvid tasumata. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et süüdistatava vangistusega, mis võib jääda alla ettenähtud t R.L tuleb karistada sanktsiooni keskmist määra. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Kannatanu O P on esitanud tsiviilhagi (I kd, tl 38)

as 8883,72

varalise kahju nõudes summ

eurot. Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-8655 14.06.2012 (II kd, tl 5-35) tunnistati E.J muuhulgas süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ning temalt mõist välja 8883,72 eurot eti O Pi kasuks tsiviilhagi katteks.

tus 15. oktoobril 2012.a. Riigikohtu

Nimetatud kohtuotsus jõus

määrusega. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastased teod, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanutel kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isikute õigusvastaste tegudega, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama § lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. Sama § lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 1045 lg

1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Lühimenetluses saab kohus tugineda vaid kriminaalasjas kohtueelses menetluses kogutud tõenditele. Kohus leiab, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid on iilhagi tõendamiseks piisavad. KrMS § 310 lg 1 kannatanu O Pi poolt esitatud tsiv kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt v Arvestades asjaolu, et R.L ja õi jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. E.J on ühiselt kannatanule O Pile kahju tekitanud, kuid kriminaalasju on R.L-ist tulenevatel asjaoludel eraldi menetletud ja E.J-ilt on tekitatud kahju summas 8883,72 eurot juba Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-8655 14.06.2012 välja mõistetud, kuulub käesoleva kohtuotsusega ka R.L ilt tsiviilhagi - summas 8883,72 eurot solidaarselt E.J iga välja mõistmisele - kannatanu O Pi kasuks. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas ei pea kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, sest kui isik mõistetakse süüdi mitme kohtuotsusega, siis tuleb hiljem tuvastatud kogumi puhul jätta sundraha korduvalt välja mõistmata. Harju Maakohtu 07.09.2012 kohtuotsusega on R.L ilt - sundraha juba välja mõistetud. Kuriteoepisoodid käesolevas kriminaalasjas on toime pandud enne 07.09.2012 ning menetlejatel oleks olnud võimalus kriminaalasjad ühendada, et neid koos menetleda. Seega ei ole õigustatud käesoleva kohtuotsusega sundraha teistkordne väljamõistmine süüdistatavalt R.L ilt. Kohus pea põhjendatuks KrMS § 175 - b lg 1 p 5 alusel süüdimõistetult menetluskuluna välja mõista kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 22. veebruaril 2013. a.

№oremreferent

Lea Herne