1-13-1035/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

04. veebruar 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-13-1035 (kohtueelses menetluses nr 13260100416) riik V.V versus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

V.V (isikukood xxx; elukoht xxxxx xx xxxxxxxxx; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS 424

§ järgi Kaitsja advokaat Mart Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku -dest 159 ja 248, tegi kohus (KrMS) § otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada V.V (KarS)

süüdi karistusseadustiku § järgi ja mõista talle

rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.

980 (üheksasada kaheksakümmend) o eurot

68 alusel arvata eelvangistuse aeg ; KarS §

3 (kolm) päeva mõistetud vangistuse

aja hulka ja lugeda V.V-le kandmata karistuseks rahaline karistus 91 (üheksakümmend üks) päevamäära, s.o 891 (kaheksasada üheksakümmend üks) eurot ja 80 senti

66 lg 1 alusel V.V-le ; KarS § määrata mõistetud rahaline karistus

tasumisele ositi 10 (kümne) kuu jooksul, mitte vähem kui 89 (kaheksakümmend üheksa) eurot ja 18 senti kuus järgmiselt: 1) alates 20 märtsi

13 a kuust igakuise rahalise karistuse osa 89,18 euro tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt -

kohtu määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1

240 (kakssada nelikümmend) eurot ja riigi õigusabi sundraha välja mõista V.V-lt

tasu riigi kasuks; m

57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti äärata kriminaalmenetluse

kulud 297 tasumisele ositi (kakssada üheksakümmend seitse) eurot ja 60 senti järgmiselt: 1) alates 20 märtsi

24 (kakskümmend

13 a kuust igakuise menetluskulu osa

neli) eurot ja 80 senti eni; 2) igas kuus tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumis tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu - määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestada riigi

19 (üheksateist) eurot ja 20 senti selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Mart Sikuti ; le

2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile. Selgitused kohtuotsuse le

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: angas või kontole nr 221023778606

viite 1-13- number 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1035

“);

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui üüdimõistetu on s

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P korraldusele: angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse viite 1-13- number 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1035

“);

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaid -de 383 lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §

– 392);

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille

kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel -

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõiduki juhtimise V.V toime pannud kuriteona

joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 02.02.2013 kell 21.45 Viljandi linnas Vaksali 11B asuva Maxima kaupluse ees mootorsõidukit Volkswagen Golf, registreerimismärgiga xxx xxx joobeseisundis. (joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus on 0,82 mg/l kohta).

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist

kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmises KarS § järgi ning karistamises rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 980 eurot (päevamäära aluseks võetud V.V 2010. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 9,80 eurot). KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva s.o 02.02.2013 – 04.02.2013 (s.o 9 päevamäära).

Seega kuulub kandmisele rahaline karistus 91 päevamäära, s.o 891,80 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 10 kuu jooksul, s. o 89.18 eurot kuus.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises Kiirmenetluse kohaldamise alused on s -s 256 ätestatud KrMS § 1, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

KrMS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrM -s 245 (kokkulepe) S § või 252 (süüdistusakti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; Kr S § 240 p M -des 2 ja

3 (kannatanu või tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS §-s 154 sätestatud andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS §

76 lgkahtlustatava seisukoht le 1 või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis;

kriminaalasja arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi -

p M

218 lgrotokollis; 4) muude tõendite loetelu; Kr S §

1 sätestatud andmed, kui isik on kahtlustatavana kinni peetud) arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi (KrMS § 2562 lg 2).

Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgide s kokkuleppe . menetluse sätteid

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Vastavalt KrMS § 239 lg ine võimalik kuriteos, -le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldam

mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning

kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õig siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud usliku kvalifikat kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS

§ 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § -

189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o

480 eurot. M Kr S §

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vä S § s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole hendab KrM

179 lgvõrra. Põhjendatud on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 217,50 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende -le 2 kaitsja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt

(RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg -

3 kohaselt mise korra riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maks ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud se alused,

(edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kord kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud V.V

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna Süüdistatava 38,40 eurot. V.V

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19,20 eurot. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

Vastavalt KrMS § 180 lg üvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 h -

kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha võrra. poole

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista V.V-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 240 eurot ja 57,60 eurot (38,40 riigi õigusabi tasu + 19,20) riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

4.

Kohtu m ja eelvangistusaja arvestus uud põhjendused V.V on kahtlustatavana kinni peetud 02 -04. veebruar 2013, seega on V.V viibinud eelvangistuses

vangistus karistusaja

3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel hulka, kus vangistus juures ühele eel päevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates - kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik