1-12-6824/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-12-6824

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.jaanuaril 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-12-6824 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Inga Kaljus tõlk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Z.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 21.01.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

Z.S, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta Z.S vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 10.01.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Z.S tunnistati ohtu 12.07.2012

199 lg 2 p viimati süüdi Tartu Maak otsusega KarS § 4,8 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 kohaldamisega 10 kuu ja 13 päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus 10.07.2012 23.05.2013. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 10.01.2013.

Kinnipidamisasutusest Z.S-i kinnipeetaval kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Isik paikneb avavanglaosakonnas alates 05.11.2012. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama emale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse aadressil xxx. Isik omab põhiharidust. Erialane kvalifikatsioon puudub. Enne vangistust tegi mitteametlikke töid ja enamasti lühiajaliselt. Varasemalt on isik töötanud raudtee-, metallija puidutöödel ning on olnud autoremondilukksepp. Vabanemisjärgselt isikul kindel töökoht puudub,

2(4)

kuid isiku ema on valmis teda moraalselt ja võimaluste piires materiaalselt toetama. Käesoleval hetkel omab isik rahalisi nõudeid, mida on motiveeritud tasuma. Varasemalt tarvitas isik lahjat alkoholi 1-2 korda nädalas. Isiku kriminaalsest käitumisest nähtub, et isik võib käituda agressiivselt kui on alkoholi tarvitanud. Varasemalt on tarvitanud amfetamiini ja kanepit, ühtlasi on amfetamiini süstinud. uritegelikud hoiakud nähtuvad korduvas kriminaalkorras Isiku k

karistatusest (8 korda). Isikule on kohaldatud korduvalt käitumiskontrolli ning isik on rikkunud kehtestatud nõudeid ja jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav võib ohustada avalikkust, kui ta jätkab alkoholi kuritarvitamist ja kui tal esineb rahalisi raskusi ja kui ta jätkabsuhtlemist varasema suhtlusringkonnaga. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt ise korral elama asuda on kinnipeetaval võimalus vabanem

oma emale xx xxx kuuluvasse kahetoalisesse korterisse aadressil xxx. Vabaduses avaldavad

Z.S-ile negatiivset mõju kriminaalkorras karistatud, alkoholija keelatud aineid tarvitavad isikud ja ta peaks hoiduma nendega suhtlemise alustamisest. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulub tema vend xx xxx, kes kannab alates 01.01.12.a Tartu Maakohtu 08.03.12.a otsusega mõistetud 3 (kolme) aasta 5 (viie) kuu ja 14 päeva pikkust liitkaristust Viru Vanglas. Ametnikule teadaolevalt puudub Z.S ühel töökohal pikemaajalise töötamise kogemus. Kinnipeetava varasemad töösuhted olnud kaootilise iseloomuga. Z.S on oma iseloomult impulsiivne, tal on olemas teatud tööoskused ja isegi tahe töötada, e tööalase konflikti/lahkarvamuse kuid esimes korral võib ta töösuhte kohe lõpetada või lihtsalt jätta tööle minemata.

Kinnipeetava ema xx xxx on valmis Z.S ennetähtaegse vabanemise korral toetama moraalselt ja võimaluste piires ka materiaalselt.

Füüsiliste isikute täitetoimikute 15.11.12.a andmetel on kinnipeetaval kohtutäiturite menetluses rahalisi nõudeid kogusummas 3373 eurot ja 91 senti, millele lisanduvad Tartu

Maakohtu 09.12.11.a otsusega määratud menetluskulud 1031 eurot ja 90 senti ning Tartu Maakohtu 12.07.12.a otsusega määratud menetluskulud summas 580 eurot ja tsiviilhagi 115 eurot kannatanu kasuks.

Z.S on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Käesolev arvamus ennetähtaegse vabastamise menetluse alustamise kohta on seitsmes. Kinnipeetavale on korduvalt antud võimalus ennast katseajal tõestada, kuid sellest hoolimata on ta katseaja tingimusi rikkunud ja jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka käesoleva kuriteo pani Z.S toime vaid paar nädalat peale seda, kui ta eelmise karis vabanes. Tegemist on kõrge kriminaalse tuse kandmiselt aktiivsusega isikuga, kellel puudub märkimisväärne sissetulek ning kelle tutvusringkond koosneb peamiselt kriminaalse taustaga isikutest. Kohus on andnud Z.S-ile korduvalt võimalusi näidata, et ta tahab ja on võimeline oma käitumist ning suhtumist muutma, kuid kinnipeetav ei ole neid võimalusi otstarbekalt kasutanud. Kinnipeetava senine käitumine on näidanud, et kuritegevusriskide maandamiseks ei piisa kinnipeetavale kohtu poolt määratavatest kohustustest.

Käesoleva arvamuse koostaja ei pea antud juhul kriminaalhooldust selliseks meetmeks, mis maandaks kinnipeetava Z.S-i kuritegevusriske vabaduses. Uue kuriteo sooritamise välised riskifaktorid on ametniku hinnangul vaid gustik (eakas ema), arvestades formaalne sotsiaalne võr

kinnipeetava sõpruskonda vabaduses alkoholi ja/või narkootikumide tarvitamine, majanduslik toimetulek ja

kuritegelikud sõbrad. Kinnipeetava sisemine riskifaktor on motivatsiooni nõrkus ja ebapüsivus õiguskuuleka elu eesmärkide seadmisel. Seega - kuritegevusriske ei ole varasemalt tõstnud mitte alkoholi tarvitamine, kriminaalsed sõbrad ja kehv majanduslik toimetulek, vaid

Z.S-i enda otsused: otsus tarvitada alkoholi/narkootikume; otsus suhelda kriminaalkorras karistatud is

ikutega; otsus mitte töötada intensiivselt ja pika aja jooksul (suhteliselt) vähetasustatud töökohal.

Z.S ei taotle . T a ei soovi kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist enne tä’htaega vabaneda.

Prokurör kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema kirjalikult toetab taasühiskonnastamise huvides KarS § 75 lg 2 p 1,2,4,5,7,8 sätestatud kohustuste määramisega.

3(4)

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

arvamuse, leiab, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri et Z.S Kohtu hinnangul tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. on ennatlik ja ebaotstarbekas. kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kuuendat korda. dud kuriteod

Kõik Z.S poolt toimepan on varavastased (sealhulgas röövimised).

Isikut on varem kahel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Isikut on 3 korral vabastatud tingimisi ennetähtaega (2000.a., 2007.a., 2009.a.), kuid kahel katseajal jätkas kuritegelikku elu pannes toime uue kuriteo. Käesoleval ajal kannab karistust katseaja jooksul toime pandud varavastase kuriteo toimepanemise eest.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6- as 3 7) on näha, et Z.S-i on väärteokorr

korral karistatud, sealhulgas Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15´1 alusel ja Liiklusseaduse alusel muuhulgas joobes juhtimise eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud k riminaalhooldus Z.S-i

puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest vangistuse on näha, et Z.S jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab Z.S-ile tõhusat parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus.

Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega 04.04.2015.

Vabanedes asub Z.S elama oma emale kuuluvasse kahetoalisesse korterisse aadressil xxx. Kinnipeetaval Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekut. puudub ühel töökohal pikemaajaline töötamise kogemus töö leidmist ja suurendab , mis raskendab

uute kuritegude toimepanemise riski. Samas kuuluvad Z.S-i suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikud (kinnipeetava vend, kuriteokaaslased ).

Arvestades Z.S-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (varavastaste kuritegude retsidiivsus), riminaalhoolduse all olles (uued tema käitumist k kuriteod katseajal ka ennetähtaegse ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( töökoha l vabastamisel)

puudumine) on kohus seisukohal, et Z.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

ei ole õigustatud. Isik oli juba viiel korra

kriminaalhooldusele allutatud (kolmel korral ennetähtaegsel vabastamisel)

kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks

. Seega kriminaalhooldus ei osuta Z.S-ile Oleks kergemeelne arvata, et varem piisavalt mõju.

4(4)

korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud ja korduvalt kandnud vanglakaristust, alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. nüüd

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Samas alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, ätab kohus süüdimõistetu Z.S-i j

temale Tartu Maakohtu 12.07.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu