1-10-5884/28 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-5884 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 10. detsembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jaan Veiperi määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 10. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Jaan Veiperi määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1. Viru Maakohtu 10.12.2012 määrusega jäeti Jaan Veiper temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

J. Veiper kannab karistust Hispaania Kuningriigi Madridi Provintsikohtu 22.12.2008 otsusega. Harju Maakohtu 31.05.2010 määrusega tunnistati eelnimetatud kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks. J. Veiperi poolt toime pandud kuriteod kvalifitseeriti KarS § 184 lg 1 (karistuseks 7 aastat vangistust) ja KarS § 392 lg 1 järgi (karistuseks 5 aastat vangistust). Lõplikuks karistuseks mõisteti J. Veiperile 7 aastat vangistust. J. Veiper viibib vahi all alates 17.02.2008.

Karistuse kandmise aja algus on 17.02.2008 ja lõpp 17.02.2015. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 17.10.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu

2. Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Maakohtu seisukohad olid järgmised.

2.1 Asja materjalidest nähtub, et kuigi kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda, kannab ta karistust narkokuriteo toimepanemise eest KarS § 184 lg 1 ja § 392 lg 1 järgi. Tegemist on Hispaania Kuningriigi otsuse täitmise lubatavusega Eesti Vabariigis. Kinnipeetaval on kanda veel üle 2 aasta vangistust, mis maakohtu arvates on liiga pikk aeg.

2.2 Vangistuses on kinnipeetavale määratud 5 distsiplinaarkaristust, käesolevaks ajaks on neist 3 veel kehtivad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida.

2.3 Alaline elukoht ja pere toetus on positiivne asjaolu, kuid vaid sellel alusel ei ole kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Kindel elukoht ja sama perekond oli kinnipeetaval ka kuritegude toimepanemise ajal, mistõttu ei välista need asjaolud kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemist.

2.4 Kinnipeetavale mõistetud vangistuse tervikuna ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine erandiks. Erandlikud asjaolud, mis võimaldaksid kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal vabastada, puuduvad. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuriteo tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud ning ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise oht kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge.

2.5 Isik, kes pani toime rasked kuriteod ja on saanud vangistuses karistada ka distsiplinaarkorras, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüditunnistamisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud.

Määruskaebustes esitatud taotluste sisu

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes palub tunnistada Tartu Maakohtu määrus kehtetuks ja teha uus määrus. J. Veiperi põhiseisukohad on järgmised.

3.1 Vangistuses on määruskaebuse esitaja kokku viibinud 4 aastat ja 10 kuud, millest Eesti vanglas 2 aastat ja 8 kuud. Selle aja jooksul on ta läbinud Sotsiaalsete oskuste programmi, mis on andnud positiivset motivatsiooni eluks vabaduses ja lähedastega tihedamaks läbikäimiseks. Ta töötas aasta majandustöödel ja töötab hetkel puidutsehhis. J. Veiper leiab, et saaks hakkama igasuguste töödega, kuna omab töökogemusi ehitusvallas, on töötanud ka traktoristina, raidurina ning pakendamistsehhis. Ta on omandanud puidupingitöölise, autolukksepa ja keevitaja kutseoskused ning inglise, vene, saksa ja hispaania keele. Eeltoodud omadused soodustavad tööleasumist rahvusvahelistesse firmadesse. Narkoja alkoholiprobleemide puudumise ja hea tervise tõttu ei ole välistatud ka füüsilise töö tegemine.

J. Veiperil on soov asuda täitma rahalisi nõudeid.

3.2. Vabaduses ootavad J. Veiperit vanemad, Soomes elavad vennad ja kaks last, kelle kasvatamisest ta soovib osa võtta. Lapsi ei ole ta näinud 5 aastat. Vanemad on nõus teda alguses enda juurde võtma ja vennad rahaliselt toetama. Kodukohas on tal positiivselt elukeskkonda soodustavad tegurid kuna tegemist väikese kriminaalse kontingendita asulaga.

3.3 Vangistuses on J. Veiper tegelenud kehakultuuriga ja soovib jätkata sellega ka vabaduses. Samuti on tal plaan lõpetada keskkool. Tal puuduvad kuritegelikud ja agressiivsed hoiakud. Soov on soetada elamine, luua perekond ning pingutada selle eesmärgi saavutamisel.

3.4 J. Veiper kinnitab, et tal on olemas kehtiv ID-kaart, mille tõttu ei ole ta hakanud seda taotlema. Samuti ei ole tal plaanis välismaale sõita. Ta tahab käia korrapäraselt kriminaalhooldaja juures.

3.5 J. Veiper möönab, et tal on vangistusest ka kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ent need on ühekordsed – teist korda ei ole ta sama rikkumist toime pannud. Rikkumised ei ole toime pandud teadlikult. Rikkumistest on ta teinud järeldused.

3.6 Kokkuvõtvalt leiab J. Veiper, et kohus on jätnud arvestamata teda positiivselt iseloomustavad asjaolud ja sellegi, et Tartu Vangla on vabastamist pooldanud. Määruskaebuse esitaja on motiveeritud seaduskuulekalt käituma ja pühenduma perekonnale.

4. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 04.01.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 11.01.2013. Nimetatud ajaks prokurör seisukohti ei esitanud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik J. Veiperi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §

76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

7.1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et J. Veiperit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, keda on vangistuses korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ja kes on toime pannud rasked kuriteod, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebustes esitatud väiteid.

7.2 Ringkonnakohus märgib, et J. Veiperi käitumises on märgata mitmeid positiivseid asjaolusid – määruskaebuse kohaselt on tal motivatsioon edaspidi õiguskuulekalt elada, ta soovib perspektiivis asuda tasuma ausa tööga tema vastu suunatud rahalisi nõudeid ja osaleda laste kasvatamisel. Ta on läbinud Sotsiaalsete oskuste programmi, töötas aasta majandustöödel ja töötab hetkel puidutsehhis, ent omab töökogemust erinevates eluvaldkondades, lisaks suurendab töövalikut erinevate keelte oskus. J. Veiperil on toetav sotsiaalne võrgustik ja enda sõnul on ta tegelenud kehakultuuriga, tal plaan lõpetada keskkool. Tal puuduvad määruskaebuse kohaselt kuritegelikud ja agressiivsed hoiakud ja Tartu Vangla toetab tulenevalt madalast retsidiivsusprotsendist tema ennetähtaegset vabastamist. Sellegipoolest ei nõustu ringkonnakohus määruskaebustes esitatud väidetega, nagu oleks

J. Veiperi karistuse eesmärgid ja eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.

7.3 Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema veenvad argumendid ja märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima veendumus nii sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ringkonnakohus leiab, et hoolimata J. Veiperit iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest ei ole tema ennetähtaegne vabastamine toimepandud rasket kuritegu (997,2 grammi kokaiini hoidmises, vedamises ning toimetamises salakaubana Hispaania Kuningriiki) arvestades võimalik. Ringkonnakohus leiab, et isiku poolt toime pandud kuriteol on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isikut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid lubadustele tuginedes. Süüdimõistetul on vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatud seisukohale küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda.

7.4 J. Veiperit on Tartu Vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Maakohus on siinkohal ka õigustatult viidanud Riigikohtu lahendile, milles leitakse, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Asjaolu, et J. Veiper ise hindab oma rikkumisi kergeteks, ei oma käesoleval juhul tähendust. Kohtukolleegium soovitab J. Veiperil, arvestades tema karistusaja pikkust ja seda, et tema ennetähtaegset vabastamist arutatakse edaspidigi, hoiduda distsiplinaarkaristuste toimepanemisest, mis suurendaks oluliselt tema võimalust ennetähtaegselt vabaneda.

7.5 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaoludega ja tema käitumisega karistuse kandmise ajal ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on eelnimetatud asjaoludel õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuste motiividel.

7.6 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas