1-12-6569/90 · Tartu Ringkonnakohus

1-12-6569

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-6569

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 5. detsembri 2012

määrus vahistamise kautsjoniga asendamata jätmise

kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav

Virgo

Raudsepa

(Raudsepp)

kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Ivo Küti määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 5. detsembri 2012 määrus muutmata

ja süüdistatav Virgo Raudsepa kaitsja advokaat Ivo Küti määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu

Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Tartu Maakohtu 14.12.2011 määrusega anti luba kahtlustatav Virgo Raudsepa suhtes

tõkendina vahistamise kohaldamiseks.

V. Raudseppa süüdistatakse KarS §-de 184 lg 2 p 1, 2; 392 lg 2 p 2 ja 375 lg 1 järgi

kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ning ta anti Tartu Maakohtu 17.07.2012

määrusega kohtu alla. Kohtuistung toimub alates 22.01.2013.

01.11.2012 esitasid V. Raudsepp ja tema kaitsja taotluse V. Raudsepale kohaldatud tõkendi –

vahistamine – asendamiseks kautsjoniga.

Tartu Maakohtu 05.12.2012 määrusega jäeti rahuldamata süüdistatava V. Raudsepa ja tema

kaitsja taotlus V. Raudsepa vahistamise asendamiseks kautsjoniga.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus jättis süüdistatava V. Raudsepa ja tema kaitsja taotluse rahuldamata ning leidis, et

V. Raudsepa suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine – asendamine kautsjoniga ei ole

põhjendatud.

Maakohus on seisukohal, et süüdistusaktis märgitud tõenditele tuginedes võib eeldada, et

V. Raudsepale on esitatud põhjendatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2

ning § 375 lg 1 järgi inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises. Varem on V. Raudseppa

karistatud kriminaalkorras viiel korral, kusjuures kahel korral - 2003 ja 2009.a - on teda juba

karistatud narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemise eest suures ulatuses. Vaatamata sellele,

et teda karistati 05.11.2009 Harju Maakohtu poolt muu hulgas KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

3-aasta 9-kuulise vangistusega, millest 3-aastase vangistuse kandmisest vabastati ta KarS § 74

alusel tingimisi 3-aastase katseajaga, on teda nüüd alust süüdistada katseajal uute kuritegude

toimepanemises, sealhulgas uue rahvatervise vastase I astme kuriteo toimepanemises. Ka on

piiriülene narkootilise aine vedu toimunud märkimisväärses koguses (1945,96 grammi

MDMA tablette ja 168,57 grammi kokaiini). Maakohus on seisukohal, et eluliselt on usutav,

et sellise narkootilise aine koguse omandamine, hoidmine ja edasiandmine nõuab

toimepanijalt olulist eeltegevust, kogemusi, aega, kooskõlastusi ja raha ning viitab

süüdistatava pikaajalisele kogemusele ning praktilisele ja hästi organiseeritud tegevusele.

Taoline pikaajaline õigusvastane käitumine ja korduv karistatus narkootilise aine

ebaseadusliku käitlemise eest annavad aluse veenvaks järelduseks, et perekonna, kindla elu- ja

töökoha olemasolu ei ole V. Raudsepa jaoks olnud piisavad, et tagada tema seadusekuulekus,

ning süüdistav jätkab vabaduses suure tõenäosusega uute kuritegude toimepanemist. Lisaks

on narkootikumidega seotud kuritegude puhul ka praktika näidanud, et tegemist on

kuriteoliigiga, mille korduva toimepanemise tõenäosus on suur.

Samuti tuleb märkida, et 17.07.2012 eelistungil sooviti kohtusse kutsuda uusi tunnistajaid

(K.T., S.I., U.R., R.K. ja E.R.), keda ei ole kohtueelsel uurimisel üldse üle kuulatud. Seega

on V. Raudsepal nimetatud tunnistajaid eriti lihtne hakata vahi alt vabanemise korral

mõjutama.

Samuti on olemas suur tõenäosus, et V. Raudsepp hakkab vabaduses kriminaalmenetlusest

kõrvale hoidma. Seadusandja on narkootilise aine korduva ebaseadusliku käitlemise eest

suures ulatuses ette näinud vangistuse 3 kuni 15 aastani. Kuna V. Raudseppa kahtlustatakse

kuritegude toimepanemises katseajal, tuleb tema puhul arvestada ka varasema karistuse

(3 aastat vangistust) liitmise tõenäosust. Samuti nähtub süüdistusaktist ja sellele lisatud

dokumentidest, et V. Raudsepp on kinnipidamisele eelnenud perioodil käinud nii Hollandis

kui ka Hispaanias, mistõttu peab kohus võimalikuks, et ta võib vabaduses olles Eestist

lahkuda. Kindla elu- ja töökoha ning perekonna olemasolu ei ole välistanud ega välista ka

praegu süüdistatava kohtu eest pakku minekut. Seega on olemas suur oht, et V. Raudsepp

läheb pikaajalise vangistuse vältimiseks pakku kohtu eest ja hakkab kõrvale hoidma

kriminaalmenetlusest.

Vahistamine on V. Raudsepa puhul sobiv meede uute kuritegude toimepanemise

ärahoidmiseks, sest vahistamise korral viibib isik vanglas pideva järelevalve all, kus reeglina

on

välistatud

oht

uute

kuritegude

toimepanemiseks.

Vahistamine

välistab

ka

kriminaalmenetlusest kõrvale hoidumise, sest isik peab viibima pideva järelevalve all. Teised,

s.o vahistamisest kergemad tõkendid ei välista kindlalt V. Raudsepa kuritegeliku käitumise

jätkumist ega tema kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumist võimaliku vangistuse kartuses.

Kohus peab V. Raudsepa põhiõiguste riivet seoses tema vahistamisega praegu mõõdukaks.

Süüdistuse olemusest tulenev avalik huvi kaalub üles V. Raudsepa vahistamisega kaasnevad

riived, sh laste hingelised kannatused seoses isa viibimisega kinnipidamisasutuses. Eelneva

alusel peab kohus V. Raudsepa vahistamise jätkuvalt põhjendatuks.

Seoses taotlusega asendada vahistamine kautsjoniga märkis maakohus, et kautsjon ei välista

alati uute kuritegude toimepanemist ja kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmist, sest

vahistamise asendamisel kautsjoniga on isikul võimalik ilma igasuguste piiranguteta lahkuda

oma elukohast ja minna vabalt sinna, kuhu soovib, ning suhelda piiranguteta, kellega tahab.

Eelnimetatut ei pruugi välistada ka täiendava tõkendi - elukohast lahkumise keeld -

kohaldamine KrMS § 132 lg 51 alusel. Seega on vahistamist otstarbekas asendada kautsjoniga

ainult juhul, kui kohtul on kujunenud kindel veendumus, et rahasumma andmine riigi

valdusse tagab süüdistatava õiguskuuleka käitumise.

Kohus leiab, et kautsjonit ei ole võimalik kohaldada sellise süüdistatava puhul, kes on pika

ajavahemiku jooksul ja korduvalt toime pannud kuritegusid vaatamata varem mõistetud

karistustele ning keda võib ees oodata pikaajaline vangistus. V. Raudsepa puhul ei ole kohtul

tekkinud kindalt veendumust, et kautsjon koos täiendava tõkendiga (elukohast lahkumise

keeld) tagaks tema õiguskuuleka käitumise peale vahi alt vabanemist.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määrusele on määruskaebuse esitanud V. Raudsepa kaitsja, kes taotleb maakohtu

määruse tühistamist ning V. Raudsepa suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine – asendamist

tõkendiga – kautsjon.

Kaitsja leiab, et maakohus on taotlust lahendades lähtunud eeldusest, et V. Raudsepp on

süüdistusaktis märgitud kuriteod toime pannud, kuna maakohtu määruses on kirjeldatud

V. Raudsepa tegevust kindlas kõneviisis. Seega on maakohus rikkunud süütuse

presumptsiooni.

Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu seisuga, et V. Raudsepp võib vabaduses hakata

mõjutama kohtueelses menetluses üle kuulamata tunnistajaid. Samas kriminaalasjas kolm

süüdistatavat, kes samuti eitavad oma süüd, viibivad kergemaliigilise tõkendiga vabaduses

ning kui ka saaks rääkida teoreetilisest tunnistajate mõjutamisest, siis oleks seda juba tehtud.

Samuti märgib kaitsja, et tunnistaja K.T., kelle ülekuulamist eelistungil taotles Kaur Külvi

kaitsja, ei puutu üldse V. Raudsepa süüdistust puudutavatesse episoodidesse.

Seoses kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohuga märgib kaitsja, et V. Raudsepp ei ole

kunagi olnud tagaotsitav. Kriminaalasja raames on arestitud kogu V. Raudsepa ja tema

elukaaslase vara, mis süüdimõistmise korral läheks riigituludesse. Eeltoodu alusel saab väita,

et V. Raudsepa huvides on kohtumõistmisel mitte ainult osaleda, vaid ka saavutada täielikult

või osaliselt õigeksmõistev kohtulahend. Seega puudub V. Raudsepal igasugune eluliselt

usutav vajadus hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma või panema toime uusi

kuritegusid. Kaitsja rõhutab, et V. Raudsepp on nii perekondlike kui ka kõikide muude

sidemetega kindlalt seotud Eestiga. V. Raudsepal on kolm alaealist last, töökoht OÜ-s XXX

ning alaline elukoht aadressiga XXX, XXX küla, XXX vald, Harjumaa. Kuna kautsjon

kantakse riigituludesse, kui isik rikub kautsjoni tingimusi, siis on seadusandja riigi jaoks

minimiseerinud riski, kui isik rikub talle pandud kohustusi või käitub kuritegelikult.

Määruskaebuse esitaja sedastab, et vahistamine ei saa olla lubatav ainuüksi esitatud

süüdistuse raskust arvestades. Kautsjoni puhul ongi tegemist vahistamise alternatiiviga, s.t

vahistamise alused on olemas, kuid teatud piisava kautsjonisumma tasumisel saab see ära

hoida kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumist ja/või uute kuritegude toimepanemist. Kaitsja

leiab, et V. Raudsepa puhul oleks kautsjon kohane kriminaalmenetluse tagamise vahend.

Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta taotluses märgitu ning tähtsust omava

asjaolu, et mõistlik oleks analoogiliste süüdistuste puhul süüdistavate osas lähtuda

ühesugusest kohtlemisest ning seda ka tõkendi kohaldamisel. Käesolevas kriminaalasjas on

ühesugused süüdistused M. Pällol, J. Ulasevitšil ja V. Raudsepal, vahi all viibib aga vaid

V. Raudsepp. Kaitsja leiab, et selline ebavõrdne kohtlemine ei ole põhjendatud. Siinjuures ei

saaks olla põhjenduseks ka V. Raudsepa varasem karistatus ja viibimine katseajal, sest

analoogses olukorras on kohaldatud elukohast lahkumise keeldu J. Ulasevitšile.

Käesolevaks hetkeks on V. Raudsepp eelvangistuses viibinud ühe aasta ning ettearvamatu on

kohtulahendi jõustumise aeg. Puudub hädavajadus kohaldada V. Raudsepa osas rangeimat

tõkendit, milline piirab isiku põhiõigust vabadusele kõike koormavamal määral.

V. Raudsepp on ringkonnakohtule esitanud täiendavalt ka omad seisukohad. Nimelt ei nõustu

ta maakohtu määruses märgituga, et eluliselt on usutav, et suure narkootilise aine käitlemine

eeldab toimepanijalt olulist eeltegevust ja kogemust. V. Raudsepp rõhutab, et talle esitatud

süüdistuse sisulist arutelu ei ole veel toimunud. Ta märgib, et kuigi ta on varasemalt kahel

korral karistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest suures koguses, oli tegemist

natuke üle 1 grammi narkootilise aine omamisega. Seekord pole tema käest narkootilist ainet

ära võetud ning ta ei tunne end süüdi.

V. Raudsepp märgib, et käesoleval hetkel viibib vabaduses J. Ulasevitš, kellele on esitatud

sama süüdistus ning kelle suhtes on samuti kohaldatud katseaega. V. Raudsepp märgib, et

isikuid tuleks kohelda võrdselt. Ta soovib minna koju oma naise ja 3 lapse juurde.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et V. Raudsepa suhtes puudub alus asendada vahistamine

kautsjoniga, maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks

määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Küll peab ringkonnakohus vajalikuks

maakohtu määrust täiendada põhjendustega.

2. KrMS § 135 lg 1 kohaselt võib eeluurimiskohtunik või kohus kahtlustatava või

süüdistatava taotlusel asendada vahistamise kautsjoniga.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-80-07 selgitanud, et kautsjon kui vahistamise alternatiiv

tähendab sellise kahtlustatava või süüdistatava vahi alt vabastamist, kelle vahistamiseks on

tegelikult olemas seaduslik alus. Kautsjoni kohaldamine lähtub tõdemusest, et teatud piisava

suurusega kautsjonisumma omandiõiguse riivena võib mõnede isikute puhul vältida

kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumist või kuritegude jätkuvat toimepanemist sama

efektiivselt nagu vahistamisega.

3. Seega peab ringkonnakohus esiteks kontrollima, kas V. Raudsepa suhtes esinevad KrMS

§ 130 lg 2 sätestatud vahistamisalused. Vahistamisaluse olemasolu kontrollimisel tuleb

arvesse võtta isiku hoiakut ja kalduvust panna toime teatud liiki kuritegusid, eelnevat

elukäiku, isiklikke ja majanduslikke suhteid ning muid vahistamise küsimuse lahendamisel

tähtsust omavaid asjaolusid (RKKKm nr 3-1-1-105-11, p 12.2).

3.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et V. Raudsepa vahistamine on põhjendatud, kuna

esineb oht, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist.

V. Raudsepale on esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 392 lg 2 p 2 ning § 375 lg 1

järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises, mille puhul on tegemist esimese astme

kuritegudega. Käesoleval hetkel süüdistatakse V. Raudseppa piiriülese narkootilise aine veo

eest suures koguses, s.o kokku 1945,96 grammi MDMA tablette ja 168,57 grammi kokaiini.

Süüdistuse sisuks olevate kuritegude olemusest võib järeldada, et tegemist on grupi poolt

toime pandud, grupi liikmete vahel kooskõlastatud, läbimõeldud ning süsteemsete

kuritegudega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et on tõenäoline, et süüdistuse sisuks

olevad kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil

V. Raudsepp on varasemalt 5 korda kriminaalkorras karistatud. Kahel korral on teda

karistatud KarS § 184 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest.

V. Raudseppa on karistatud ka väärteokorras narkootilise aine käitlemise eest väikeses

koguses. Viimati karistati V. Raudseppa kriminaalkorras Harju Maakohtu 05.11.2009

otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta ja 9-kuulise vangistusega, millest 3-aastase

vangistuse kandmisest vabastati ta KarS § 74 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga. Seega on

V. Raudsepale inkrimineeritud ja süüdistuse sisuks olevad kuriteod toime pandud katseajal

ning teda pole motiveerinud kuritegude toimepanemisest hoiduma ka reaalselt ära kantud 9-

kuuline vangistus.

Eelnevast nähtub, et V. Raudsepp on mitme aasta jooksul pannud korduvalt toime

narkootiliste ainetega seotud kuritegusid ning teda pole mõjutanud seadusekuulekalt käituma

reaalselt ärakantud vanglakaristus ega ka tema suhtes kohaldatud katseaeg. Ka Riigikohus on

sedastanud, et narkokuritegude puhul on jätkuvate kuritegude toimepanemise oht

kohtupraktika pinnalt suur (RKKKm nr 3-1-1-103-06, p 15). Seega on kohtukolleegium

seisukohal, et esineb alus arvata, et V. Raudsepp võib vabaduses jätkata kuritegude

toimepanemist. Seda ei kummuta ka määruskaebuses esitatud asjaolud, et V. Raudsepal on

vabaduses perekond, kindel töökoht ja elukoht, kuna varasemalt ei ole need takistanud V.

Raudsepal kuritegusid toime panemast.

3.2. Küll aga ei pea ringkonnakohus piisavalt motiveerituks õigusemõistmisevastaste

kuritegude toimepanemise ohtu. Nimelt ainuüksi asjaolu, et kriminaalmenetluses on veel üle

kuulamata tunnistajaid, ei näita V. Raudsepa tahtlust neid mõjutada. Õigusemõistmisevastaste

kuritegude toimepanemise ohtu tuleb konkreetselt põhjendada ning abstraktne oht ei ole

käsitatav uute kuritegude toimepanemise võimalusena KrMS § 130 lg 2 mõttes (RKKKm nr

3-1-1-32-12, p 9.1). Seega peaks õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemise ohu

põhjendamisel motiveerima, millest järeldub, et nimetatud kuritegude toimepanemine on

tavapärasest tõenäolisem (nt isik on varem püüdnud tunnistajaid ebaseaduslikult mõjutada,

tunnistaja on isikust erilises sõltuvuses või tema mõju all, isik on varem karistatud

õigusemõistmisevastaste kuritegude eest). Nimetatud asjaolusid maakohtu määrusest ei nähtu.

3.3. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et esineb oht, et V. Raudsepp võib hakata

kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. Vahistamisaluse olemasolu tuvastamisel peab kohus

tuginema konkreetsetele asjaoludele, mis annavad põhjust väita, et isik hakkab menetlusest

kõrvale hoiduma.

Maakohus on välja toonud, et V. Raudsepp on kinnipidamisele eelnenud perioodil käinud

Hollandis ja Hispaanias ning seega võib ta vabaduses olles Eestis lahkuda. Ringkonnakohus

leiab, et need asjaolud pole piisavad järeldamaks, et V. Raudsepp hakkab menetlusest kõrvale

hoiduma. Tänapäeval on lühiajaline liikumine riikide vahel ning naaberriikide külastamine

tavapärane. Ringkonnakohtul puuduvad andmed, et V. Raudsepp oleks varasemalt

kriminaalmenetluses kõrvale hoidunud või on olnud tagaotsitav. Ainuüksi selle põhjal, et

V. Raudsepp on varasemalt külastanud välisriike, ei saa järeldada, et isik hakkab

kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma.

Lisaks on määruskaebuse kohaselt V. Raudsepal olemas kindel töökoht, elukoht ning kolm

alaealist last. Need on positiivsed asjaolud, mis seovad V. Raudseppa Eesti Vabariigiga ning

vähendavad menetlusest kõrvale hoidumise tõenäosust.

Samuti leiab ringkonnakohus, et ainuüksi selle põhjal, et V. Raudseppa ootab süüdimõistmisel

pikaajaline karistus, ei saa järeldada, et V. Raudsepp hakkab kriminaalmenetlusest kõrvale

hoiduma. Pikaajalise karistuse oht võib olla üks paljudest asjaoludest, mille pärast süüdistatav

võib menetlusest kõrvale hoiduda, kuid ainult selle pinnalt ei saa tuvastada vahistamise aluse

olemasolu.

4. Vastavalt eelnevalt mainitule võib kohus asendada tõkendit – vahistamine –

kergemaliigilise tõkendiga – kautsjon – juhul, kui kautsjoni kohaldamisega on võimalik

saavutada vahistamise eesmärgid. Seega tuleb lahendada küsimus, kas kautsjoni

kohaldamisega on võimalik ära hoida V. Raudsepa poolt uute kuritegude toimepanemise.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega kautsjoni kohaldamata jätmise kohta.

Ringkonnakohus käsitles juba eelnevalt V. Raudsepa suhtes esinevat kuritegude jätkuva

toimepanemise ohtu, mistõttu ei pea vajalikuks seda siinkohal korrata. Arvestades

V. Raudsepa varasemat karistatust ning süüdistuse sisuks olevate kuritegude raskust, s.o

esimese astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemist majandusliku kasu saamise

eesmärgil, ei teki ringkonnakohtul veendumust, et kautsjon on antud juhul piisavalt tõhus

meede takistamaks V. Raudsepa poolt uute kuritegude toimepanemist. Nimelt riivab kautsjon

küll isiku omandiõigust, kuid jätab isiku ilma igasuguse järelevalveta. Ka elukohast

lahkumise keeld ei hoiaks ära V. Raudsepa puhul uute kuritegude toimepanemist, kuna selle

eesmärk on eelkõige isiku kriminaalmenetluses osalemise tagamine.

5. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga, et maakohus, nentides V. Raudsepale esitatud

süüdistuse põhjendatust, on rikkunud süütuse presumptsiooni. Kohtukolleegium on

seisukohal, et olukorras, kus isik on kohtu alla antud ehk maakohus lahendab samaaegselt

isiku süüküsimust, ei saa sama küsimust lahendada paralleelselt ka tõkendi asendamise

küsimuse lahendamisel. Seega olukorras, kus taotletakse isikule kohaldatud tõkendi –

vahistamine – asendamist mõne teise tõkendiliigiga, tuleb lähtuda eeldusest, et kuriteokahtlus

kui selline on juba „ette antud“ tuginedes isiku kohtu alla andmisele ning vaidlusaluseks

küsimuseks saab olla vaid see, kas olemasoleva tõendusteabe taustal on alust rääkida seaduses

täiendavalt nõutud vahistamisalustest või mitte ning kas vahistamise eesmärki on võimalik

saavutada ka mõne muu tõkendiliigiga, käesoleval juhul kautsjoni kohaldamisega. Lisaks ei

nõustu ringkonnakohus, et maakohus on V. Raudsepa süüküsimuse puhul kasutanud kindlat

kõneviisi. Määruskaebuses viidatud maakohtu väljendid, näiteks „eluliselt on usutav“,

„viitab“, „annab aluse veenvaks järelduseks“, „suure tõenäosusega“, ei väljenda maakohtu

kindlameelset veendumust, et V. Raudsepp on süüdistuse sisuks olevad kuriteod toime

pannud, vaid nendib selles osas põhjendatud kahtluse olemasolu.

6. Seoses määruskaebuses esitatud seisukohaga, et analoogiliste süüdistuste korral tuleks

süüdistatavate suhtes tõkendi kohaldamisel lähtuda ühesugusest kohtlemisest, märgib

ringkonnakohus järgnevat. Vahistamise puhul on tegemist tõkendiga, mille eesmärgiks on ära

hoida kahtlustatava/süüdistatava kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine ja uute kuritegude

toimepanemine. Vahistamise alused on sätestatud KrMS §-s 130 ning asjaolud, mida peab

tõkendi valimisel arvestama, tulenevad KrMS §-st 127. Nimetatud asjaolusid hinnatakse iga

isiku puhul individuaalselt ning süüdistuse sisu on vaid üks paljudest asjaoludest, mida

tõkendi valikul tuleb arvestada. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus on leidnud, et

V. Raudsepa suhtes esinevad vahistamisalused ning tema vahistamise asendamine

kergemaliigilise tõkendiga ei ole käesoleval hetkel põhjendatud.

7. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau Aarne Sarjas Maarika Kuusk