4-12-6911/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

14. jaanuar 2013.a.

Otsuse teinud kohus

Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Väärteoasja number

4 – 12 – 6911

Kohtukoosseis

Kohtunik Leili Raedla

Vaidlustatud lahend

O.O 27.12.2012.a. kaebus Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse

juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 05.12.2012.a. otsusele

väärteoasjas 2230,12,043027

Kaebuse esitanud isik

O.O, isikukood xxx, elukoht: xxx

Kohtuväline menetleja

PPA

Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalitus, Rahumäe tee 6, 11316, Tallinn

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata O.O kaebus ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 05.12.2012.a. otsus väärteoasjas 2230,12,043027 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini poolt 05.12.2012.a. väärteoasjas 2230,12,043027 tehtud otsusega tuvastati, et O.O juhtis 11.11.2012.a. kell 04:58 Harju maakonnas, Tallinna linnas, Narva maanteel, Oru ja Turba tänavate vahel, liikudes Turba tänava poole, mootorsõidukit BMW 525i registreerimismärgiga xxx asulasisesel teel kiirusega 151±7 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem, kui 94 km/h võrra. Samuti esmase juhiloa omajana juhtis mootorsõidukit, millel puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Menetlusalune isik O.O rikkus seega liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 ja § 106 lg 3 nõudeid pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 227 lg 4 ja § 242 lg

1 järgi. Väärteoasi nr.

4 – 12 – 6911

Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik vastulauset esitanud ei ole. Kohtuväline menetleja on arvestanud otsuse tegemisel menetlusaluse isiku kahetsusega, kuid arvestab ka asjaoludega, et juhi poolt nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga - nii suures ulatuses lubatud sõidukiirust ületades seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu (6 kehtivat karistust, sh 4 lubatud sõidukiiruse ületamise eest), millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute õigusrikkumiste toimepanemist. Senise karistuspraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1 ning KarS § 63 lg 1 määras kohtuväline menetleja O.O-le liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi karistuseks rahatrahvi 225 trahviühiku ulatuses s.o. 900,00 eurot. KarS § 50 lg 1 p 2 alusel määras kohtuväline menetleja O.O-le liiklusseaduse § 227 lg 5 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 8 (kaheksaks) kuuks.

KAEBUSE SISU

O.O esitas 27.12.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 05.12.2012.a. otsusega väärteoasjas 2230,12,043027 määratud karistuse osas ning määrata temale karistuseks arest, ilma lisakaristuseta. O.O põhjendab esitatud kaebust asjaoluga, et talle määrati peaaegu maksimum rahaline karistus ja samuti ka lisakaristus. Ta ei ole sellega nõus, kuna ta selgitas, miks ta kiirendas tol hetkel ja põhjus oli selles, et ta ei tahtnud, et mingisuguse Mercedese juhi pärast saavad kannatada tema kaasreisijad, kuna Mercedese sõit ja manöövrid olid väga ebaselged ning soovis lihtsalt kaugemale temast sõita, aga Mercedes järgnes ja siis, kui ta otsustas hoo maha võtta ja seisma jääda oli tal juba politseipatrull taga. Ta kahetseb, et üldse selline rumal olukord tekkis. Palub vaadata see väärteoasi uuesti üle ja määrata talle arest ilma lisakaristuseta, kuna tal ei ole absoluutselt mingisugust võimalust maksta rahalist karistust, ta küll sai nüüd tööle aga ta lihtsalt ei teeni seal nii palju, et saaks maksta. On nõus arestiga, kuigi see on väga raske valik. O.O avaldas, et ta ei soovi osaleda kohtuistungil.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtule 10.01.2012.a. saadetud kirjalikus seisukohas väärteoasja nr 4 – 12 – 6911 (2230,12,043027) O.O kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja esitas väärteotoimiku nr 2315,12,012615 koopia väärteoasjale nr 4-12-6911 (2230,12,043027), kui isiku käitumist iseloomustava materjalina. Väärteoasjas tehtud otsuses jääb kohtuväline menetleja otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebus rahuldamata Kohtuväline menetleja on seisukohal, et O.O süüline käitumine LS § 15 lg 1 p 2 ja LS §

106 lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toimepandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 ja LS § 242 lg 1 järgi. O.O palub kaebuses Harju Maakohtule uuesti üle vaadata PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini poolt koostatud otsus väärteoasjas nr 2230,12,043027 ja teha uus otsus, millega määrata karistuseks arest ning jätta lisakaristus kohaldamata. Taotlust põhjendab kaebaja asjaoludega, et ta ei nõustu talle määratud karistusega, kuna ta oli sunnitud kiirendama, et kaasreisijad ei saaks kannatada Mercedes Benz’i juhi pärast, kelle sõidustiil ja manöövrid tundusid ebaselged. Samuti selgitab kaebaja, et tal puuduvad võimalused rahatrahvi maksmiseks. Ta omab küll töökohta, kuid ei teeni seal piisavalt palju, et maksta talle määratud rahatrahvi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alus kaebuse rahuldamiseks puudub. Väärteootsuses kajastatud faktilised asjaolud on kooskõlas väärteoasjas kogutud tõenditega. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Kaebaja poolt juhitud sõiduki lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on tõendatud liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, mille kohaselt sõitis 11.11.2012.a kella 4:58 ajal Tallinnas Narva mnt-l Oru tänava ja Turba tänava vahel, Turba tn suunas sõiduk BMW 525 i registreerimismärgiga xxxkiirusega 151+/-7 km/h, kui lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigus oli 50 km/h. Samuti menetlusaluse isiku enda ning tunnistaja Mirjam Männamaa ütlustega ja videosalvetusega. Kaebaja selgitab, et kiirendamise põhjuseks oli sõiduki Mercedes-Benz poolt tekitatud liiklusohtliku olukorra vältimine. Väärteotoimikule lisatud videosalvestuselt ja tunnistaja M. Männamaa ütlustest ei nähtu sõiduki Mercedes-Benz juhi poolt tekitatud võimalikku liiklusohtlikku olukorda, mille vältimiseks oli kaebaja sunnitud nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületama. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt juhindudes KarS § 63 lg 1 karistati kaebajat LS § 227 lg 4 ja §

242 lg 1 kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest LS § 227 lg 4 järgi rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900,00 eurot ning LS § 227 lg 5 p 3 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 8 kuuks. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorrakaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhtides mootorsõidukit kiirusega 151+/-7 km/h algajajuhina alas, kus suurim lubatus sõidukiirus on kõigest 50 km/h suurendas kaebaja võimaliku ohu tekkimise riski veelgi.

O.O näol on tegemist esmast juhiluba omava isikuga, kes omab mootorsõidukijuhina liikluses osalemisel veel vähest sõidukogemust ning see omakorda tingib karistuse ranguse. Teatavasti on kiiruspiirangud kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Teedel suurima lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid. Suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustus vaid võimalus ning seda tuleb kasutada siis, kui terviseseisund, nähtavus, ilmastikuolud jt faktorid seda võimaldavad.

Sõidukile, mida O.O juhtis, ei olnud ette ja taha nähtavale kohale seatud algaja juhi tunnusmärke. Liikluses on kohustatud juht jälgima märke ja märgiseid, samuti andmaks teistele liiklejatele liiklusohutuse tagamiseks teavet, kasutama liiklusseaduses sätestatud märguandeid ja tunnusmärke. Algaja juhi tunnusmärkide esmane eesmärk on anda teavet teistele liiklejatele, et nad teaksid arvestada, et teel liikleb väheste sõidukogemustega juht. Kaebaja palub kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv asendada arestiga. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuivõrd arest on kõige raskem füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatav karistus, sest see seisneb süüdlaselt karistusena vabaduse võtmises ja kaebemenetluses puudub kohtul võimalus menetlusaluse isiku olukorda raskendada, seega puudub kohtul seadusest tulenev võimalus põhikaristusena mõistetud rahatrahvi asendada arestiga.

Karistuse kohaldamise eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivaim karistus. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Kohtuväline menetleja on kergendava asjaoluna arvestanud isiku kahetsusega, raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole.

Kaebaja selgitas oma kaebuses, et tal puuduvad võimalused rahatrahvi maksmiseks. Ta omab küll töökohta, kuid ei teeni seal piisavalt palju, et maksta talle määratud rahatrahvi. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus ei saanud kaebajale tulla ootamatuna pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Teatavasti on juhtimisõiguse saamise eelduseks liiklusreeglite ja liiklusseaduse tundmine. O.O on B kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandanud Maanteeameti liiklusregistri andmetel nimelt 16.08.2011.a, seega oli kaebajale ilmselgelt enne antud rikkumiste toimepanemist väga hästi teada, milline võib olla võimalik karistus sellise rikkumise toimepanemisel.

Seega ei saanud kaebajale olla üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse teda lisaks rahalisele karistusele karistada ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega või arestiga. Selline teadmine ei ole aga isikule soovitud mõju avaldanud ega sundinud teda hoiduma väärteo toimepanemisest. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud liiklusalase väärteo iseloom viitab sellele, et ta on liikluses nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii temale endale, kui ka teistele liiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui kaebajalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud ja ta aktiivselt mootorsõidukijuhina liikluses ei osale.

Kaebaja ohtlik käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset suhtumist võimalikku saabuvasse tagajärge s.o. rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisse. Samuti näitab selline käitumine ilmselgelt tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja enda ning kaasliiklejate elule, tervisele ja varasse. Kaebaja käitumisest saab järeldada vaid seda, et liiklusalase väärteo toimepanemine oli tema jaoks olulisem, kui võimalus säilitada stabiilne majanduslik olukord ja mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades menetlusalusele isikule määratud karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke on igati põhjendatud O.O karistamine antud rikkumise eest rahatrahviga s.o 225 trahviühiku 900,00 euro ulatuses ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 8 kuuks.

Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liiklusnõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karistatud. Eripreventiivselt aitab selline karistus menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et lubatud liikumiskiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul temale ebameeldiv tagajärg.

Rahatrahvi vähendamist ja lisakaristuse tühistamist kohtuväline menetleja põhjendatuks ei pea, kuivõrd sellisel juhul kaotaks karistus kohtuvälise menetleja hinnangul vajaliku üldja eripreventiivse toime. Kaeba suhtumist võimalikku saabuvas tagajärge näitab ka O.O-le kuuaega hiljem s.o. 10.12.2012.a. koostatud uus väärteoprotokoll seoses lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega 85+/-3 km/h alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib esmalt, nõustudes ka kohtuvälise menetleja seisukohas kajastatuga, et aresti näol on tegemist kõige raskema füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatava karistusega, kuna see seisneb süüdlaselt karistusena vabaduse võtmises. Kaebemenetluses puudub kohtul võimalus menetlusaluse isiku olukorda raskendada, seega puudub kohtul seadusest tulenev võimalus põhikaristusena mõistetud rahatrahvi asendada arestiga.

Mõistetud karistuse raskendamise välistab V™S § 132 lg 2. Käesolevas väärteoasjas on tõendamist leidnud asjaolu, et O.O on toime pannud LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteo toimepanemine on tõendatud O.O menetlusaluse isikuna antud ütlustega, kus ta tunnistab lubatud sõidukiiruse ületamist ning selgitab, et ületas kiirust, kuna kartis, et taga sõitev auto sõidab temale otsa, mistõttu soovis tema taga liikuva auto eest ära sõita. Ka kohtule esitatud kaebuses kinnitab O.O sõidukiiruse ületamist ning ei vaidlusta süüteo kvalifikatsiooni, vaid määratud karistust.

O.O poolt LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on tõendatud ka PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroobüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseiniku Ando Tamme (Tamm) poolt 11.11.2012.a. koostatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroobüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseiniku Ando Tamm teostas riikliku järelevalve korras 11.11.2012.a. kell 04:58 O.O poolt juhitud mootorsõiduki BMW 525i, registreerimismärgiga xxxliikumiskiiruse mõõtmist kasutades kiirusemõõteseadet Stalker Dual SL9, DC083502 (antennid 053829 ja 053621, tabloo 83502/DU.

Mõõtevahendi taatlemistunnistus TTRSS-12/00043, kehtib kuni 24.01.2013.a.). Kiirusemõõteseade fikseeris kiiruse 151 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 7 km/h. Mootorsõiduk ületas lubatud sõidukiirust seega mitte vähem, kui 94 km/h. Samuti on täielikult tõendamist leidnud O.O poolt LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine, mis seisnes selles, et O.O kui esmast juhtimisõigust omava isiku sõidukil puudusid nii ees kui ka taga algaja juhi tunnusmärgid.

Nimetatud asjaolu on tõendatud O.O menetlusaluse isikuna antud ütlustega, kus ta tunnistab, et algaja juhi tunnusmärgid võisid jääda teise autosse.

Toimepandud rikkumised on ka salvestatud ning

on lisatud väärteoasja

CD plaat salvestusega

materjalide juurde. Videosalvestuselt nähtuvalt ilmuvad kaks kiirelt liikuvat sõiduautot politseisõiduki kaamera vaatevälja pärast seda, kui politseisõiduk on sõitnud välja Narva maantee – Pirita tee ristmikule suunaga kesklinna poole. Jõudes nimetatud ristmikule liiguvad mootorsõidukid kõrvuti sõiduradadel ning videosalvestuselt ei nähtu et kumbki auto teist ohustaks. Peale seda, kui politseisõiduk jõuab teisel sõidurajal liikuvale Mercedes – Benzile järgi, on videolt näha auto piduritulede süttimine ja hoo vähendamine. Esimesel sõidureal liikuv BMW jätkab sõitu kiirust vähendamata ning peatub vahetult enne Turba tänavat. Tuginedes videosalvestuse andmetele jääb kohtule jääb kohtule arusaamatuks, miks jätkas O.O suure kiirusega sõitu orienteeruvalt 1,2 km vältel, s.o. teepikkus Pirita tee – Narva mnt. ristmikust kuni lõpliku peatumiseni, hoolimata asjaolust, et puudus igasugune liiklusoht teiste liiklejate poolt. Kohus möönab, et hetkeline kiirendamine võimaliku liiklusohtliku olukorra vältimiseks võib sõltuvalt asjaoludest olla aktsepteeritav. Antud juhul ei saa rääkida hetkelisest kiirendamisest ohuolukorra vältimiseks. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Kuna O.O ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 94 km/h, siis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti määratud karistus LS § 227 lg 4 järgi. O.O on põhjendanud kiiruse ületamist tema sõiduki taga kiirendanud Mercedes-Benz sõidukiga, mis oleks tema autole äärepealt otsa sõitnud. Mercedes-Benzi ees, natukene tema sõiduautost eespool kõrval sõitis teine sõiduauto, mistõttu otsustas eest ära sõita, et ei tekiks liiklusohtlikku olukorda. LS § 227 lg 4 näeb mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle

60 kilomeetri tunnis karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni LS § 227 lg 5 p 3 annab kohtule või kohtuvälisele menetlejale õiguse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist § 227 lõikes 2 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus, tuginedes väljatrükile Maanteeameti liiklusregistrist, märgib, et O.O-le on 16.08.2011.a. omistatud B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja temale on väljastatud esmane juhiluba. LS § 50 lg 2 keelab õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omajal sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis.

Nähtuvalt väärteoasja materjalide juures olevast

on O.O

karistusregistri väljavõttest

varasemalt karistatud neljal korral lubatud sõidukiiruse ületamise eest nii LS § 227 lg 2 järgi kui ka muude liiklusnõuete rikkumiste eest LS § 242 lg 1 järgi ning talle on määratud karistuseks rahatrahvid, millised on ka tasutud. Kohus märgib, et uue väärteo toimepanemise ajaks ei olnud eelnevad karistused kustunud, seega oli menetlusalusel isikul juba mõningane kogemus karistuse osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Hoolimata asjaolust, et O.O on liikluses kogenematu mootorsõidukijuht iseloomustavad korduvad karistused samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest O.O, kui tähelepanematut, kiirustavat ja seega mootorsõiduki juhina liikluses äärmiselt ohtlikku isikut.

Kohus osundab asjaolule, et antud juhul on rahatrahv kui ainus karistusliik on end ammendanud, kuna isik jätkab väärtegude toimepanemist hoolimata varasematest karistustest ning nende tasumises. Kohtu hinnangul näitavad senised karistused ja nende eest määratud ja tasutud rahatrahvid, et rahalise iseloomuga karistuste täitmine ei ole menetlusaluse isiku jaoks probleemiks. O.O käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset suhtumist võimalikku saabuvasse tagajärge s.o. rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisse. Seega on täielikult põhjendatud O.O eemaldamine liiklusest mootorsõiduki juhina.

Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et juhul kui isikul on seoses tööülesannete täitmisega vajalik sõiduki juhtimise õigus, siis peaks nimetatud asjaolu isikul iga päev meeles olema ning motiveerima teda liiklusnõuete rikkumisest hoidumisele. Seega peaks isik tegema kõik järgimaks liiklusnõudeid, millega tagab nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. O.O oli mootorsõidukit juhtides ja kiirust ületades teadlik sellest, et tal puudub käesoleval ajal töökoht, kui ükski nimetatud asjaoludest ei sundinud teda sõidukiiruse valimisel ettevaatusele.

Kohtuväline menetleja on määranud O.O-le põhikaristuse määratud ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suuremana ( sanktsioon rahatrahv kuni 300 trahviühikut )ning kohaldanud lisakaristust sanktsiooni keskmisest madalamas määras(lisakaristusena võimalik juhtimisõiguse äravõtmine 6-12 kuud) . Seega on kohtuväline menetleja kohtu hinnangul arvestanud nii O.O kahetsust kui ka tema perekondlikku olukorda. Arvestades O.O kehtivate karistuste olemasolu samaliigiliste rikkumiste eest on kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus proportsionaalne toimepandud rikkumisega ning selle muutmiseks puuduvad mõjuvad alused.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus O.O kaebuse rahuldamata ja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 05.12.2012.a. väärteoasjas 2230,12,043027 tehtud otsuse muutmata.

Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, 132 punktist 1, § 133, § 134

Leili Raedla

Kohtunik