1-12-11814/2 · Tartu Ringkonnakohus

1-12-11814

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-11814

Kohtukoosseis

Mati Kartau

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 8. novembri 2012 määrus kaebuse

rahuldamata jätmises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ BFG esindaja advokaat Marko Paabumetsa kaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 208 lg 5 jätta Riigiprokuratuuri 8. novembri 2012 määrus

muutmata ja OÜ BFG esindaja advokaat Marko Paabumetsa kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele.

Asjaolud

02.10.2012

esitas

OÜ

BFG

esindaja

advokaat

Marko

Paabumets

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamiseks OÜ B. suhtes KarS §

344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 209 lg 1 - § 25 lg 1 tunnustel. Kuriteoteate kohaselt on OÜ B.

koostanud seoses XXX maja renoveerimiseks kantud kulutustega OÜ-le BFG arve nr

23/2007 summas 5333,19 eurot ja arve nr 25/2007 summas 60 425,36 eurot. Nimetatud arved

on OÜ B. esitanud kohtumenetluses kulutuste tõendamiseks. Kuriteoteate esitaja on

seisukohal, et kõnealused arved on fiktiivsed, kuna kajastavad materjalide soetamist ja

teenuste osutamist, mida tegelikkuses ei toimunud. Avaldaja on seisukohal, et sellega on OÜ

B. pannud toime dokumentide (arvete) võltsimise, võltsitud dokumentide kasutamise ning

kelmuse katse OÜ BFG suhtes.

12.10.2012 jättis ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1

alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel, põhistades oma otsust järgmiselt.

Kuriteoteatest nähtuvalt on OÜ BFG ja OÜ B. vahel käesoleval ajal toimumas kohtuvaidlus

tsiviilasjas nr 2-10-37382 selle üle, millise õigussuhte alusel remontis OÜ B. Tartus XXX

asuvat hoonet ning millises ulatuses seda tehti. Tsiviilasjas on Tartu Maakohus teinud

11.09.2012 otsuse (jõustumata), mõistes OÜ-lt BFG arve nr 23/2007 alusel OÜ B. kasuks

välja 5333,19 eurot ning arve nr 25/2007 alusel 22 591,56 eurot.

Tsiviilasjas on viidud läbi Tartus XXX asuva hoone rekonstrueerimistööde ekspertiis.

Ekspertiisiaktist nähtub, et OÜ B. poolt esitatud arvel nr 23/2007 loetletud töövahendeid ja

teenuseid oli vaja ning neid kasutati XXX teostatud tööde tegemiseks. Arve nr 25/2007 osas

nähtub ekspertiisaktist, et sellel arvel nimetatud tööd on samuti tehtud, kuigi tegelikult tehtud

tööde mahud erinevad arvel näidatust. Samuti esineb arvel kordusi, s.t sama töö topelt

kirjeldamist. Aktis on märgitud, et arve koostaja ei ole ilmselt ehitusala asjatundja ning

konstruktsioonide kaupa tööde kirjeldamine on keeruline ja kordused arvel võivad olla

tingitud ka erialase terminoloogia valest tõlgendamisest. Samuti nähtub aktist, et arvel nr

25/2007 ei ole nimetatud kõiki hoone juures OÜ B. poolt teostatud ehitustöid, mille põhjuseks

võib olla arve koostaja vähene kogemus ehitustööde kirjeldamisel ja eelarvestamisel. Aktist

ilmneb ka see, et mõnede tööde osas puudub informatsioon nende teostaja kohta. Kohus võttis

11.09.2012 otsuses arve nr 25/2007 alusel OÜ-lt BFG OÜ B. kasuks väljamõistmisel aluseks

ekspertiisiaktis toodud tööde mahu.

Seega eeltoodust nähtuvalt on arvetel nr 23/2007 ja 25/2007 märgitud materjalid soetatud

ning teenused osutatud. Erinevus ekspertiisiaktiga ilmneb vaid arvel nr 25/2007 kirjeldatud

tööde mahu osas. Samas nähtub aktist, et see erisus võib olla tingitud arve koostaja vähesest

kogemusest ehitustööde kirjeldamisel ja eelarvestamisel (s.h on jäänud arvel osa OÜ B. poolt

teostatud töid märkimata), mistõttu ei ole alust arvata, et tööde mahtu on arvel nr 25/2007

tahtlikult suurendatud.

Eeltoodust nähtuvalt ei ole kõnealuste arvete näol tegemist fiktiivsete arvetega. Samuti ei

tähenda asjaolu, et kõnealused arved ei kajastu OÜ B. raamatupidamise aruannetes ja

majandusaasta aruannetes, et need arved on fiktiivsed.

Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses taotleb M. Paabumets jätkuvalt kriminaalmenetluse

alustamist. Kuriteoteates lisatud KarS §-dele on kaebuses lisandunud §-d 280 lg 1 ja 381 lg 1.

Kaebus sisaldab valdavas osas vastuväiteid (ekspertiisiakti vaidlustamine, maakohtu

väidetavad valed järeldused jms), millised kaebaja on esitanud ka Tartu Ringkonnakohtule

ülalmärgitud maakohtu lahendit vaidlustades.

Riigiprokuratuuri määruse sisu

Riigiprokurör, tutvunud kaebuse ja sellega kaasnevate materjalidega, sealhulgas valikuliselt

viidatud tsiviilasja materjalidega, leidis, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on

seaduslik ja põhjendatud.

Riigiprokurör sedastas, et kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt isiku subjektiivse

arvamuse põhjal, et keegi on tema arvates pannud toime kuriteotunnustega teo. Kõnealusel

juhul ei sedastatud kuriteoteates ega sellega seotud materjalides informatsiooni, mis oleks

käsitletav kriminaalmenetluse alusena ning kuivõrd ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada

kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud.

Kaebuse esitaja soovib, et prokuratuur asuks läbi kriminaalmenetluse lahendama küsimust,

kas tsiviilasjas esitatud tõendid (dokumendid) kahe arve näol on fiktiivsed või mitte.

Tsiviilasjas kohus seda seniajani tuvastanud ei ole, pigem vastupidi, pidades esitatud arveid

põhjendatuks, rahuldas suures osas OÜ BFG vastu esitatud nõude.

Vaidlusalused arved on koostatud 19.07.2007. Kui tegemist oleks dokumendi võltsimisega,

oleks see kvalifitseeritav KarS § 344 lg 1 järgi, mis on tulenevalt KarS § 4 lg 3 teise astme

kuritegu. KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt ei või isikut võtta kriminaalvastutusele, kui tema poolt

teise astme kuriteo toimepanemisest on möödunud viis aastat. KrMS §-s 199 sätestatud

kriminaalmenetlust välistavate asjaolude ilmnemisel kriminaalmenetlust ei alustata. Üheks

kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks on eespool märgitud kuriteo aegumistähtaja

möödumine (§ 199 lg 1 p 2). Kuna väidetav kõnealune kuritegu pandi toime 19.07.2007,

saabus

aegumistähtaeg

19.07.2012.

Aegumistähtaja

möödumine

ei

võimalda

kriminaalmenetlust alustada isegi juhul, kui kellegi tegevuses ilmnevad kuriteo tunnused, s.o

kriminaalmenetluse alus.

Kuigi seadus ei piira kuriteoteate (-kaebuse) esitamise tähtaega, tuleb selle hindamisel

arvestada ka esitamise aega ja esitamist mõjutada võinud asjaolusid. OÜ B. väidetav

kuritegelik tegevus oli kaebajale teada hiljemalt 06.10.2010, kui esitas Tartu Maakohtule

vastuväited OÜ B. hagile tsiviilasjas 2-10-37382. Kuriteoteade esitati 02.10.2012 olukorras,

kus Tartu Maakohus oli oma 11.09.2012 otsusega rahuldanud OÜ B. hagi OÜ BFG vastu

osaliselt, mõistes OÜ-lt BFG OÜ B. kasuks põhivõla 27 922,96 eurot ja viivised 6119,39

eurot, kokku summas 34 042,35 eurot ning jätnud OÜ BFG kanda ka kohtukulud. Kohus pole

jaganud kaebaja seisukohta nagu oleks tegemist võltsitud arvetega ning pole osundanud ka

mingile muule võimalikule OÜ B. poolt toimepandud kuriteole. Kuna dokumendi võltsimist

pole tuvastatud ega ka hakata enam kriminaalmenetluslike vahenditega tuvastama kaebaja

enda varasema tegevusetuse tõttu, muutuvad ainetuks ka viited väidetavatele hilisematele

kuritegudele (KarS § 345 lg 1, § 209 lg 1 - § 25 lg 1, § 280 lg 1) kõnealuste dokumentidega

seonduvalt.

Seonduvalt kaebaja viidatud KarS § 3811 lg 1 (KarS § 3811 lg 1 näeb objektiivse koosseisuna

ette vastutuse mh ka raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise eest) märkis

riigiprokurör, et kuriteokoosseis on täidetud juhul, kui sellega on oluliselt raskendatud

ülevaate saamine raamatupidamiskohuslase varalisest seisundist. Midagi taolist kuriteoteatest

ega sellega seotud materjalidest ei nähtu.

Riigiprokurör märkis, et kriminaalmenetluse eesmärgiks pole isikute eraõiguslike nõudmiste

rahuldamine, selleks on teised õiguslikud vahendid. Asjaolu, et oma õiguste selleks ettenähtud

menetluskorras (antud juhul tsiviilkorras) kaitsmine ei anna soovitud resultaati, ei saa

kompenseerida alusetu kriminaalmenetluse alustamisega.

Kaebuses esitatud taotluste sisu

OÜ BFG esindaja advokaat M. Paabumets esitas Riigiprokuratuuri 08.11.2012 määruse peale

kaebuse, milles palub tühistada Riigiprokuratuuri määruse ning kohustada Riigiprokuratuuri

alustama kriminaalmenetlust OÜ B. suhtes § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 280 lg 1, § 3811 lg 1, §

209 lg 1 - § 25 lg 1 tunnustel. Samuti palub kaebuse esitaja alustada kriminaalmenetlust OÜ

B. juhatuse liikme I.K. suhtes § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 280 lg 1, § 209 lg 1 - § 25 lg 1

tunnustel.

OÜ B. on OÜ BFG osanik alates 2004. a lõpust. OÜ BFG ja OÜ B. vahel oli suuline

kokkulepe, mille kohaselt pidi OÜ BFG andma OÜ-le B. kasutada XXX maja II korruse

ruumid OÜ B. Tartu büroona ning OÜ B. pidi omalt poolt teostama II korruse

renoveerimistööd. OÜ B. alustas remonttööde teostamist XXX II korrusel, eemaldas

elamiskõlblikest ruumidest siseviimistluse ning jättis tööd lõpetamata. Alates 09.09.2010 on

poolte vahel tsiviilõiguslik kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-10-37382 selle üle, millise

õigussuhte alusel remontis OÜ B. XXX hoonet ja millises ulatuses. OÜ B. on koostanud ja

esitanud OÜ-le BFG kohtumenetluse käigus arve nr 23/2007 summas 5333,19 eurot ja arve nr

25/2007 summas 60 425,36 eurot XXX maja renoveerimistöödeks kantud kulutuste osas.

Kaebuse esitaja hinnangul on OÜ B. teadvalt võltsinud nimetatud arveid eesmärgiga

suurendada oma nõuet OÜ BFG vastu.

Kaebuse esitaja hinnangul on riigiprokurör vääralt käsitlenud kuriteoteate faktilisi asjaolusid,

mistõttu riigiprokuröri seisukoht kuriteo aegumistähtaja möödumise kohta on ebaõige. 24.10.2012

kaebuse punktis 2.7 on kaebuse esitaja toonud välja asjaolu, et OÜ BFG on 19.07.2007.a saanud

kätte arve nr 23/2007, kuid arvet nr 25/2007 ei ole OÜ-ni BFG edastatud. Arve nr 25/2007

olemasolule on OÜ B. viidanud alles tsiviilkohtumenetluse käigus oma nõuete ja seisukohtade

tõendamiseks. Eeltoodud põhjendusest tulenevalt on kaebuse esitaja seisukohal, et arvel nr

25/2007 kajastuv kuupäev 19.07.2007 ei vasta tegelikkusele. Kaebuse esitaja on esitanud tõendid

ja korduvalt viidanud ka asjaolule, et OÜ B. 2005-2007.a majandusaasta aruannetes ei kajastu

asjakohaseid andmeid OÜ B. poolt väidetud ulatuses tehtud kulutustest. Kaebuse esitaja on

leidnud, et OÜ B. on tsiviilkohtumenetluse käigus üritanud tagantjärele võltsitud fiktiivsete

arvetega suurendada oma nõuet OÜ BFG vastu. Kriminaalmenetluse raames on võimalik selgitada

välja arvete tegelik koostamise aeg.

Kaebuse esitaja leiab, et asjaolu, et Tartu Maakohus ei ole tsiviilasjas nr 2-10-37382 pööranud

tähelepanu OÜ BFG vastuväidetele arvete fiktiivsuse osas ega andnud õiguslikku hinnangut nn

arvete/nõudekirjade osas, ei tähenda, et OÜ B. suhtes § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 280 lg 1, § 3811 lg

1, § 209 lg 1 ja § 25 lg 1 tunnustel ei ole kuriteo asjaolusid tuvastatud. Kuivõrd Tartu Maakohus

on jätnud andmata hinnangu arvete ehtsuse osas ning tsiviilasi on siiski eraõigussuhtest tulenev

kohtuasi, on kaebuse esitaja seisukohal, et kriminaalmenetluse ülesanne vaieldamatult on, ning

selle raames on oluliselt efektiivsemad vahendid, hindamaks ja tuvastamaks isiku tegevuse

vastavus karistusõiguslikule vastutusele.

Kaebuse esitaja hinnangul on OÜ B. üritanud fiktiivsete arvetega suurendada oma nõuet OÜ BFG

vastu. OÜ B. on korduvalt kohtumenetluse vältel viidanud, et arveid ei ole käsitletud

raamatupidamisdokumentidena, vaid nõudekirjadena, milles on fikseeritud OÜ B. nõude ulatus

OÜ BFG vastu. Arvetelt nr 23/2007 ja nr 25/2007 kajastub, et tegemist on arvetega materjalide ja

teenuse osutamise eest. Järeldub, et OÜ B. on tsiviilkohtumenetluses esitanud OÜ BFG vastu

nõude, olemata seejuures kindel, millest tuleneb kohustuse tekkimise alus. Kaebuse esitajal on

tekkinud põhjendatud kahtlus arvete fiktiivsuse osas, millest tulenevalt on kaebuse esitaja pidanud

vajalikuks õigusemõistmise huvides selgitada välja OÜ B. tegevuse vastavus kuriteo tunnustele.

Arve nr 25/2007 punktides 2,19,27,34 esinevad arvutusvead. Ühtlasi on arved nr 24/2007 ja

25/2007 osaliselt kattuva sisuga. OÜ B. ei ole esitanud kohtule arvet nr 24/2007, vaid lisas sellel

oleva teenuse uuele arvele, mis viitab otseselt arve nr 25/2007 fiktiivsusele. Arved nr 23/2007 ja

nr 24/2007 on esitatud OÜ B. poolt väidetavalt tasutud arvetele tuginevalt, kuid arve 25/2007

puhul on lähtutud teenuse mahust ja töötunni hinnast. Samas ei ole OÜ B. esitanud ühtegi

algdokumenti, tõendamaks arvel kirjeldatud teenuse osutamist märgitud mahus ja hinnas. Oluline

on rõhutada, et arvele nr 25/2007 märgitud töötundide mahud ei vasta OÜ B. poolt

kohtumenetluse käigus esitatud töölepingus nr 11 märgitud töötaja töötasule- vastavalt

lepingupunktile 4.1 on töötaja palk 50 krooni tunnis.

OÜ B. ei ole kajastanud tehtud töid aastate 2005 kuni 2007 majandusaasta aruannetes, kuigi

osaühingul tuleneb kohustus dokumenteerida kõiki oma majandustehinguid. OÜ B. poolt

väidetud tööde reaalse teostamise kohta puuduvad vastuvõtmis-üleandmisaktid. Eeltoodust

tulenevalt on tõendamata OÜ B. poolt väidetud ulatuses tehtud tööd XXX maja

renoveerimisel. Lisaks on OÜ BFG 19.07.2007 saanud kätte arve nr 23/2007, kuid arvet nr

25/2007 ei ole OÜ-ni BFG edastatud. Arve nr 25/2007 olemasolule on OÜ B. viidanud alles

tsiviilkohtumenetluse käigus oma nõuete ja seisukohtade tõendamiseks. Kaebuse esitaja on

eeltoodud asjaoludest tulenevalt veendunud, et nimetatud arvete nr 23/2007 ja 25/2007

ulatuses ei ole materjali kasutamine ja teenuse osutamine tegelikkuses aset leidnud ja objekti

suhtes teostatud, mistõttu on arvetest tulenevad nõuded sisult ebaõiged ja alusetud.

OÜ BFG ja OÜ B. vahel ei ole olnud kokkulepet üldehitustööde teostamise osas. Märkimist

väärib asjaolu, et arve nr 25/2007 põhineb kapitaalremonttööde osas, milles poolte vahel

puudus kokkulepe ja mida ei ole OÜ B. poolt teostatud. OÜ B. on väidetavaid töid teostanud

XXX II korruse renoveerimisel aastal 2005. OÜ B. jättis tööd lõpetamata vastavalt poolte

kokkuleppele, mistõttu võttis 31.06.2006 OÜ BFG osanike koosolek vastu otsuse, millest

nähtuvalt OÜ BFG loobus OÜ-ga B. sõlmitud kokkuleppest ning kohustas OÜ-d B.

vabastama XXX II korruse ruumid hiljemalt 01.07.2006 OÜ B. on pöördunud oma nõudega

kohtusse 30.06.2010, s.o ligikaudu 4 aastat hiljem pärast väidetavate tööde teostamist. OÜ

Raja Apteek sõlmis 09.09.2008 Loit Invest OÜ-ga töövõtulepingu nr 90908, millega teostati

aastatel 2008-2009 XXX hoone sisene ümberehitus. Kuigi OÜ B. teostas tööd väidetavalt

aastal 2005, on nõue kohtusse esitatud aastal 2010, teisisõnu pärast seda kui OÜ Raja Apteek

oli teostanud OÜ BFG lõpetamata jäänud renoveerimistööd.

OÜ B. ei täitnud oma kohustust vastavalt kokkuleppele ning selle tõendamiseks on esitatud

enne OÜ Raja Apteek poolt tööde alustamist tehtud fotod ning Kaanon Kinnisvara AS

25.09.2008 eksperthinnang. 25.09.2008 eksperthinnangu lisa 2 fotode kohaselt oli ruume

oluliselt kahjustatud, tööd täielikult lõpetamata. Katuse korrus oli eksperthinnangu kohaselt

remondijärgus, eemaldatud oli siseviimistlus. OÜ BFG hinnangul ei saa rääkida ruumide

parendamisest, OÜ B. eemaldas elamiskõlblikest ruumidest siseviimistluse ning jättis tööd

lõpetamata. Arvete nr 23/2007 ja 25/2007 alusel on OÜ B. esitanud ebamõistlikult suure

nõude OÜ BFG vastu kogusummas 63 911,65 eurot, võttes arvesse asjaolu, et OÜ B. poolt

tehtud tööd hõlmasid eksperthinnangu kohaselt üksnes siseviimistluse eemaldamist.

Kaebuse esitaja hinnangul ei ole tsiviilkohtumenetluse raames esitatud nõue arvete nr 3/2007

ja nr 25/2007 alusel kooskõlas eluliste asjaoludega ja usutav. Lähtuvalt ülaltoodud

põhjendustest võib asuda seisukohale, et OÜ B. on realiseerinud teokoosseisu KarS § 344 lg 1

ja KarS § 345 lg 1 tähenduses. Kaebuse esitaja hinnangul tuleks kaaluda tsiviilkohtumenetluse

käigus fiktiivsete arvete esitamise tõttu ka võimaliku teokoosseisu realiseerumist KarS § 280

lg 1 järgi.

Kaebuse esitaja märgib, et Tartu Maakohus ei ole samuti 11.09.2012 otsuse tegemisel võtnud

arvesse arvel 25/2007 kajastatud töid ja tööde mahtu, vaid on lähtunud 02.03.2012

ekspertiisiaktist nr 01-21102. 02.03.2012 ekspertiisiaktis nr 01-21102 on ekspert jõudnud

kokkuvõtvalt järeldusele, et arve nr 25/2007 tuleb jätta tähelepanuta arvel näidatud

töömahukuse tegelikkusele mittevastavuse tõttu. Seega on ka ekspertiisiakti põhjal tuvastatud

asjaolu, et arve nr 25/2007 ei vasta tegelikkusele. Samuti märgib kaebaja, et Tartu Maakohtu

11.09.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-10-37382 on vaidlustatud ning Tartu Ringkonnakohus on

17.10.2012 määrusega OÜ BFG apellatsioonkaebuse menetlusse võtnud.

Kaebuse esitaja hinnangul ei saa siiski arvete nr 23/2007 ja nr 25/2007 fiktiivsusele hinnangu

andmisel lähtuda tsiviilasjas nr 2-10-37382 OÜ B. poolt esitatud ekspertiisiaktist, kuivõrd

ekspertiis ei saa üheselt kinnitada, et arvetel nr 23/2007 ja 25/2007 nimetatud tööd on tehtud

OÜ B. poolt XXXII korruse renoveerimistöödel. Ekspertiis üksnes kajastab asjaolu, et arvetel

nr 23/2007 ja nr 25/2007 on teostatud teatud ulatuses töid, mida on teostatud ka XXX II

korruse renoveerimisel, kuid kas ja millises ulatuses teostati arvetel kajastuvaid töid reaalselt

XXXII korruse renoveerimisel, on tõendamata. 2005.a ehitustööde teostamisse panustasid OÜ

BFG osanikud OÜ Raja Apteek ja OÜ B. OÜ BFG hinnangul ei saa OÜ B. kulutuste suuruse

kindlaksmääramisel lähtuda ekspertiisiaktist, kuivõrd ekspert ei ole arvesse võtnud hinnangu

andmisel kõiki vaidluses olulisi asjaolusid ja tõendeid. Ekspert on hinnangut andes lähtunud

üksnes tunnistajate ütlustest ja kohtutoimikus avaldunud fotodest. Ekspertiisist avaldub

mõneti vastuoluline seisukoht, et suure osa üldehitustöödeks vajalikest materjalidest soetas

OÜ Raja Apteek, mitte OÜ B. Ekspert pole aga OÜ Raja Apteek osalust tööde teostamise

osas üldse käsitlenud. Kohus on tsiviilasja nr 2-10-37382 menetlemisel seadnud kahtluse alla

ühtlasi tunnistajate usaldusväärsuse ja ütluste vastavuse ekspertiisiaktiga. Eeltoodud

põhjendustest lähtuvalt on kaebuse esitaja hinnangul alusetu lähtuda arvete nr 23/2007 ja nr

25/2007 fiktiivsuse hindamisel ekspertiisiaktist, kuivõrd ekspertiisiga ei ole võimalik

tuvastada konkreetsete tööde tegijat ega tööde teostamise aega XXX II korruse

renoveerimisel.

Arvest nr 23/2007 nähtub, et OÜ B. on arvestanud üldehitus- ja viimistlustööde teostamisel

kulutatud materjalide ja ostetud teenuse osas tasumisele kuuluvast summast 83 446,30 krooni

käibemaksu

18%

summas

12729,10

krooni.

Arvest

nr

25/2007

nähtub,

et

kapitaalremonditööde eest on OÜ B. esitanud arve, millest tulenevalt tuleb tasuda käibemaksu

18% summas 144 221,40 krooni tasumisele kuuluvast summast 945 451,40 krooni. OÜ B. on

nõudnud kohtumenetluse käigus arvetel kajastuvat käibemaksu, kuid kuivõrd arvetel

kajastuvad nõuded ei avaldu OÜ B. majandusaasta aruannetes, ei ole teenuse osutamine

toimunud ettevõtluse käigus. Järeldub, et OÜ B. on ebaõige ettekujutuse teel nõudnud

alusetult OÜ-lt BFG käibemaksu tasumist.

Käesoleval juhul ei ole OÜ BFG arveid tasunud, seega ei ole reaalselt varakäsutust, mis viiks

petetu varalise seisu kahjustamisele, toimunud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kelmuse

koosseis KarS § 209 lg 1 tähenduses on katsestaadiumini jõudnud.

Kaebuse esitaja leiab täiendavalt, et kaaluda tuleks eeltoodud asjaolude pinnalt ka võimaliku

teokoosseisu realiseerumist KarS § 3811 lg 1 järgi. Siinkohal peab kaebuse esitaja oluliseks

märkida, et laiemas perspektiivis olnuks OÜ B. eesmärk mitte üksnes teadvalt võltsitud arvete

kasutamine kohtumenetluses ja varalise kasu saamine, vaid ka maksuobjekti deklareerimata

jätmise alusel varjata äriühingu sissetulekuid ja vähendada oma maksukohustust.

Kaebaja on seisukohal, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on toimunud ennatlikult ja

alusetult. Kaebuse esitaja hinnangul tuleks kaaluda OÜ B. poolt KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1, §

280 lg 1, § 3811 lg 1, § 209 lg 1 ja § 25 lg 1 kuriteokoosseisude võimalikku täitmist. Kaebuse

esitaja

hinnangul

esinevad

kriminaalmenetluse

ajend

ja

alus

ning

puuduvad

kriminaalmenetlust välistavad asjaolud, mistõttu tuleks KrMS § 193 lg 1 juhindudes alustada

kriminaalmenetlust OÜ B. suhtes.

Kaebuse esitaja hinnangul on põhjendatud alustada kriminaalmenetlust ka OÜ B. juhatuse

liikme I.K. i suhtes KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 280 lg 1, § 3811 lg 1, § 209 lg 1 ja § 25 lg 1

tunnustel, kuivõrd eelpool põhjendatud ja kuriteoteates sisalduvad teod on I.K. toime pannud

juriidilise isiku kaudu ja huvides.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalmenetluse alustamata jätmise nr 12760000159

materjalidega, Riigiprokuratuuri määrusega ning OÜ BFG esindaja kaebusega, leiab, et

OÜ BFG esindaja kaebus Riigiprokuratuuri 08.11.2012 määruse peale on põhjendamatu ja

tuleb jätta rahuldamata.

KrMS § 208 lg 1 kohaselt kui KrMS § 207 lg-s 1 või lg-s 2 nimetatud kaebus on

Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse

advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus. Seega on ringkonnakohtul pädevus

KrMS § 208 alusel esitatud kaebuse lahendamisel otsustada, kas kriminaalmenetluse

alustamine võiks olla vajalik selgitamaks välja võimalikud tähtsust omavad asjaolud. Samas

peab ringkonnakohus arvestama, et vastavalt KrMS § 30 lg 1 juhib kohtueelset menetlust

prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse.

Ringkonnakohus leiab sarnaselt Riigiprokuratuuri määruses sedastatuga, et käesolevas asjas

pole kriminaalmenetluse alustamine põhjendatud, kuna puudub kriminaalmenetluse alus.

Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri põhjendustega ning käsitleb vaid kaebuses

esitatud väiteid.

KrMS § 193 lg 1 sätestab, et uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust

esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad

KrMS § 199 lg 1 sätestatud asjaolud.

KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata, kui puudub kriminaalmenetluse

alus.

KrMS § 194 lg 2 kohaselt kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine

kriminaalmenetluse ajendis.

2. Kaebuse esitaja leiab, et OÜ B. on toime pannud dokumendi võltsimise ja selle kasutamise

KarS § 344 ja § 345 järgi, kuna esitas fiktiivsed arved nr 23/2007 ja 25/2007. Kaebuse

kohaselt sai OÜ BFG arve nr 23/2007 kätte 19.07.2007, seega esineb tõepoolest

kriminaalmenetlust välistav asjaolu KrMS § 199 lg 1 p 2 järgi, s.o kuriteo aegumistähtaeg on

möödunud. Nimelt KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt ei tohi isikut kriminaalkorras karistada, kui

teise astme kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on

möödunud viis aastat. Küll aga nõustub ringkonnakohus kaebuses esitatud seisukohaga, et

juhul, kui arve nr 25/2007 esitati OÜ B. poolt alles tsiviilasja nr 2-10-37382 raames, ei ole

kuriteo aegumistähtaeg möödunud juhul, kui arvel nr 25/2007 märgitud kuupäev ei vasta arve

tegelikule koostamise kuupäevale, s.o kui arve tegelikult ei olnud koostatud 19.07.2007.

Seega ei piirdu ringkonnakohus vaid kuritegude aegumise küsimuse käsitlemisega, vaid

hindab kaebuses viidatud kuriteokoosseisude täitmist sisuliselt.

3. Ringkonnakohus nõustub riigiprokuröriga, et käesoleval juhul taotleb kaebuse esitaja

prokuratuuri poolt tsiviilvaidluses tõenditeks olevate dokumentide hindamist ning on alust

arvata, et kaebaja soovib seeläbi mõjutada tsiviilasja lahendamise tulemust. Seda kinnitab ka

asjaolu, et kuriteoteade OÜ BFG esindaja poolt esitati alles pärast tsiviilvaidluses maakohtu

poolt otsuse tegemist, millega rahuldati osaliselt OÜ B. hagi OÜ BFG vastu.

Tsiviilasjas nr 2-10-37382 määrati ekspertiisi läbiviimine, mille objektiks oli Tartus aadressil

XXX asuv hoone eesmärgiga tuvastada, kas arvel nr 25/2007 kajastatud tööd on objektil

tehtud ning kas arvel nr 23/2007 loetletud ja kulutšekkidel kajastatud töövahendeid ja

teenuseid on kasutatud XXX objektil teostatud tööde tegemiseks. Ekspertiisiaktist nähtub, et

OÜ B. poolt esitatud arvel nr 23/2007 loetletud töövahendeid ja teenuseid oli vaja ning

kasutati XXX hoones teostatud tööde tegemiseks. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et arvel nr

25/2007 nimetatud tööd on hoones tehtud, kuigi tegelikult tehtud tööde mahud erinevad arvel

näidatust ning arvel esineb kordusi, s.o sama töö topelt kirjeldamist. Samas tuleneb

ekspertiisiaktist, et arve koostaja ei ole ilmselt ehitusala asjatundja ning konstruktsioonide

kaupa tööde kirjeldamine on keeruline ning kordused arvel võivad olla tingitud sellest. Lisaks

nähtub ekspertiisiaktist, et arvel nr 25/2007 ei ole nimetatud kõiki hoone juures OÜ B. poolt

teostatud ehitustöid, mille põhjuseks võib olla arve koostaja vähene kogemus ehitustööde

kirjeldamisel ja eelarvestamisel. Ringkonnakohus leiab sarnaselt Riigiprokuratuuriga, et

ekspertiisiaktist lähtudes ei pea paika kaebaja väide, justkui soovis OÜ B. tahtlikult arvete

võltsimisega suurendada oma nõuet OÜ BFG vastu. Kuna arvetel on jäänud märkimata ka osa

OÜ B. poolt teostatud töid, on eluliselt usutav ekspertiisiaktis esitatud väide, et isegi kui

mõned arvel nr 25/2007 esitatud tööde mahud erinevad tegelikult teostatud tööde mahust, on

see erinevus tekkinud ekslikult. Seega ei täitnud OÜ B. oma tegevusega kuriteokoosseisu.

4. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et arvete nr 23/2007 ja 25/2007

fiktiivsusele hinnangu andmisel ei saa lähtuda tsiviilasjas nr 2-10-37382 esitatud

ekspertiisiaktist. Kaebaja leiab, et ekspertiis üksnes kajastab asjaolu, et arvetel nr 23/2007

ja 25/2007 on teostatud teatud ulatuses töid, mida on teostatud ka XXX II korruse

renoveerimisel, kuid kas ja millises ulatuses teostati arvetel kajastuvaid töid reaalselt XXX II

korruse renoveerimisel, on tõendamata. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole vaidlust

selles, et OÜ BFG ja OÜ B. vahel oli suuline kokkulepe, mille kohaselt pidi OÜ BFG andma

OÜ-le B. kasutada aadressil XXX asuva hoone II korruse ruume ning OÜ B. pidi teostama

II korruse renoveerimistöid. Seega on olulised asjaolud, et vastavalt kokkuleppele oli OÜ B.

kohustatud teostama XXX hoones renoveerimistöid ning on esitanud arved nr 23/2007 ja

25/2007, mille kohaselt OÜ B. töid teostas. Lisaks nähtub ekspertiisiaktist, et arvetel

nimetatud ehitustöid valdavas osas XXX asuvas hoones ka teostati. Eelnevast tulenevalt on

ringkonnakohtu hinnangul meelevaldne kaebaja väide, mille kohaselt ei ole tõendatud, et

arvetel nimetatud töid XXX teisel korrusel teostati. Kaebaja pole ka esitanud muid asjaolusid

selle seisukoha kinnitamiseks, kui vaid paljasõnaline väide, et osad arvetel märgitud tööd on

teostanud OÜ Raja Apteek. Arve nr 25/2007 fiktiivsust ei saa järeldada ka üksnes asjaolust, et

see on esitatud OÜ-le BFG tööde teostamise ajast hiljem.

5. Seoses kaebuses viidatud KarS § 3811 lg 1 koosseisu täitmisega märgib kohus, et

riigiprokurör on asjakohaselt märkinud, et nimetatud kuriteokoosseis on täidetud juhul, kui

raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmisega on oluliselt raskendatud ülevaate

saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Kohus on seisukohal, et kaebuses

toodud põhjendused nimetatud kuriteokoosseisu täitmise osas on kriminaalmenetluse

alustamiseks liigselt oletuslikud ja teoreetilised.

6. Ringkonnakohus märgib, et mitmed kaebuses esitatud väited, näiteks et OÜ B. ja OÜ BFG

vahel ei olnud kokkulepet üldehitustööde teostamise osas, et OÜ B. ei täitnud oma kohustust

vastavalt kokkuleppele, et OÜ BFG hinnangul ei saa rääkida ruumide parendamisest ning et

OÜ B. on esitanud OÜ BFG vastu ebamõistlikult suure nõude, kuuluvad hindamisele

tsiviilasjas. Kriminaalmenetluse eesmärk ei ole nimetatud väidete tõendamine või

ümberlükkamine.

Kuna ringkonnakohus on seisukohal, et pole alust arvata, et arvete nr 23/2007 ning 25/2007

oleks tegemist fiktiivsete dokumentidega, ei ole alust arvata, et täidetud oleks KarS § 344;

§ 345, § 209 - § 25 lg 1 koosseisud.

7. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalmenetluse alustamiseks ei piisa vaid oletustest ja

hüpoteesidest, et kuritegu võib olla toime pandud, kuna kriminaalmenetluse alustamine võib

kujutada endast kuriteos väidetavalt kahtlustatavate isikute põhiõiguste intensiivset riivet. Ka

Riigikohus on oma praktikas kinnitanud, et olukorras, kus kuriteokahtlus on pelgalt

teoreetiline, tuleb kriminaalmenetluse alustamist taunida (RKKK nr 3-1-1-60-10, p-d 9, 11).

Kuritegude toimepanemise eest karistamise võimumonopol kuulub riigile ning tulenevalt

KrMS § 30 lg

1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse.

Kehtiva seaduse kohaselt kuulub kriminaalmenetluse alustamine uurimisasutuste ning

prokuratuuri diskretsiooni. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus pole võimalik

sedastada, et toime on pandud kuriteo tunnustele vastav tegu, on kriminaalmenetluse

alustamata jätmine õiguspärane.

Seega jätab ringkonnakohus vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruse muutmata ja OÜ BFG

esindaja kaebuse rahuldamata.

Mati Kartau

Kohtunik