1-12-12496/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-12496

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

03.jaanuaril 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Alla Lašmanova sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Margus Lellep kaitsja advokaat Andres Veski osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja süüdistatav R.B

, IK XXX elukoht: XXXX, kriminaalkorras karistatud

3 korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses KarS § 329 ja §424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s:

Süüdistus

R.B süüdistatakse selles, et tema 30.detsembril 2012.a. kella 23.22 paiku juhtis Tartu linnas Väike-Kaar 35 maja juures mootorsõidukit Audi 80 reg. nr-ga XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani R.B toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Samuti süüdistatakse R.B selles, et tema isikuna, kes on 10.oktoobril 2012.a

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-12-9676 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis ning lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9 kuuks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele, juhtis 30.12.2012.a. kella 23:22 paiku Tartu linnas Väike-Kaar 35 maja juures mootorsõidukit Audi

80 reg. nr-ga XXX, omamata juhtimise õigust, jättes sellega tahtlikult täitmata eespool nimetatud kohtuotsuse.

Sellega pani R.B toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale R.B-le karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.detsember 2012, s.o 1 päev ja lõplikuks karistuseks mõista 11 kuud ja 29 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada R.B-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 10.oktoobri 2012.a otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu ja 27 päeva võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 3 kuud 26 päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada R.B-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 962 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 83 lg 1 alusel on kokkulepitud, et R.B-lt kuulub konfiskeerimisele tema omandis olev mootorsõiduk Audi 80 (vin kood: WAUZZZ8CZNA084862) reg märk XXX (1992.a väljalase).

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

R.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 329 ja § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole, asitõendid puuduvad.

Prokurör taotles kokkuleppes R.B poolt kuriteo toimepanemisel kasutatud mootorsõiduki Audi 80 registreerimismärgiga XXX konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina ning konfiskeerimise tagamiseks ja võõrandamise tõkestamiseks ka mootorsõiduki arestimist kuni kohtuotsuse jõustumiseni. KrMS § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärgiks tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine, kusjuures vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

Kohtus on tõendamist leidnud R.B poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Ka varasemalt on teda korduvalt karistatud samasuguste õigusrikkumiste toimepanemise eest eriliigiliste karistustega ja lisakaristusena on tema suhtes kohaldatud ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, kuid sellest hoolimata on ta samasugust õigusvastast käitumist jätkanud. Kuritegude toimepanemisel on R.B vähemalt kahel viimasel korral kasutanud sama mootorsõidukit, s.o temale endale kuuluva sõiduautoga Audi 80 registreerimismärgiga XXX. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 12.juuni 2008.a lahendis kriminaalasjas nr. 3-1-1-37-

07 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda KarS § 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina. Eeltoodust tulenevalt, kuna R.B on juba korduvalt kasutanud mootorsõidukeid joobeseisundis mootorsõiduki juhtimiseks ning ka käesoleva kuriteo on ta toime pannud temale hetkel kuuluva sõiduautoga, siis leiab kohtunik, et tema edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks on põhjendatud temale kuuluv sõiduauto kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida. Samuti leiab kohtunik, et tagamaks mootorsõiduki säilimine kohtuotsuse jõustumiseni ja seejärel konfiskeerimise toimumiseni on põhjendatud nimetatud mootorsõiduk arestida.

Menetluskuludena kuulub R.B-lt

KrMS § alusel riigituludesse

väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565

lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Kohtunik leiab, et süüdistatava puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja arvestades menetluskulude suurust ning tema taotlust anda menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg võimalusega tasuda neid osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta R.B vangitust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg R.B 31.detsember 2012.a, s.o üks (1) päev ja lõplikuks karistuseks mõista üksteist (11) kuud ja kakskümmend üheksa (29) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu R.B-le

10.oktoobri 2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kolme (3) kuu kahekümne seitsme (27) päeva võrra ja liitkaristuseks mõista üks (1) aasta R.B-le kolm (3) kuud kakskümmend kuus (26) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku R.B-le

tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb üheksasada kuuskümmend kaks

(962) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe (2) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma talle R.B pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Tartu Vangla R.B

kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 142 lg 1 ja 2 alusel arestida konfiskeerimise tagamiseks ja võõrandamise tõkestamiseks kuuluv mootorsõiduk Audi (vin kood R.B-le

WAUZZZ8CZNA084862) registreerimismärgiga XXX (asub R.B valduses) kuni sõiduki konfiskeerimiseni.

KrMS § 408 lg 5 alusel jõustub vara arestimise otsus selle tegemisest.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina R.B-le kuuluv mootorsõiduk Audi (vin kood WAUZZZ8CZNA084862) registreerimismärgiga XXX.

KrMS § 180 alusel välja mõista R.B-lt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha kakssada seitseteist (217) eurot 50 senti ja kaitsjatasu seitsekümmend kuus (76) eurot 80 senti.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa R.B alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Otsuse koopia edastada koheselt vara arestimise täitmiseks Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna

Prefektuuri Tartu politseiosakonda ja teadmiseks Maanteeameti liiklusregistri büroole ning kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerimise täitmiseks Tartu Maavalitsusele.

Kohtunik