1-11-3040/55 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 21.detsembril 2012 kohtumajas Jõhvi Kriminaalasja number 1- -3040 (10240105616)

Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär

Sekretär Merike Erisalu

Kriminaalasi

G.M

süüdistuses KarS § 300¹ lg 1 järgi üldmenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask

Süüdistatav

G.M, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik xxx karistamata. , Tõkendit ei ole valitud. Kaitsja Vandeadvokaat Kaarel Kais kokkuleppel RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306; 309 lg 1,2,3; 311; 312; 313; 314, 315; 318 lg 1; 319 lg 1,2, kohus

O T S U S T A S:

Karistada G.M

( tehingute tegemise KarS § 300¹ lg 1 järgi episoodides rahalise karistusega 100( sada) ) üks päevamäära ulatuses summas

11268( tuhat kakssada kuus kaheksa) eurot, arvestades üksteist kümmend päevamäärana 112,68 eurot.

Rahalise karistuse summa tuleb G.M tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034796011 SEB pank või arveldusarvele

nr.221023778606 Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri 4100065064, ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi.

G.M talle esitatud süüdistuses KarS § 300 1 lg 1 järgi - (huvide konflikti episoodides) õigeks mõista tema teos kuriteo tuvastamatuse tõttu.

Välja mõista G.M-ilt riigituludesse menetluskulud:

435 eurot sundraha, 41,49 eurot toimiku paljundamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606

SWEDBANK või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Rahuldada G.M lepingulise kaitsja vandeadvokaat Kaarel Kais taotlus õigusabikulude hüvitamiseks osaliselt. Välja mõista riigi eelarvest G.M kasuks 14000(neliteist tuhat) eurot õigusabikulude hüvitamiseks.

Asitõendid läbiotsimiste käigus leitud ja äravõetud ning hiljem vaadeldud (ja :

digitaalselt skaneeritud) erinevad raamatupidamisdokumendid 9-l DVD-l (pakend nr 1), 6-l CD-l ja 2-l DVD-l (pakend nr 2) ning tunnistaja TxxxA xxx e-kirja lisana olevad .xls-tabelid (vt kd I, t l 179) failidena 1-l CD-l (pakend nr 2) asuvad kriminaalasja toimiku juures- – jätta kriminaalasja juurde;

xxx xxx xxx maksukorraldusregistri allkirjastatud lehed (koopiatena)

paberkandjatel (pakend nr 4) asuvad kriminaalasja toimiku juures- – jätta kriminaalasja juurde;

Kaks lepingut originaalis (eraldi ümbrikus kriminaalasja juures - tagastada ) xxx kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav.

Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 27.12.2012 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 21.12.2012. Kohtuotsus jõustub 15 päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse - tervikteksti

kättesaadavusest ehk 08.01.2012 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale.

MENETLUSE KÄIK

Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2012 kohtumäärusega tühistati Viru maakohtu sama kohtukooseisu 16.02.2012 kohtuotsuse osaliselt, nimelt Korruptsioonivastase seaduse § 25 lg 1 p 3 rikkumises nimelt huvide konflikti episoodides, samuti süüdistatavale mõistetud karistuse mõistmises.

Ülejäänud osas Korruptsioonivastase seaduse § 24 lg 1 ja 24 lg 2 p 4 rikkumises (tehingute sõlmimise episoodid), jäeti kohtuotsus muutmata.

Kaitsja esitas Riigikohtule määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtu

kohtumääruse peale, millega jäeti muutmata Viru Maakohtu 16.02.2012 kohtuotsus nimelt tehingute sõlmimise episoodides.

Riigikohtu 01.08.2012 kohtumäärusega jäeti kaitsja määruskaebus menetlusse võtmata.

Käesoleva kohtuotsuse esemeks on järelikult süüdistatavale viimasena variandina 06.02.2012 esitatud süüdistuse osa, mis puudutab huvide konflikti episoode. Nimetatud süüdistuse osa on kokkuvõtliku järgmine

lt :

G.M on antud kohtu alla ja süüdistatakse järgmiste kuritegude toimepanemises:

G.M on töötanud xxx koos-seisu ajavahemikul xxx xxx. Pärast

2005.aasta kohaliku omavalitsuse valimisi valiti G.M taas xxx xxx.

Nimetatud ameti-kohal töötas G.M xxx kohaliku omavalitsuse valimisteni, mille järel ta vabastati teenistusest xxx

KarS § 288 kohaselt on ametiisik KarS eriosa tähenduses isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalikõiguslikus juriidilises isikus, kui talle on pandud haldamis , järelevalve -

- või

juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja üles-anded.

Oma ametikohal töötades tegutses G.M töökorra xxx

, xxx xxx

xxxliikmete vahelise tööjaotuse alusel. Nimetatud tööjaotuse kohaselt kuulusid ajavahemikul xxx linnapea tööülesannete hulka linnavalitsuse juhtimine, sisekontrolli korraldamine, linna esindamine, personaliküsimused, linna arenguperspektiivid, välissuhted, suhteja teabekorraldus, arengukavad, linnaplaneerimine, linnavarad, elamumajandus, ettevõtlus ja turism. G.M hallata olid ka linnavalitsuse arenguja planeerimisosakond, linnakantselei ning sisekontrolli-osakond.

xx xxx kehtinud redaktsioonis) alusel on linnavalitsus põhimääruse (kuni

omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mille tööd ning mille istungite ettevalmistamist korraldab linnapea. Samuti esindab linnapea linna ja linnavalitsust vastavalt seadusega, linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Linnapea juhib linnavalitsuse istungeid, kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele, samuti on tal õigus teha linna nimel tehinguid, samuti täidab ta muid talle seaduse alusel või linna põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

KVS § 4 lg 2 p 15 sätestab, et linnapea näol on tegemist ametiisikuga, kes omab sama seaduse § 3 lg 2 järgi ametiseisundit, s.o ametikohast tulenevat õiguspädevust võtta vastu teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigivõi munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel. Eeltoodust tulenevalt oli G.M xxx ülesandeid täites ametiisikuks KarS §

288 mõttes.

Vastavalt äriregistri teabesüsteemi andmetele on G.M alates xxx kuni käesoleva ajani ) nõukogu liige. Samuti on G.M alates xxx xxx kuni käesoleva ajani ) nõukogu liige. Samuti on G.M alates xxx xxx : xxx kuni

käesoleva ajani : 10158736) nõukogu liige. Samuti on G.M a xxx lates xxx xxx : ) nõukogu liige. Lisaks on G.M alates xxx: 10895972) asutaja, aktsionär ja nõukogu liige. Nimetatud äriühing on alates xxx xxx

.

Olles teadlik, xxxnäol on tegemist ettevõtetega, mille nõukogu liige ta on ja samas on tegemist ka talle k - uuluvate ettevõtete tütar ettevõtetega, pani G.M aastatel 2007- - 2008 linnapeana oma töö ja teenistuskohustuste täitmise raames korduvalt toime erinevaid KVS 4.peatükis sätestatud

toimingupiirangute rikkumisi. Antud rikkumised seisnesid kas linna esindajana eelnevalt nimetatud äriühingutega tehingute tegemises või ka antud äri ühingute majandushuve oluliselt mõjutavates küsimustes - linnavalitsuse istungitel otsuste tegemises osalemises.

Oma taolise tegevusega rikkus G.M järgmisi õigusakte:

KVS - § 3 lg 2 ametiisik peab oma ametialaseid kohustusi täitma ausalt ja õiguspäraselt.

KVS § 6 lg 1 - ametiisikul on keelatud korruptiivsete tegude toimepanemine, korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning korruptiivse tulu saamine.

KVS § 6 lg 3 - ametiisik, kellel on korruptsiooniohtlikke suhteid, peab informeerima sellest asutuse juhti või ametikohale valimise õigusega organit, taotledes vastavate otsuste vastuvõtmise või tehingute sõlmimise õiguse andmist teisele ametiisikule.

( -

- e ametiisik on.) Selles osas on Viru Maakohtu 16.02.2012 kohtuotsus jäestud muutmata.

KVS § 25 lg 1 – ametiisik ei tohi olla huvide konfliktis (huvide konfliktiga on tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö või teenistuskohustuste -

raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või hõimlaste või teatud juriidiliste isikute majandushuve). Vastavalt KVS § 25 lg 1 p 3 ja p 4 on selliseks juriidiliseks isikuks muuhulgas osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või aktsiaselts, mille aktsionär või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik.

KVS § 25 lg 2 ametiisik, kelle ülesanne on osaleda KVS § 25 lõikes 1 -

nimetatud ühisotsuse tegemises, on kohustatud sellest viivitamata teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuma otsuse tegemisest. Isik või organ, kes on määranud ametiisiku ühisotsuseid tegeva organi liikmeks, võib määrata teise isiku ametiisiku ühekordseks asendamiseks.

ATS § 59 lg 1 -

Teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma /…/ omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. /…/ Teenistuskohustuste täitmisel peab teenistuja samuti lähtuma käesoleva seaduse lisas 1 toodud avaliku teenistuse eetikakoodeksist ning teistest, ametiasutuse siseselt kehtestatavatest eetikakoodeksitest.

Avaliku teenistuse eetikakoodeksi punkt 13

– Ametnik hoidub ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse.

Nimetatud sätteid rikkus G.M järgmistel juhtudel:

xx vastu võetud Riigihangete koostamise juhendi punktile 3.13 ning xxxlinnavolikogu 23.04.2003 määrusega nr 10 kinnitatud xxx valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra punktile 22 otsustab linnavalitsus pakkumuse edukaks tunnistamise ning hankelepingu sõlmimise.

Vastavalt xxx põhimääruse (enne 27.08.2008 kehtinud redaktsioonis) punktile

22.1 viib linna-valitsus linna kollegiaalse täitevorganina oma praktilise tegevusega ellu linnale pandud ning linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. Vastavalt linna põhimääruse (eelviidatud redaktsioonis)

punktidele 25.1, 25.2 ja 38.2 on linnavalitsuse töövormiks istung, mida juhatab linnapea. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Valitsus annab õigustrakendavate üksikaktidena korraldusi.

xxx linnavalitsuse istungil hanke

xxx

tunnistatud hin -paigaldiste

464 500.- -maks));

xxx linnavalitsuse poolt xxx xxx

linnavalitsuse istungil hanke linna suvexxx

-xxx suve-

noorhaljastuse hooldamiseks ajavahemikus 01. 02.2008 31.01.2011 (kestusega 36 ku

254 302.- krooni (+ -maks)).

24 lg 1 ja lg 2 p 4 kehtestatud toimingupiirangute rikkumisena suures

Selles osas on Viru Maakohtu 16.02.2012 kohtuotsus jaetud muutmata.

Lisaks sellele toimus xxx rraline istung, mida juhatas linnapea G.M. ko Nimetatud istungi päevakorra punktiks nr ’ raames xxx kalmistute hooldamine

hankekomisjoni poolt edukaks tunnistamise osas linnavalitsusele tehtud põhjendatud ettepaneku läbi-vaatamine ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamine. Nähtuvalt istungiprotokollist osales G.M

antud

päevakorrapunkti arutelul ja otsuse tegemisel. Ta ei taandanud end antud päevakorrapunkti arutelult ega loobunud otsuse tegemises osalemisest. Linnavalitsus otsustas ühehäälselt tunnistada antud riigihanke raames edukaks xxx hankeleping, mille kohta anti vastavasisuline korraldus nr 1072. Korralduse allkirjastas G.M.

16.11.2007 sõlmis linn (abilinnapea isikus) istungil otsustatu ja 15.10.2007 antud korralduse alusel xxx hooldamiseks aja-vahemikus 02.12.2007 xx –

30.11. 2010 (lepingu lõplik kogumaksumus 716 400. krooni (+ käibemaks)). -

Lisaks sellele toimus xxx korraline istung, mida juhatas linnapea G.M.

Nimetatud istungi päevakorra punktiks nr 21 oli riigihanke xxx kalmistute andmekogu haldamine ja hauaplatside kasutusse andmine’ hankekomisjoni poolt edukaks tunnistamise osas linna-valitsusele tehtud põhjendatud ettepaneku läbivaatamine ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamine. Sama istungi päevakorra punktiks nr 23 oli riigihanke osutamine Rakvere linnale kuuluvatel objektidel’ raames hankekomisjoni poolt edukaks tunnistamise osas linnavalitsusele tehtud põhjendatud ettepaneku läbivaatamine ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamine.

Näh protokollist osales G.M antud päevakorrapunktide tuvalt istungiarutelul ja otsuste tegemisel. Ta ei taandanud end antud päevakorrapunktide arutelult ega loobunud otsuste tegemises osalemisest. Seejuures tutvustas G.M käidukorraldusteenuse osutamise hanke arutelu käigus antud küsimust puudutava korralduse eelnõu. Linnavalitsus otsustas ühehäälselt antud istungi käigus tunnistada riigihanke xxx xxx pakkumus, maksumusega 486 000.- krooni (+ käibemaks) ja sõlmida hankeleping, mille kohta anti vastavasisuline korraldus nr 1117. Samal istungil otsustas linnavalitsus tunnistada ühehäälselt riigihanke

’

osutamine kuuluvatel objektidel xxx ’ edukaks xxx pakkumus, kogumaksumusega 1 464 500.- krooni (+ käibemaks) ja sõlmida hanke-leping, mille kohta anti vastavasisuline korraldus nr 1119. Mõlemad korraldused allkirjastas G.M.

09.11.2007 sõlmis linn (G.M isikus) istungil otsustatu ja 22.10.2007 antud korralduse alusel xxx elektripaigaldiste käidulepingu (kestusega 58 kuud; le -maksumus 1 464 500.- pingu lõplik kogu krooni (+ käibemaks). Lisaks sellele sõlmis linn (abilinnapea isikus) 15.11.2007 istungil otsustatu ja

22.10.2007 antud korralduse xxx hankelepingu Rakvere linna kalmistute hauaplatside ja matmise andmekogu pidamiseks ning hauaplatside kasutusse andmiseks (kestusega 36 kuud; lepingu lõplik kogumaksumus 486 000.- krooni (+ käibemaks)).

Lisaks sellele toimus xxx korraline istung, mida juhatas linnapea G.M. Nimetatud istungi päevakorra punktiks nr 19 oli riigihanke xxx poolt edukaks tunnistamise osas linnavalitsusele tehtud põhjendatud ettepaneku

läbivaatamine ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamine. Nähtuvalt istungi-protokollist osales G.M antud päevakorrapunkti arutelul ja otsuse tegemisel. Ta ei taandanud end antud päevakorrapunkti arutelult ega loobunud otsuse tegemises osalemisest. Linnavalitsus otsustas ühe häälselt tunnistada -

antud riigihanke raames edukaks xxx, maksumusega 1 254 302.- krooni (+ käibemaks) ja sõlmida hankeleping, mille kohta anti vastavasisuline korraldus nr 21. Korralduse allkirjastas G.M.

23.01.2008 sõlmis linn (G.M isikus) istungil otsustatu ja xxx Rakvere linnas suveja püsilillepeenarde ning noorhaljastuse hooldamiseks ajavahemikus 01. 02.2008 31.01.2011 (kes – tusega 36 kuud; lepingu lõplik kogumaksumus 1 254 302.- krooni (+ käibemaks)).

Lisaks sellele toimus 03.03.2008 Rakvere linnavalitsuse korraline istung, mida juhatas linnapea G.M. Nimetatud istungi päevakorra punktiks nr 10 oli riigihanke ’ ’ hanke Rakvere linna haljasalade hooldamine -komisjoni poolt

edukaks tunnistamise osas linnavalitsusele tehtud põhjendatud ettepaneku läbivaatamine ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamine. Nähtuvalt istungiprotokollist osales G.M antud päevakorrapunkti arutelul ja otsuse tegemisel. Ta ei taandanud end antud päevakorrapunkti arutelult ega loobunud otsuse tegemises osalemisest. Linnavalitsus otsustas ühehäälselt tunnistada antud riigihanke raames xxx põhjapiirkonna hoolduse osas edukaks pakkumuseks xxx pakkumus, maksumusega 1 410 970.- krooni (+ käibemaks) ja xx hoolduse osas xxx, maksumusega 1 064 500.- krooni (+ käibemaks) ning sõlmida hankeleping, mille kohta anti vastavasisuline korraldus nr 235. Korralduse allkirjastas G.M. 20.03.2008 sõlmis linn (abilinnapea isikus) istungil otsustatu ning 03.03.2008 antud korralduse xxx töövõtulepingu Rakvere linna põhjapiirkonna ning keskja lõuna-piirkonna haljasalade hooldamiseks ajavahemikus 01.04.2008 –

31.03.2011 (kestusega 36 kuud; lepingu lõplik kogumaksumus 2 475 470.- krooni (+ käibemaks)).

Eeltoodud linnavalitsuse otsuste tegemises osalemisega rikkus G.M linnapeana oma töö kohustuste täitmise raames korduvalt KVS §

- teenistusja

25 lg 1 p 3 järgi kehtestatud toimingupiirangut suures ulatuses, kuna tehtud otsuste maht ületas igal üksikul korral vähemalt sajakordselt tollal kehtivat kuupalga alammäära. uvõetud otsused ja nende G.M osalusel vast otsuste alusel sõlmitud hanke ja töövõtulepingud mõjutasid oluliselt - xxx (s.o

äriühingud, mille nõukogu liige G.M on) majandushuve. Nimetatud otsuste mõju loetletud ettevõtete majandushuvidele oli oluline järgmistel põhjustel:

1. KarS erinevate koosseisude puhul sisustatakse mõisteid ‘oluline’ ja ‘suur’

KarSRakS §-dest 8 ja 82 lähtudes kehtivast palga alammäärast (vastavalt kümne või sajakordne alammäär). Kuna kõigil eel loetletud juhtudel ületas - -

G.M osavõtul tehtud otsuste maht (parimaks tunnistatud pakkumuse maksumus / tehtud otsuse alusel sõlmitud hanke või töövõtulepingu - tehinguhind (lepingu maksumus)) igal üksikul korral vähemalt kümnekordselt tollal kehtivat kuupalga alammäära (kuupalga alammäär 2007.aastal - 3600 krooni ja 2008.aastal 4350.- – krooni), oli igal üksikul korral tegemist olulise mõjuga.

2. Tehtud otsuste alusel sõlmiti mitmeaastased (kestusega 36 kuni 58 kuud)

hankevõi töövõtulepingud xxx xxx xxx vahel, mis tagasid eelnimetatud ettevõtetele linnaga pikaajalised majandussuhted, aga samuti püsiva ja stabiilse sissetuleku, märkimisväärse käibemahu ja tööhõive / töökohtade säilitamise . Samuti võimaldasid viidatud lepingud ja nende alusel saadav xxx

müügitulu ning netokäive osaleda eelnimetatud ettevõtetel pidevalt edaspidi erinevates pakkumismenetlustes ja riigihangetes (pakkumismenetlustes ja hangetes osalemine ning seeläbi tellimuste saamine oli üks neile ettevõtetele püstitatud põhilistest majandustegevuse eesmärkidest vastavalt nende majandusaasta aruannetes märgitule), olla jätkuvalt konkurentsivõimelisteks ja vastata RHS § des 40 lg 1 p 3 ja § 41 lg 1 p 2 sätestatud tingimustele -

(nimetatud sätete kohaselt peab hankes osaleja vajadusel esitama andmed majandustegevuse netokäibe kohta või netokäibe kohta hankelepinguga seotud valdkonnas või hankelepingu esemele vastavas osas nende olemasolu korral kuni viimase kolme majandusaasta jooksul; hankes osaleja peab vajadusel esitama andmed olulisemate, kuni viimase kolme aasta jooksul täidetud hankija poolt määratletud tunnustele vastavate asjade müügi või teenuste osutamise lepingute, sealhulgas otstarbekuse ja olemasolu korral asjade või teenuste hankelepingute nimekiri koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta).

3. Käibe kasvatamine / kogukäibe maksimeerimine on üks mitmetest ettevõtte tegevuse eesmärkidest kasumi teenimise kõrval. Erinevate lepingute alusel linna poolt eelnimetatud ettevõtetele tehtud välja-maksed moodustasid sõltuvalt aastast ja lepingust 4 kuni 18 % vastava äriühingu kogukäibest, mis on vaadeldav olulise mõjuna. Samuti võimaldasid G.M osalusel tehtud otsuste alusel sõlmitud lepingud tagada ettevõtetele ka teatava projektikasumi, mis erinevatel lepingute puhul ulatus hinnanguliselt 4-8% ettevõtete eeldavatest ärikasumistest.

Vastavalt xxx.a. majandusaasta aruannetele oli antud äriühingu käive (müügituluxxx - kokku 5 752 048.- krooni ja 2009.aastal - kokku 5 428 162.- krooni.

Nimetatud osaühinguga 20.03.2008 linna poolt sõlmitud lepingu xxx linna põhjapi ja lõunapiirkonna haljasalade hooldamiseks irkonna ning keskajavahemikus 01.04.2008 – 31.03.2011) lõplik kogumaksumus oli 2 475 470.- krooni (+ käibemaks). Lepingu alusel linna poolt tehtud väljamaksed moodustasid näiteks nii 2008.aastal kui ka 2009.aastal (vastavalt 1 048 905,6 krooni ja 978 396,6 krooni) 18% antud äriühingu vastava perioodi kogukäibest.

Nimetatud osaühinguga 16.11.2007 sõlmitud lepingu (xxx kalmistute hooldamiseks aja-vahemikus 02.12.2007 – 30.11. 2010) lõplik

kogumaksumus oli 716 400.- krooni (+ käibemaks). Lepingu alusel linna poolt tehtud väljamaksed moodustasid näiteks 2008.aastal 4,5% (258 302.- krooni) ja 2009. aastal 6 % (307 654.- krooni) äriühingu vastava perioodi kogukäibest.

Nimetatud osaühinguga 15.11.2007 sõlmitud lepingu (xxx kalmistute hauaplatside ja matmise andmekogu pidamise ning hauaplatside kasutusse andmiseks; kestusega 36 kuud) lõplik kogumaksumus oli 486 000.- krooni (+ käibemaks). Lepingu alusel linna poolt tehtud väljamaksed moodustasid näiteks xxx) ja 2009.aastal 4% (208 710.- krooni) äriühingu vastava perioodi kogukäibest.

xxx sõlmitud elektripaigaldiste käidulepingu (leping käidu-korraldusteenuse xxx -maksumus oli kuuluvatel objektidel; kestusega 58 kuud) lõplik kogu

1 464 500.- usel linna poolt tehtud krooni (+ käibemaks). Lepingu al

väljamaksed moodustasid näiteks 2008.aastal 8 % (441 497.- krooni) ja

2009.aastal 17 % (428 608.- - krooni) antud äri ühingu vastava perioodi kogukäibest. Vastavalt majandusaasta aruannetele oli antud äriühingu käive

(müügitulu) 2007.aastal - kokku 6 046 693.- krooni, 2008.aastal - kokku

5 521 583.- krooni ja 2009.aastal - kokku 2 458 430.- krooni.

xxx xxx ning noorhaljastuse hooldamiseks ajavahemikul sõlmitud lepingu (

01.02.2008 – 31.01.2011) lõplik kogumaksumus oli 1 254 302.- krooni (+ käibemaks). Lepingu alusel linna poolt tehtud väljamaksed moodustasid näiteks 2008.aastal 4% (452 245,21 krooni) ja 2009.aastal 5,6 % (497 539,5 krooni) antud äriühingu vastava perioodi kogu-käibest. Vastavalt majandusaasta aruannetele oli antud äriühingu käive 2007.aastal – – kokku 11 190.- krooni, 2008.aastal kokku

10 878 750.- krooni ja 2009.aastal kokku 8 933 488.- krooni). –

Samuti rikkus G.M eelnimetatud otsuste tegemisel KVS § 25 lg 2 sätestatud kohustust loobuda otsuse tegemisest ning teavitada huvide konfliktist asjaomast organit.

Eelkirjeldatud tegevusega pani G.M

toime korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumise suures ulatuses, s.o ta pani toime kuriteo KarS § 3001 lg 1 mõttes. “

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

KrMS § 306 lg 1 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muuhulgas järgmised küsimused: kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse; kas teo on toime pannud süüdistatav; kas tegu on kuritegu ning

millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida; kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises;

Algul tuleb kohtul tuvastada faktiliste asjaolude kogum, mis on isikule esitatud süüdistuse aluseks ja milline on isikule süüksarvatud tegu. Järgmisena kontrollib kohus, kas teo on toime p annud süüdistatav. Järgmiseks kontrollimise astmeks on teo õigusvastasus KarS u mõttes. -

Lõpus otsustab kohus isiku süüdioleku kohta KarS § 32 mõttes. Kohtuasja lahendamisel lähtub kohus kolmeastmelisest deliktistruktuurist.

KarS § 300 dispositsioon näeb ette vastutuse -1 lg 1 kuriteokoosseisu Korruptsioonivastases seaduses (edaspidi KVS) kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest suures ulatuses. KarS § 3001 lg 1 koosseisu tunnused tuleb sisustada lähtudes KVS st. Süüteokoosseisu objektiivse külje - moodustab KVS 4. peatükis sätestatud toimingupiirangu rikkumine.

Järelikult on KarS § 300 1 lg 1 ettenähtud koosseis on täidetud, kui on - realiseerida saanud järgmised tingimused: süüdistatav on ametiisik korruptsioonivastase seaduse mõttes; KVS- tulenevalt laiene temale teatud toimingupiirang; st b

ametiisik on nimetatud piirangu teadvalt (mis tähendab ettekavatsetult või vähemalt otsese tahtlusega) rikkunud; toimingupiirangu rikkumise ulatus - on KarSRakS § 8 2 mõttes suur.

Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud.

Järgmises osas on Viru Maakohtu 16.02.2012 kohtuotsus jäetud muutmata ja kohus ei pea vajalikuks keelatud tehingute episoodide puudutavat Viru Maakohtu 16.02.2012 kohtuotsust ümber kirjutada. Alates järgmisest lausest kuni käesoleva kohtuotsuse lk 22 sõnadeni “keelueksimus on välistatud“. Keelatud tehingute sooritamise episoodid (xxx)

G.M on

158 ja 25.08.2010 k 1 lk 172 otsustega linnapea. xxx xxx ehk isik, - haldamis- - Avaliku teenistuse seaduse (ATS)

6 lg 1). Ametnikud jagunevad

6 lg 2).

4 lg 2 p 15

- linnapea. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS)

4 kohaselt kuuluvad valla-

linnapea ja valitsuse liikmed. Valla- - kehtestatud linnavalitsuse volikogu linnapea ettepanekul.

Toimi

toimingupiiran tulu muuhulgas KVS on ida ametiisik saab teiselt isikult

toimepanemise eest kas rahalise

keelatud tehingud. tehinguid tema asemel. tehingutena iseendaga, tsuse

Sellest tuleneb, et linnapea G.M-ile omavalitsuse esindajana on KVS-st tulenevalt keelatud teha varalisi s on ta osanik . tud keeld sooritada omavalitsuse esindajana et olles linnapeaxxx

gumaksumus xx

1 464 500.-

xxx

01.02.2008 mus

1 254 302.- krooni (+ s). Nimetatud lepingud on kohtuliku arutamise i ole

Lubamatus on kaitsja seisukohalt

et KrMS kohtumenetluse poolte ning kohtu initsiatiivil.

Isegi kui asuda seisukohal gatusel, ei ole sellega menetlusnorme tehnilisest probleemist, et lepingute tekste kriminaalasja toimikutest ei leidu. Samad lepingud on koh -plaadil, CD-plaat

on tuvastatavad lepingute allkirjastajad (09.11.2007 lepingu puhul) ja allkirjastaja isik vaatlemiseks es

oleksid kohtu valdusse sattunud

esitamise normide olulist rikkumist. kandjal kriminaalasja materjalidega kui ka kaitsja kunagi

lepingute allkirjastamist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaitse poolt

- xxx

- xxx

24 lg 2 p 4 tulenevat keeldu eiranud. tahtlusega ehk teg

Kohus on arvamusel, et

piirang, mis seisneb keelus sooritada varalisi tehinguid omavalitsuse liige, on piisavat tundmist ja korrektset rakendamist.

xxx

-21, kellele kuulub 1/3

aktsiakapitalist. Vaatamata sellele tegi ta kahel korral varalisi tehinguid jana vastavaid lepinguid

tegemist. Seega keelatud tehingute tegemine oli toime pandud otsese tahtlusega.

meetmeid ko kriminaal ei ole antud konkreetsetel juhtumitel tuvastatav, sest tehingu rahaline maht tuleks jagada kuude arvuga, mille

kohtu kohustuseks kontrollida ka

asjaoludes ehk koosseisueksimust. Kooseisueksimuse kontroll seisnebki Kohus on juba osutanud

intellektuaalset (isik teab) ja voluntatiivset

- - selge. Ei ole

u arvates ilmselt . seisukohale

ja est (koosseisueksimuse kohta vt Riigikohtu lahend 3-1-1- -

55 06- p 19). Igal juhul

oli G.M teadlik tema sooritatavate tehingute ulatusest ja rahalisest mahust ehk selline faktiline asjaolu oli talle teada ja seda enne tehingute sooritamist (kuna sellele eeldus riigihangete menetlus, arutelu ja otsustamine linnavalitsuse istungitel, linnapea vastava kirjaliku korralduse eksimus ei esine. Siinju kohtul lasub kohustus vajaduse

korral kontrollid ehk

Keelatud tehingute tegemine on kriminaalkorras karistatud juhul, kui -

2 kohaselt KVS-s kehtestatud toimingupiirangute rikkumise ulatust uus sajakordselt.

3600 krooni, 2008.aastal

krooni

500.- krooni

254 302.- krooni

-2008.aastatel

8-2 kohaselt ei ole tehingu suure ulatuse hin kestus.

Keelatud tehingute sooritamise episoodides on koh kinnitust leidnud tegu, mis seisnes selles, et xxx-

valitsuse poolt 22.10.2007 linnavalitsuse istungil

hanke

xxx kuuluvatel objektidel edukaks pakkumuseks -paigaldiste

1 464 500.- -

xxx xxx poolt 07.01.2008 linnavalitsuse istungil hanke tunnistatud

-xxx

noorhaljastuse hooldamiseks ajavahemikus 01. 02.2008 31.01.2011

254 302.- krooni (+

-maks)). Antud tehingute sooritamine G.M linnapeana on rikkumisena suures ulat oli.

ametiisiku poolt oma ametiseisundi raames lepingu taandatav puhtt

tuse alusel (RKKKo 3-1-1- 28-05 p 9).

Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et nimetatud toimingupiirangu rikkumised

-1 lg 1 kuriteokoosseisule .

Kaitse poolt on esitatud argument -1 lg 1 koosseisule, ei ole

Siinjuures toetub

kohustuste kollisioonile.

-st tulenev kohustus juhtida linnavalisust, juhatada linnavalitsuse -st tulenevalt on tal aga kohustus ennast taandada. eksisteeru.

Kohus leiab, et kaitseargument on antud juhul tuginemine ei

tehinguid p 4) ning kohustus mitte volitada alluvaid sooritada tehinguid tema asemel.

episoodides on asjassepuutuv just teine variantkaks keelatud tehingut 09.11.2007 ja 23.01.2008, s viivitamata teatama asjaomasele organi

ametiisik, k

ainuisikuliselt, kohustatud ennast otsuse tegemisest taandama ning teatama ettevalmistamist. atud aselinnapea. KOKS 50 lg 1 p 4

kohaselt kirjutab linnapea alla linnavalitsuse korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele (sama regulatsioon ka Rakvere linna , www.rakvere.ee p 26.5. 6). linnapeana

5 korraldust (nr. 21, 235 , 1072, 1117, 1119), nendest nr 1119 (k 1 lk 86) ja hankelepingud xxx x xx

hankeleping.

xxx linnavara valitsemise, kas hankelepingu

(mitte linnapea). Iseenesest

- linna P

korras. se linnavolikogule otsustada) -

volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid tema asemel.

Sellest tulenevalt

ib t tunduda, et mitte keegi peale tema ei saagi lepingut

, loogiline olevat.

tema kui annete takistamatu stamist ja eelistamist

saktist. Vastupidi, kohus peab

r

49 lg 1 kohaselt on linnapea linnavalitsuse juht, kes esindab linnavalitsust. Omavalitsusorganiteks

volikogus kui ka linnavalitsuses on valdavas osas kollegiaalne. Linnapea ainuisikulisesse otsustus

(ka nende puhul ei ole linnapea .

olukorda, mil isikul oleks vaba valik kumma kohustustest kumb

on poolt et ava

-1 kuriteokoosseis paikneb . Teiselt

poolt on tegemist huviga kohalik

juhtimise) ja korraldamise vastu. on KVS-ga kaitstavaks mine

, sh. kohalikes omavalitsustes ning konkureerivaks elu korraldamine

Kohus leiab, et linnaelanike huvides on see, linnavalitsuse ametniku, muuhulgas ka linnapea, poolt .

, KVS-st tulenevat informeerimisja taandamiskohustust (rikutud kohustused) on KOKS-st tulenev kohustus juhtida linnavalitsust (juhatada linnavalitsuse linna esindajana).

kaitstava huvi kaalukusest. -

emasoluga. Kontrollida tuleb seda, kas

(RKKKo 3-1-1- -04 p 10, 12) .

Kohus leiab,

, et KOKs-st tulenevad kohaliku omavalitsuse ametniku (linnapea) konkreetsed

ustus.

toimimist ning tekitab reeglina ka konkurentsimoonutusi, mis omakorda

12 lg 1 esimene lause) rikkumist. Takistav k

KVS teatamis-

a. Olukorra korruptsiooniohtliku suhtega

suhe on ametiisiku suhe teise isikug

-, tegevus- - -s

25 lg 3 taandamiskohustus. KarS 30 kohaldamiseks teatamisud.

- linnamajanduskomisjoni esimees.

korruptsiooniohtlike suhete olemasolust volikogule (kelle poolt on ta valitud ametnik)

(kes kirjutas volikogu otsusele alla linnapea valimise kohta) ja taandaks on, et ametiisik ainuisikulise otsuse tegemisel huvide konflikti olemasolul (milleks on ja keelatud tehingute ainult grammatiliselt vaid ka ees

lg 1 p 17).

KOKS

valitsuse liikmed.

26.2. kohaselt valib linnapea volikogu

valitud Rakvere volikogu 09.11.2005 otsusega (k 1 lk 164). Seega volikogu esimees.

isteerinud teist p 26.6.).

teos midagi korruptiivset.

Kohus

k ette heita ainult siis, kui taandamiskohustust oli esitas tunnistaja M. Viilupile taandamisavalduse protokollimise kohta taandab, lle alusel ta saaks ennast taandada. avalduse paneb kahtluse

taandamise korruptsiooniohtlike suhete olemasolu - -

taandamise protseduuri puudumist selles valguses, et keegi peaks enne

6 lg 2). Kohaliku omavalitsuse ametnikuks on linnapea ja valitsuse liikmed (KOKS

Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks KVS-s loetletud ametiisikutele ja nikele menetlusseadustikes (nt. V™S ). Taandamine on menetluslik - korruptsioonij - ametiisikutele arusaadav ning taandamiskohustust on kohaliku omavalitsuse millisel juhul

ametniku. Samas tuleb eeldada, et kohaliku omavalitsuse ametnik (sh. sisulist arutelu olenevalt olukorrast, kas siis linnavalitsuse-

Kohus leiab, et G.M

asjaolud. G.M eksinud oma teo keelatuses, seega puud

ub Erinevalt ette eksimuse t K

seadusandlusest. s selge lahend 3-1-1- -05 p 8) - antud juhul on ametisikule seatud keeld sooritada korruptsiooniohtlikest suhetest tulenevaid riske. keelunormid

on kahetahulisedkorruptsioon on taunitav moraalselt ja keelatud t poolest. korrup

hoolsuskohustus) muuhulgas ka korruptsioonivastasest seadusandlusest, nimelt sellest, et ametiisiku tehingud iseendaga o

2. Otsustuste tegemisel osalemise episoodid (15.10.2007, 22.10.2007, 07.01.2008, 03.03.2008

xx

Käesoleva kriminaalasja raames ei ole vaidlustatud, et süüdistatav olles ametisiklinnapea, juhatas xxx

juhina otsuste vastuvõtmisel. Samuti

nimetatud istungitel vastuvõetud otsuste alusel andis linnavalitsus 5 korraldust lepingute sõlmimiseks, korraldustele allkirjastas G.M linnapeana. Süüdistatav ei ole kordagi seda eitanud. Samuti nimetatud faktilised asjaolud on kinnitatud 16.11.2010 asitõendi vaatlusprotokolli juures olevate väljavõtetega: k 1 lk 105 15.10.2007 toimunud linnavalitsuse istung, mida juhatas linnapea G.M, millele järgnes vastav korraldus nr 1072 k 1 lk 106; k 1 lk 83-84 22.10.2007 toimunud linnavalitsuse istung, mida juhatas linnapea G.M, millele järgnesid vastavad korraldused nr 1117, 1119 k 1 lk 84- 85; k 1 lk 103 07.01.2008 toimunud linnavalitsuse istung, mida juhatas linnapea G.M, millele järgnes vastav korraldus nr 21 k 1 lk 104; k 1 lk 100 03.03.2008 toimunud linnavalitsuse istung, mida juhatas linnapea G.M, millele järgnes vastav korraldus nr 235 k 1 lk 102.

Nimetatud istungitel otsustati riigihankes osalenud äriühingute pakkumiste edukaks tunnistamine ja korralduse andmine lepingute sõlmimiseks.

Asjassepuutuvateks äriühinguteks kelle pakkumised tunnistati edukaks ja otsustati sõlmida hankelepingud, on , riigihange „ “ 22.10.200 xxx xx

linnavalitsuse istung ja riigihange xxx“ 03.03.2008 linnavalitsuse istung)), xxxja püsilillepeenarde hooldamine“ 07.01.2008 linnavalitsuse istung).

Süüdistatav G.M on ) nõukogu liige. G.M xxx xxx xxx kood: 10267448),

xxx kohus on juba varem keelatud tehingute analüüsimisel osutanud.

KVS 4.peatüki mõttes on toimingupiiranguks KVS § 25 tulenev keeld teha otsused või osaleda otsuste tegemises, kui ilmneb huvide konflikt.

KVS § 25 lg 1 p 3 kohaselt on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema - sellise otsuse tegemises, mis

oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või hõimlaste või juriidili - ste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane.

Seega selleks, et otsustada G.M vastutusele vastuvõtmine KarS § 300-1 lg 1 järgi tuleb lahendada õiguslik küsimus – kas esineb huvide konflikt, teisisõnu kas süüdistatava linnapeana osalemine ülalmainitud osaühingute pakkumiste edukaks tunnistamises (linnavalitsuse istungitel) ja edasise hankelepingu sõlmise otsuse tegemises (otsuse vastuvõtmine istungil ja vastava korralduse tegemine) mõjutab xxx .

Prokurör sisestas olulisuse tunnust, seades selle sõltuvusse lepingute kestusest (mitmeaastased 36-58 kuud lepingud), käibe kasvatamisest, viidates konkreetsest lepingust tuleneva käibe protsentidele konkreetse osaühingu kogu aastakäibest.

Kaitsja leidis, et käive iseenesest ei mõjuta alati äriühingut oluliselt, käibe mõju majandushuvidele sõltub mitmest faktorist. Kaitsja märkis, et seaduseandja ei pidanud vajalikuks selgitada, mida ta mõtles majandushuvi olulisuse all. Ilmne on kaitsja arvates see, et majandushuvi olulisuse üle tuleb otsustada lähtudes majanduslikest teadmistest. Kaitsja väidete toetamiseks on kohtule esitatud vandeaudiitori S. Txxxi seisukoht (kohtutoimik lk 50- )

55 ,

kohtuistungil kuulati asjatundjana üle vandeaudiitor Mxxxt xxx

Vandeaudiitorite seisukoht on selline, et pigem just kasum on see majandusnäit, mis on oluline äriühingu majandushuvidele, mitte aga niivõrd

käive. Käive eesmärkides, samuti oluline turu laiendamise

sisekulude katteks

itis M. Nxxx. tori kui

– vä Kohus märgib, et audii

asjatundja ütlus ei ole kohtule siduv seda eriti siis, kui ütluse sisu ei ole ,

faktiliste asjaolude edastamine vaid tegelikult valmisoleva hinnangu esitamine. Samas kohus peab märkima, et ka kõrvaltvaatajale on ühiselt arusaadav, et äriühing võtab tarvitusele meetmed käibe kasvatamiseks näiteks siis kui soovib hõivata turgu ehk teostab agressiivse t müügi või teenuse ma - osutamise poliitikat. Audiitor S. Txxx seisukohalt nimetatud hankelepingud ei olnud mainutud äriühingutele kasumi poolest olulised, pigem väheolulised, sest kasumi prot Kohus märgib, et ei S. sent on kohati alla viie. Txxxi ega M. Nxxx seisukohdadest ei nähtu, et nimetatud äriühingute puhul oleks käibe kasvatamine oluline, samuti pole kordagi audiitorid osutanud asjaolule, et nimetatud äriühingute puhul oleks teatud majandustegevuse perioodidel tähtis laiendada turgu, või katta tekkinud sisekulud. Ka kohtuliku arutamise käigus ei olnud kohtule selliseid tõendeid esitatud.

Kohtu märgib järgmist. KVS eesmärk on korruptsiooni vältimine. KVS § 25 lg 1 sätestatud „oluline mõju“ on määratlemata õigusmõiste, sest seadusandja on loobunud detailse regulatsiooni andmisest kas loetelu või muu juhise näol ja jätnud selle seaduse rakendaja hooleks. Seega tuleks seaduse rakendajal anda KVS § 25 lg 1 sisalduvale määratlemata õigusmõiste sisule (mõjutab oluliselt) piirid ja mõõdetavad tunnused, et seda oleks võimalik seostada konkreetsete eluliste asjaoludega. Selle tähendus ja ulatus tuleb seetõttu kindlaks määrata, võttes arvesse sätte konteksti ja KVS taotletavaid eesmärke. Seadusandja on KVS § 25 mitu alternatiivi, st. otsus võib mõjutada oluliselt nii ametniku enda, tema lähisugulaste, hõimlaste äriühingu , või siis

majandushuve, st. eristada saab olulise mõju avaldumist füüsiliste isikute, või siis juriidilise isiku majandushuvidele. Siinjuures peab kohus märkima, et nii eelmise 16.02.2012 kohtuotsuse kui ka käesoleva kohtuotsuse tegemisel on kohus endale täielikult selgeks teinud kas äriühingu, või ametniku, või tema lähisugulase ja hõimlase majandushuvide eristamise vajadust. Sellele osutab Viru Maakohtu 16.02.2012 kohtuotsuses kasutatud sõnastus, mis on ka käe levas kohtuotsuses sõna sõnaliselt üleval so -

toodud.

Prokuröri esitatud süüdistus rajanebki just G.M-iga seotud äriühingu majandushuvidele olulisele mõjul G.M kui füüsilise isiku e.

manadushuvid ja tema majandushuvidele oluline mõju ei ole esitatud süüdistuses vähemalt sõnaliselt kontekstipõhi ega kajastatud selt .

Huvide konflikti episoodides taandubki kogu õiguslik vaidlus probleemi lahendamisele, mille sisu on formuleerida lühidalt ja kokkuvõtlikultmilline

Ainult sel juhul võib sedastada ametniku ja äriühingu huvide konflikti esinemist. Kui konkreetne mõju ei ole oluline, puudub huvide konflikt, seega isik ei vastuta KarS § 300-1 lg 1 alusel.

Siinjuures peab kohus juhtima tähelepanu asjaolule, et alates 01.04.2013 kehtima hakkava uue Korruptsoonivastase seaduse alusel ei ole enam huvide konflikti puhul vajalik tuvastada

ametnikuga seotud äriühingule

majandusliku Seaduseandja loobus selle tunnuse mõju olulisust.

sisustamisest. Seega ka uuest seadusest ei saa kohus ega osalised informa Vastupidi, seaduseandja on tsiooni, mida mõeldi siiski olulisuse alla.

peatunud toimingupiirangute mõistel (uue seaduse § 11), keelates ametiisikule toimungu või otsuse tegemist, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku või temaga seotud isiku suhtes (§ 11 lg 1 p 1). Seotud isik on muuhulgas malt 1/10 osalusest kuulub juriidiline isik, milles vähe ametiisikule või temaga seotud isikule (§ 7 lg 1 p 2). Teisesõnu, seaduseandja ongi pöördunud just sellele, mille alusel tunnistas maakohus G.M süüdi 16.02.2012 kohtuotsusega, kuigi maakohus esitles selle 1/10 osaluse nõude olulise mõjuna kehtinud See annab KVS § 25 lg 1 mõttes.

kohtule aluse arvata, et seaduseandja tegelik tahe oligi ka käesoleval ajal kehtiva KVS mõttes siduda äriühingu majandushuvidele olulise mõju mõiste konkreetse, mille esinemine on teo toimepanijale teada ja püsivaga faktiroga, selle sisu on arusaadav mitte „postuumselt“ ehk pärast teo lõppemist, vaid keelatud toimingu või otsuse tegemise ajal.

Kohus on arvamusel, et juhul kui algusest peale jätta kõrvale äriühingu majandushuvidele mõju olulisuse määratlemist, on G.M-iga seotud äriühingute käibe asjaolude analüüsimine ainetu juba nii kasumi kui ka sellepärast, et esiteks kasumi suurusele rajanev äriüh ingu majandushuvidele

oluline mõju ei ole süüdistuses esitatud, see väljuks süüdistuse piiridest ( kui Tartu Ringkonnakohus tuvastas maakohus näeb siin analoogiat sellega,

süüdistuse piiridest väljumist näiteks siis, kui maakohus kaasas arutlusse süüd majandushuvide olulise mõju, mis ei ole süüdistuses istatava enda

kajastatud), teiseks maakohtul ei ole ka praegu alust hakata muutma 16.02.2012 kohtuotsuse tegemisel väljakujunenud maakohtu siseveendumust, et käive ei ole see tegur, milllest tuleks kohtu arvates hakata tuletama äriühingu majandushivudele mõju olulisust.

Maakohus märgib, et Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2012 kohtumäärusest ei nähtu, et maakohtu arutluskäik faktiliste asjaolude tuvastamisel või nende tõlgendamisel või materiaalse õiguse kohaldamisel oleks väär. Tartu

Ringkonnakohtu 14.05.2012 kohtumäärusest on välja lugeda kokkuvõtlikult seda, et maakohus on lubamatult eemaldanud esitatud süüdistusest, mis rajanes just äriühingu majandushuvidele mõju olulisusele, ja asus hoopis analüüsima G.M kui ametniku enda isiklikke majandushuvisid, kuigi vastav isikule esitatud. Maakohus arvestab ja soostub süüdistus ei olnud

kõrgemalseisva kohtu kriitikaga täielikult ning asub kohtule näidatud vea kõrvaldamiseks.

Kohus endiselt leiab, et

äriühingu majandushuvidele mõju olulisuse mõistet ei saa sisustada pelgalt otsuse tagajärjel sõlmitud lepingutest saadud reaalsete kas kasuminäitajatega või siis kogukäibe suurenemisega, võrreldes neid näit.

ettevõtte eelneva kogukäibega (nagu on toodud süüdistuses, milles on näidatud konkreetse äriühingu kogu aastakäibest tehingu müügitulu protsendid), või siis puhaskasumiga jms. Käive on majandusnäitaja. KVS §

25 lg 1 räägib majandushuvidest KVS eesmärkide , ja kohus tuletab meelde

saavutamise valguses, mitte reaalsetest majandusnäitajatest, st. antud juhul füüsilise ja/või juriidilise isiku majanduslikust (finants) huvist.

Kohtu arvates äriühingu majandushuvidele mõju olulisus ei ole abstraktne mõiste, millel puuduks konkreetne reaalsuses eksisteeriv sisu. Kohtu arvates äriühingu majandushuvidele mõju olulisus Korruptsioonivastase seaduse mõttes nö kehastub, realiseerub selliste faktiliste asjaolude ja nende seoste kaudu, mis omavad tähtsust just Korruptsioonivastase seaduse eesmärkide saavutamise vaatenurgast. Sellepärast tundub kohtule prokuröri ebakohaseks

viide kohtupraktika RK lahendis 3-2-1- - pikaajaliste le

53 03, mis käsitleb lepinguliste suhete säilitamist lepingupartnerite vahel.

Süüdistuses on märgitud, et G.M toimingute ja otsuste mõju äriühingute manandushuvidele oli oluline põhjusel, et iga otsuse puhul (lepingu maksumus)

ületas tehingu maht kümnekordselt tollal kehtivat kuupalga alammäära – karS RakS §§ 8 ja

- 2007. a- 3600 keooni, 2008. a 4350 krooni.

8-2 sätestavad mõisteid „oluline“ ja „suur“. Kohus leiab, et põhjendus on ilmselt väljaotsitud ja seda järgmisel põhjusel. Kui prokurör tõesti nii leiab, et piisab sedastamist, et tehingu maht on suur, ning järelikult mõiste

„oluline“ on KarRakS § 8 ja 8 2 mõttes kaetud mõistega „suur“, miks on -

kohtuliku arutamise käigus nii palju aega pühendatud kasumi ja käebe olulisuse väljaselgitamiseks. Isegi kui toimingupiirang on rikutud suures ulatuses ehk KarRakS § 8 2 mõttes tehtavate tehingute või otsuste maht -

ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt, vastutab isik

KVS § 25 lg 1 mõttes keelatud ehl huvide konfliktiga otsustes osalemise võivotsuste tegemise eest alles siis, kui see mõjutab ( antud juhul) temaga seotud äriühingu majandushuve oluliselt. Kui tegelikult karS õ 300-1 lg 1 järgi oleks piisav ainult tehingute suur maht, poleks loogiliselt põhjendatud viia olulisuse mõju mõiste KVS § 25 lg 1 alla. Sellest on nähtav ka seaduseandja tahe eristada tehingute või otsuste maht (suur või oluline KarRakS § 8 ja 8 2 mõttes) ja majandushuvide mõju olulisus - .

Süüdistuses on märgitud, et majandulik mõju äriühingu huvidele on oluline süüdistuses märgitud lepingute pikaajalisuse tõttu. Konkreetse kriminaalasja valguses puudub kohtul igasugune alus järelduse tegemiseks, et OÜ xxx puhul süüdistuses märgitud lepingute pikaajalisus tähendaks või väljendaks nimetatud äriühingute olulist majandushuvi. Kohus juhib tähelepanu sellele, et lepingute pikajalisust ei saa võtta majandushuvi mõju olulisuse alusena ka sellel lihtsal põhjusel, et huvide konfliktide episoodis on süüdistuse esemeks G.M linnavalitsuse istungitel osalemine ja korralduste andmine lepingute sõlmimiseks, mitte lepingute sõlmimine ehk tehingu tegemine ( tehingute tegemise episoodides on maakohtu 16.02.2012 kohtuotsus jõustunud). Ei saa tugineda lepingute pikaajalisusele kui vastutuse alusele, kui teo toimepanemise ajal (linnavalitsuse istungitel osalemine ja korralduste andmine lepingute sõlmimiseks) ei olnud lepingud veel sõlmitud Teisisõnu . keelatud huvide konfliktiga toimingu või otsuse tegemise ajal lepinguid ehk faktilist asjaolu, milles realiseerus lepinguliste suhete pikaajalisus, ei olnud olemas, see ei ole veel saabunud.

Süüdistuses on lepingute pikaajalisel tuginev äriühingu majandushuvi mõju olulisus on formuleeritud üldsõnaliselt ja ebakonkreetselt. Nimelt, süüdistuses on märgitud, et pikaajalised lepingud, 36 kuni 58 kuud, tagasid püsiva ja stabiilse sissetuleku. Mida on prokurör konkreetselt silmas pidanud püsiva ja stabiilse sissetuleku all, ei ole süüdi tuse põhjal selge. s Kohtuliku arutamise käigus oli küll tuvastatud ( kohtule on esitatud mahukas raamatupidamisdokumentatsioon, kuidas linna täidab lepingiga endale võetud kohustusi, maksab isutatud teenuse eest), et lepingute alusel pidi linn tegema ja tegi igakuised väljamaksed, mille suurus on mõistlik ja arusaadav, lähtudes vajalikest töödest ja töö tegemise hinnast. Selle faktilise asjaolu kohta ei ole kohtuliku arutamise käigus tekkinud Kohus märgib, et ühegi vaidlust.

süüdistuses näidatud lepingu kohta pole alust väita, et tegemist oleks

„sajandi“ tehinguga, ehk äriühing oleks endale taganud tõsise, rohke finantsilise allika olemasolu

( linnakassa näol), mis tähendaks, et äriühing

(süüdistuses märgitud eksisteeriv selle ainukese lepingu säilimisel. xxx

Selliseid tõendeid ei ole kohtule esitatud ja prokuröri ei ole sellele tuginenud.

Selle fakti (püsiva ja stabiilse sissetuleku tagamine) tõlgendamine kui

äriühingu majandushuvi mõju olulisus ei ole kohtu arvates põhjendatud. Isegi kui sissetulek on stabiilne ehk igakuine ja mitmeaastane, kulud aga muutuvad seoses kipub lepingust tuleneva elektri, kütuse, tööjõu kallinemisega, äriühingu vähenegi mõju on tööjõu, ära kaduda. Fakt, et alates 2007. aastast elektri ja kütuse hinnad üha ja ainult kasvasid, ei olnud ega ole märgata hindade langust ldtunt asjaolu , on kohtu arvates ü ud KrMS § 60 lg 3 mõttes ega vaja eraldi tõendamist kriminaalmenetluse allikate kaudu.

Järgmisena märgib prokurör, et lepingute pikaajalisus väljendab äriühingu majandushuvi mõju olulisust ka tööhõive/töökohtade säilitamises. Kohus nõustub, et töökohtade säilitamine on see nähtus, mis omab või võib omada äriühingu puhul teatud tähtsust. Näiteks väga kvalifitseeritud, väljaõpitud töötajate hoidmine, kõrgtehnoloogiaga seotud tööhõive säilitamine võib olla oluline äriühingu majandushuvidele. Selliseid faktilisi andmeid ei olnud kohtuliku arutamise käigus tuvastatud. Süüdituse viide on jällegi üldsõnaline ja konkretiseerimatu. Milliseid töökohti tuli minetatud äriühingute puhul säilitada, mille pärast võttis äriühing endale lepingulised suhted linnaga.

Kuidas nende töökohtade säilitamine osutas olulist mõju äriühingute tegevusele? Selle kohta ei ole kohtule esitatud ühtegi konkreetset tõendit.

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja küll mainis üldsõnaliselt, et Ü.Vxxx

äriühing tegutseb tema arvates vahepeal missioni tundest et anda lihtsalt inimestele tööd, hankeid võeti pigem inimlikust ja sotsiaalsest faktorist, sest sama inimestega töötati 10-15 aastat (kohtuistungi protokoll lk 43).

Töökohtade sälitamises sõna üldisemas mõttes (miks peaks olema oluline äriühingu majandushuvidele näiteks lihttööliste töökohtade säilitamine) ei näe kohus midagi eriti tähtsat ega olulist äriühingu majandushuvidele, sest äriühing ei ole sotsiaalne projekt vaid rahalise kasu saamise ja ettevõtlike inimeste eneseteostamise viis.

Kolmandana esitab prokurör asjaolu, et lepingute pikaajalisus on äriühingu majandushuvidele oluline ka seetõttu, et viidatud lepingud, nende alusel saadud müügitulu võimaldasid osalema edaspidi erinevates

pakkumismenetlustes ja riigihangetes. Eraldi süüdistuses on märgitud, et pakkumismenetlustes ja hangetes osalemine on viidatud äriühingute majanduslikuks eesmärgiks seotud vastavalt esitatud majandusaasta aruannetes. Kohus märgib, et antud juhul tuleb arvestada, et kõne alla võivad tulla ainult süüdistuses märgitud lepingud Järelikult kohtumenetluse käigus .

tuleks tuvastada , et just (ja see peaks olema süüdistuses kajastatud)

konkreetsete lepingute

olemasolul ja valdavalt just selle pärast on äriühing saanud õiguse osaleda konkreetses ühes või teises pakkumismenetluses või hanges. Sel juhul oleks alust vähemalt väiteks, et konkreetsel lepingul on reaalne fakti

põhiselt tuvastatav mõju äriühingu majandushuvidele ja sellest tulenevalt saaks hakata hindama u olulisust. Selliseid faktilisi andmeid ei mõj olnud kohtuliku arutamise käigus tuvastatud. Seega jääb süüdistuses väidetu oletuse tasemele. Ei ole andmeid, kas viidatud lepingud omasid mingit

tähtsust muudes pakkumismenetluistes voi/ja hangetes või mtte.

Viimasena on süüdistuses märgitud, et käibe kasvatamine on üks mitmetest ettevõtte tegevuse eesmärkidest. Süüdistuses märgitud lepingute alusel nimetatud ettevõtetele tehtud väljamaksed moodustasid sõltuvalt aastast ja lepingust 4 kuni 18% äriühingu kogukäibest, mis ongi vaadeldav olulise mõjuna. Süüdistus on konkreetselt näidatud lepingud, nende pikkus, äriühingu kogukäibe, linna poolt tehtud maksed nimetatud lepingute alusel ja toodud nimetatud lepingutest käibe % kogukäibest. Kohus märgib järgmist. Kohtuliku arutamise käigust ei olnus kohtule esitatud ühtegi veenvat argumenti, miks tuleks olulise tuvastamisel lähtuda linna tehtud maksete pronsendist kogukäibest ja seda just 2008.-2009. a puutuvalt.

Näiteks, 20.03.2008 sõlimitud lepingu alusel moodustasid linna maksed äriühingule õustub 2008- 2009 18%. Kohus n , et iseenesest absoluutne arv

18% on

tõepoolest suur, peaaegu üks kogukäibest / viiendik . 16.11.2007

lepingu alusel moodustasid linna maksed 2008. a 4,5%, 2009. a - 6%

kogukäibest. 15.11.2007 sõlmitud lepingu alusel moodistasid linna maksed

2008.a 3%, 2009.a - 4% . 09.11.2007 lepingu alusel moodustasid linna – maksed 2008. a - 8%, 2009. a 17%. 23.01.2008 lepingu alusel moodustasid –

linna maksed 2008.a 4% ja 2009. a 5,6%. Tegelikult 20.03.2008, – –

16.11.2007, 15.11.2007 ja 23.01.2008 lepingute puhul pidi linn jätkama maksetega ka 2010 a. Milline oli 2010.a linna maksete protsent äriühingi kogukäibest, ei ole kohtule teada, sellet tulenevalt ei ole võimalik spekuleerida, kas lepingud aitasid käivet kasvatama jätkuvalt. 08.11.2007 lepingu alusel tehtud maksete tegemine lõppeb alles 2013 aastal, sest lepingut sõlmiti 58 kuuks. Milline oli 2010., 2011. a linna maksete protsent kogukäibest ei ole teada, ja milline see moodustub 2012. ja 2013. aastal ei ole võimalik prognoosida. Kohus leiab, et 3 6 % kogukäibest ei ole niivõrd -

märkimisväärne käibe protsent, et oleks alust arvata, et otsuste tegemine lepingute sõlmimiseks oleks mõjutanud äriühingute huve , seda enam, ( ainult 2008.-2009. a) et neid protsente on võetud välja rebituna lepingute kogu kehtivuse aja kontekstist. Lepingute sõlmimiseks otsuste tegemist äriühingi majandushuvidele mõju olulisust ei olegi võimalik hinnata selleiste katkendlike andmete alusel. Kogukäibest linna maksete protsendi number 2008 ja 2009.a ei anna täielikku ülevaadet, kuidas käibe protsent on muutnud aastate jooksul kogu lepingu kestuse käigus. Kohus ei leia, et KVS eesmärkide saavutamiseks, mis on riigi ja omavalitsuse võimu aus toimimine, oleks põhjendatud olukord, et kui ametnik tegi otsuse või osales otsuse tegemises tehingu sõlmimiseks ja tehingu maht on lepingu maht ühes konkreetses aastas mingi teatud protsent kogukäibest, siis on nende otsuste tegemine ametnikuga seotud äriühingu majandushuvidele kohe oluline. Sel juhul oleks KVS sätestatud tehingu mahu protsent kogukäibest, millest on mõju huvidele oluline. Seda aga seaduseandja teinud ei ole. Järelikult, tuleb kohus järeldusele, et mõtisklemine fakti üle, kas ja milline linna maksete protsent kogukäibest annab alust rääkida äriühingu huvidele olulisest mõjust, on algusest peale perspektiivitu, mis leidiski kinnitust uue alates 01.04.2013 kehtima hakkava KVS redaktsioonis, milles loobus seaduseandja mõistest oluline mõju. Näiteks x x omakorda xx ainuosanik, ei seadnud endale 2008. ega 2009 . xx xx aastaks eermärki kasvatada tütarettevõtete käivet ( k 4 lk 53, 9). x

xx eesmärkideks on 2009 majandusaruande alusel suurendada erasektorile haljastusteenistuste mahtu, osaleda riigihanke avatud pakkumistel (k 3 lk 11),

2008 majandusaruande alusel suurendada erasektorile haljastusteenistuste –

mahtu, osaleda riigihanke avatud pakkumistel 8 k 3 lk 40), 2007 majandusaruande alusel - suurendada erasektorile haljastusteenistuste mahtu, osaleda riigihanke avatud pakkumistel ( k 3 x

lk 68). Sellest nähtub, et xx

majandustegevus oli suunatud just erasektori turu hõivamisele, mitte aga käibe kui sellise kasvatamisele. Riigihanke avatud pakkumistel osalemine on teisejärguline eesmärk. xxx eesmärkideks on 2009 majandusaruande alusel väheńdada võlgnevust, minimeerida kukutused, lõpetada haldusteenuse osutamine ( k 3 lk 94), 2008 majandusaruande alusel - väheńdada võlgnevust, minimeerida kukutused, lõpetada haldusteenuse osutamine ( k 3 lk 120), 2007 majandusaruande alusel

– vähendada võlgnevust ja korr

astada haldusala olevad elamud (k 3 lk 146).

Sellest nähtub, et selle osaühingu peamine majanduslik hubi ei seisnenud käive kasvatamises ega turu hõivamises, vaid pigem oli suunatud kuludetulude tasakaalu hoidmisele. Samuti nagu nähtub 2007 aasta püstitatud eesmärgist . Ka selle osaühingu oli tegevus suunatud elamute korrastamisele puhul ei saa öelda, et äriühingu huvi oleks keskendunud valdavalt kas käibe kasvatamisele ja seega riigi hange osalemisele. x

xx eesmärkideks on 2009 majandusaruande alusel -

- ja haljastusteeniste

osutamist, samuti

surnuveotranspordi ja matuseteenuse korraldamist ( k 3 lk 174), 2008 majandusaruande alusel -

- ja

haljastusteeniste osutamist, samuti surnuveotranspordi ja matuseteenuse korraldamist ( k 3 lk 201), 2007 aasta majandusaruande alusel-

- ja haljastusteeniste osutamist, samuti surnuveotranspordi ja matuseteenuse korraldamist ( k 3 lk 226).

Kohu märgib, et lähtudes majandusaruannetes püstitatud eesmärkidest oli x

xx majanduslik tegevus suunatud just juba sõlmitud lepingute täitmiseks ja teiseks eesmärgiks oli seotud just osalemine erinevatel pakkumistel ja riigihange

- ja haljastusteeniste osutamist. Antud asjaolu annab kohtule esialgse aluse hakkata tõsiselt kaaluma, kas x xx

ga tehingute sõlmimiseks vajalikes otsustes osalemine ja otsuste tegemine

(mis oli toime pandud G.M

poolt) on avaldanud x

xx xxxmajandushuvidele olulist mõju.

Esitatud süüdistusest nähtub, et x lepingu alusel xx (Rakvere linna

haljasalade hooldamine perioodiks 01.04.2008-31.03.2011 ehk 3 aastat ) Rakvere linna tehtud maksed moodustasid kogukäibest 2008 ja 2009 aastal

18 %, milles kohta on kohus juba märkinud, et protsendi arv on oluline, nimelt peaaegu üks viiendil kogukäebest. Kui seostada linna tehtud maksete protsent kogukäibest( 18%) majandusaruandes püstitatud mitmeaastase eesmärgiga “

- ja haljastusteeniste

osutamist on kohtu arvates alust jõuda järeldusele, et vähemalt x xx

Linnahooldus 2008. a ja 2009. a majandushuvidele oli 20.03.2008 sõlmitud leping olulise mõjuga ja järelikult selle lepingi sõlmimiseks otsustuses osalemine ja otsuse tegemine on

kõrvalvaataja jaoks nimetatud äriühingu majandushuvidele olulise mõjuga.

Selle lepingu sõlmimiseks otsustuse osakemise ja otsuse tegemisega on seotud süüdistatav G.M. Kohud on juba sellele osutanud tõendite analüüsimisel: linnavalitsuse istungi protokoll k 1 lk 100 03.03.2008 toimunud linnavalitsuse istung, mida juhatas linnapea G.M, millele järgnes vastav korraldus nr 235 k 1 lk 102, millele andis allkirja G.M.

Kohtuliku arutamise käigus on kinnitamist leidnud järgmised asjaolud.

03.03.2008 toimus Rakvere linnavalitsuse korraline istung, mida juhatas linnapea G.M. Nimetatud istungi päevakorra punktiks nr 10 oli riigihanke ’Rakvere linna haljasalade hooldamine’ hanke-komisjoni poolt edukaks tunnistamise osas linnavalitsusele tehtud põhjendatud ettepaneku läbivaatamine ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamine. Nähtuvalt istungiprotokollist osales G.M antud päevakorrapunkti arutelul ja otsuse tegemisel. Ta ei taandanud end antud päevakorrapunkti arutelult ega loobunud otsuse tegemises osalemisest olles samal ajal x liige ( ja xx nõukogu

emaettevõtte . Linnavalitsus otsustas ühehäälselt tunnistada antud x ) xx

riigihanke raames x

xx põhjapiirkonna hoolduse osas edukaks pakkumuseks x pakkumus, maksumusega 1

0 970.- xx krooni (+ käibemaks) ja Rakvere

linna keskx pakkumus, maksumusega ja lõunapiirkonna hoolduse osas xx

1 064 500.- krooni (+ käibemaks) ning sõlmida hankeleping, mille kohta anti vastavasisuline korraldus nr 235. Korralduse allkirjastas G.M. 20.03.2008 sõlmis linn (abilinnapea isikus) istungil otsustatu ning 03.03.2008 antud korralduse alusel x

x

- ja xx töövõtulepingu xx põhjapiirkonna ning kesk lõuna-piirkonna haljasalade hooldamiseks ajavahemikus 01.04.2008 –

31.03.2011 (kestusega 36 kuud; lepingu lõplik kogumaksumus 2 475 470.- krooni (+ käibemaks)).

Lepingu alusel linna poolt tehtud väljamaksed moodustasid 2008 ja 2009 aastal vastavalt 1 048905,6 krooni ja 978396,6 krooni ehk mõlemal aastal 18% äriühingui vastava perioodi kogukäibest.

2007., 2008., 2009. aasta majanduslikuks eesmärgiks on äriühing endale seadnud“jätkata olemasolevate lepingute täitmist ja osaleda erinevatel pakkumistel ja riigihangetel, millised hõlmavad heakorraja haljastusteeniste osutamist“.

Isikule esitatud süüdistuse pinnal leiab kohus, et G.M linnapeana riigihange otsustamise arutelus ’Rakvere linna haljasalade hooldamine’ osalemine linnavalitsuse 03.03.2008 istungil ja hilisem korralduse nr 235 xxx, milles on G.M ise nõukogu liige vastava lepingu sõlmimiseks on mõjutanud nimetatud äriühingu maujandushuve oluliselt. Vastates jaatavalt küsimusele kas kirjeldatud mõju oli oluline, tugineb kohus sisuliselt kahe faktilise asjaolu kogumile: esimenelepingu alusel linna tehtud maksed

2008. ja 2009. a moodustasid 18% äriühingu kogukäibest ja samal ajal seadis äriühing 2008. ja 2009. majandusaasta eesmärgiks just olemasolevate lepingute täitmist ja osaleda erinevatel pakkumistel ja riigihangetel, millised hõlmavad heakorraja haljastusteenuste osutamist. Kohus rõhutab, et kohtu arvates iseenesest ei ole linna maksete protsent äriühingu kogukäibest, isegi siis, kui see on 18, piisav järelduse tegemiseks, et nimetatud otsuste tegemine lepingute sõlmimiseks on äriühingu majandushuvidele olulise mõjuga, ja kohus on juba oma vastavasisulised põhjendused käesolevas kohtuotsuse s toonud. Kohtu arvates, just nimelt see minimaalme asjaolude kogumkäibe protsent kogukäibest ja äriühingu püstitatud majanduslikud eesmärgid teatud perioodiks, , a

vähemalt aastaks nnavad kohtule aluse järeldada, et äriühingut on sihipärasel, suunatud konkreetsele tegevusele - riigihangetes osalemisele ja seda konkreetses valdkonnas (heakorraja haljastusteenuse osutamine). gi

See näitab, et antud äriühingu tegevus ei olnud, nagu see oli xxx Pargid puhul, suunatud erasektoris osutatavate teenuste mahu suurendamisele või x

xx puhul võlgnevuste likvideerimisele, vaid äriühingi majanduslikuks eesmärgiks on just riigihangetest ja erinevatest avatud pakkumistest tulenevad äriliste võimaluste kasutamine ja valdavalt just sellest kasumi teenimine.

Kui võtta arvesse audiitori M na antud ütluste sisu x t Nx asjatundja xx xx

(kohtuistungil protokoll k 6 -116), et

113 pöördel käibe kasvatamine ei ole äriühingu eesmärk iseenesest nagu ka töökohtade säilitamine, küll aga käibe suurendamine võib olla äriühingu majandushuvi osaks (k 6 lk 114), saab kohtu

olulise mõju kohta tehtud järeldus täiendava kinnituse. Kohus märgib, et käibe suurendamisele kui äriühingu majandushuvile on M. Nõmper viidanud ja sisuliselt andiski piisavalt selge vihje, et käibe kasvatamine saab olla äriühingi majandushuvidele olulise tähendusega, seda aga sõltuvalt millised põhi ja kõrvaleesmärke on äriühingule püstitatud (k 6 lk 114). Kohus märgib, et sellise asjaolu jättis süüdistaja tähelepanuta.

Kohtupraktika kohaselt 3-1-1- -

84 12 p 10, 12 tuleb süüdistuses ehk

süüdistusakti lõpposas näidata kõik süüdistuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Tsitaat mainitud lahendist:

„KrMS § 268 lg 1 sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 268 lg 5 esimene lause näeb ette, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu.

Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. (Vt nt Riigikohtu üldkogu 4. novembri 2005. a otsus asjas 3-1-1- -

24 05, p 14 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2010. a otsus asjas nr , p 9; 14. 3-1-1- -

31 10 veebruari 2011. a otsus asjas nr , p 8; 3. oktoobri 2011. a otsus 3-1-1-106-10 asjas nr 3-1-1-68-11, p 10 ning 13. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1- - 11, p 15.3).“

Kohus märgib, et äriühingu majanduslik eesmärk x

xx -

- ja haljastusteeniste osutamistei ole vastutuse aluseks olevana asjaoluna süüdistuses märgitud, kuigi süüdistus oli kohtuliku arutamise käigus ühel korral täiendatud k 6 lk 74.

Kohus on kohtuliku arutamise tulemine tuvastanud, et:

15.10.2007 toimus Rakvere linnavalitsuse korraline istung, mida juhatas linnapea G.M. Nimetatud istungi päevakorra punktiks nr 13 oli riigihanke ’Rakvere linna kalmistute hooldamine

’ raames hankekomisjoni poolt edukaks

tunnistamise osas linnavalitsusele tehtud põhjendatud ettepaneku läbivaatamine ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamine. Nähtuvalt istungiprotokollist osales G.M antud päevakorrapunkti arutelul ja otsuse tegemisel. Ta ei taandanud end antud päevakorrapunkti arutelult ega loobunud otsuse tegemises osalemisest. Linnavalitsus otsustas ühehäälselt tunnistada antud riigihanke raames edukaks xxx pakkumus, maksumusega 716 400.- krooni (+ käibemaks) ja sõlmida hankeleping, mille kohta anti vastavasisuline korraldus nr 1072. Korralduse linnavalitseselt allkirjastas G.M.

Lisaks sellele toimus 22.10.2007 Rakvere linnavalitsuse korraline istung, mida juhatas linnapea G.M. Nimetatud istungi päevakorra punktiks nr 21 oli riigihanke hauaplatside kasutusse andmine’ hankekomisjoni poolt edukaks tunnistamise osas linna-valitsusele tehtud põhjendatud ettepaneku läbivaatamine ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamine. Sama istungi päevakorra punktiks nr 23 oli riigihanke ne Rakvere

linnale kuuluvatel objektidel’ raames hankekomisjoni poolt edukaks tunnistamise osas linnavalitsusele tehtud põhjendatud ettepaneku

läbivaatamine ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamine. Nähtuvalt istungi-protokollist osales G.M antud päevakorrapunktide arutelul ja otsuste tegemisel. Ta ei taandanud end antud päevakorrapunktide arutelult ega loobunud otsuste tegemises osalemisest. Seejuures tutvustas G.M käidukorraldusteenuse osutamise hanke arutelu käigus antud küsimust puudutava korralduse eelnõu. Linnavalitsus otsustas ühehäälselt antud istungi käigus tunnistada riigihanke

’Rakvere linna kalmistute andmekogu haldamine ja hauaplatside kasutusse andmine’ edukaks pakkumuseks Rakvere Linnahoolduse OÜ pakkumus, maksumusega 486 000.- krooni (+ käibemaks) ja sõlmida hankeleping, mille kohta anti vastavasisuline korraldus nr 1117. Samal istungil otsustas linnavalitsus tunnistada ühehäälselt riigihanke ’

osutamine Rakvere linnale kuuluvatel objektidel’ edukaks pakkumuseks OÜ x pakkumus, kogumaksumusega 1 464 500.- xx krooni (+ käibemaks) ja sõlmida hanke-leping, mille kohta anti vastavasisuline korraldus nr 1119. Mõlemad korraldused allkirjastas G.M.

Lisaks sellele toimus 07.01.2008 Rakvere linnavalitsuse korraline istung, mida juhatas linnapea G.M. Nimetatud istungi päevakorra punktiks nr 19 oli riigihanke ’Rakvere linna suve-

hooldamine’ hankekomisjoni poolt edukaks tunnistamise osas linnavalitsusele tehtud põhjendatud ettepaneku läbivaatamine ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamine. Nähtuvalt istungi protokollist osales G.M antud päevakorrapunkti arutelul ja otsuse tegemisel. Ta ei taandanud end antud päevakorrapunkti arutelult ega loobunud otsuse tegemises osalemisest.

Linnavalitsus otsustas ühe häälselt tunnistada antud riigihanke raames -

edukaks x pakkumus, maksumusega 1 254 302.- xx krooni (+ käibemaks) ja

sõlmida hankeleping, mille kohta anti vastavasisuline korraldus nr 21. Korralduse allkirjastas G.M. Lisaks sellele toimus 03.03.2008 x korraline istung, mida juhatas linnapea xx

G.M. Nimetatud istungi päevakorra punktiks nr 10 oli riigihanke

’ ’ hanke Rakvere linna haljasalade hooldamine -komisjoni poolt edukaks

tunnistamise osas linnavalitsusele tehtud põhjendatud ettepaneku

läbivaatamine ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamine. Nähtuvalt istungiprotokollist osales G.M antud päevakorrapunkti arutelul ja otsuse tegemisel. Ta ei taandanud end antud päevakorrapunkti arutelult ega loobunud otsuse tegemises osalemisest. Linnavalitsus otsustas ühehäälselt tunnistada antud riigihanke raames Rakvere linna põhjapiirkonna hoolduse osas edukaks x pakkumus, maksumusega 1 410 970.- x linna xx krooni (+ käibemaks) ja xx

keskx pakkumus, maksumusega ja lõunapiirkonna hoolduse osas xx

1 064 500.- krooni (+ käibemaks) ning sõlmida hankeleping, mille kohta anti vastavasisuline korraldus nr 235. Korralduse allkirjastas G.M.

Eeltoodud linnavalitsuse otsuste tegemises osalemisega ei ole G.M linnapeana rikkunud

- ja teenistusoma töö kohustuste täitmise raames KVS §

25 lg 1 p 3 järgi kehtestatud toimingupiirangut suures ulatuses, kuigi tehtud otsuste maht ületas igal üksikul korral vähemalt sajakordselt tollal kehtivat kuupalga alammäära, sest otsuste tegemises osalemine ei mõjutanud äriühingid, milles G.M oli nõugkogu liige ja aktsionär, oluliselt. Välja arvatud 03.03.2008 episood, mille puhul on kohus tuvastanud, et sellise otsustuse osalemine ja otsuse tegemine mõjutas x majandusehuve oluliselt xx

lähtudes linna poolt tehtud välja maksete protsendist 18% kogu äriühingu käibest ja nimetatud perioodideks määratud äriühingu eesmärkidest. Viimane faktiline asjaolu ei olnud süüdistuses vastutuse aluseks olevana asjaoluna märgitud, seega ei saa kohus isikule seda omistada.

Kohus tuleb järeldusele, et otsustuste tegemisel osalemise episoodides

(15.10.2007, 22.10.2007, 07.01.2008, 03.03.2008 Rakvere linnavalitsuse istungite juhatamise episoodid) kuulub G.M õigeksmõistmisele, kuna tema tegevuses puudub KarS § 300-1 lg 1 koosseis.

Kohus, analüüsides KrMS § 306 järgi lahendamisele kuuluvad fküsimused, on tuvastanud, et G.M pani teo toime, kuid tegu ei ole kuritegu, ja 03.03.2008 epoisoodi puhul kohus tuvastas, et tegu on õigusvastane, sest on rikutud KVS § 25 lg 1 p 3 nõuet, kui süüdistus ei sisalda kõiki isiku vastutuse aluseks olevaid asjaolusid. Lähudes sellest ei pea kohus analüüsida isiku süüd.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld kui ka eripreventiivsed eesmärgid - . Riigikohtu lahend 3-1-1- -07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“

Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3-1-1- -

43 06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones te - ole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

G.M karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

G.M tunnistatakse süüdi 2.astme kergema laadi kuriteo toimepanemises, mis on KarS alusel karistatav kas rahalise karistuse või vangistusega kuni 1 aastani. Kuriteo läbi ei ole kellelegi materiaalset ega füüsilist kahju tekitatud.

Kurite on toime pandud november 2007 ja jaanuar 2008. S gu üüdistuse faktiline külg seisneb keelatud tehingute tegemise kahest episoodist. Kuriteo ohtlikkus on kohtu arvates seisneb antud konkreetsel juhul selles, et kannatada sai avaliku võimu maine, sest ühiskonna liikmetel on nüüd alust arvata, et ärimees võib astuda ametniku kohale mitte missiooni tundest ega soovist teha tööd ühiskonna huvides, vaid oma äri huvides, et väljakuulutatud riigihanked oleksid teatud äriühingutega (loe linnapea osalusega) kaetud. Kohus leiab, et G.M süü suurus on alla keskmise.

G.M on varem kriminaalkorras karistama isik. Väärteokorras karistatud neljal korral, rahatrahvid on tasutud. Ta ta osaleb on kindel töökoht, äritegevuses. Süüdistatava puhul ei näe kohus ühtegi alus, miks ei saaks teda karistada rahalise karistuisega.

KarS § 44 lg 2 ja 3 alusel, rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel ning keskmine päevasissetulek arvutatakse lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kriminaalmenetlus on alustatud 2010.aastal. G.M 2009. Aasta päevasissetulek pärast mahaarvamisi 112,68 eurot.

KarS § 44 lg 1 alusel, võib kohus mõista karistuseks rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. Lähtudes karistuse üldja eripreventiivsetest eesmärkidest, peab kohus põhjendatuks, et G.M-ile mõistetav karistuse määr jääks rahalise karistuse sanktsiooni keskmisest määrast allapoole. Kohus leiab, et G.M tuleb karistada KarS § 300-1 lg 1 alusel rahalise karistusega

100 päevamäära ehk summas 11268 eurot.

Asitõendid Asitõendid : läbiotsimiste käigus leitud ja äravõetud ning hiljem vaadeldud (ja digitaalselt skaneeritud) erinevad raamatupidamisdokumendid 9-l DVD-l

(pakend nr 1), 6-l CD-l ja 2-l DVD-l (pakend nr 2) ning tunnistaja Tiiu Alavere e-kirja lisana olevad .xls-tabelid (vt kd I, t l 179) failidena 1-l CD-l (pakend nr 2) asuvad kriminaalasja toimiku juures- – tuleb jätta kriminaalasja juurde;

Rakvere linnavalitsuse istungite protokollide ja otsuste koopiad, OÜ

Kesklinna Pargid, Rakvere Elamuhooldus OÜ ning Rakvere Linnahooldus OÜ arved (pakend nr 3) ja Rakvere linnavalitsuse maksukorraldusregistri allkirjastatud lehed (koopiatena) paberkandjatel (pakend nr 4) asuvad – kriminaalasja toimiku juurestuleb jätta kriminaalasja juurde;

Kaks juures tuleb lepingut originaalis (eraldi ümbrikus kriminaalasja tagastada Rakvere linnavalitsusele kohtuotsuse jõustumisel.

Menetluskulud

KrMS § 175 lg 1 p 1,5,9 kohaselt menetluskulud on valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu, toimikust koopiate tegemise kulud, sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistmise korral kannab menetluskulusid süüdimõistetu.

KrMS § 181 lg 1 kohaselt, õigeksmõistva kohtuotsuse korral kannab menetluskulusid riik.

Teise astme kuriteo puhul on sundraha 435 eurot. Paljundamise kulud on 41,49 k 5 lk 37.

Kohus mõistab G.M süüdi vähemalt osalis , seega jätab kohus

elt menetluskulusid kanda süüdimõistetule osaliselt.

Kuna G.M on süüdi tunnistatud osaliselt on õigeks mõistetud osaliselt ja (nimelt huvide konflikti episoodides) kuulud tema valitud kaitsja taotlus ( k 6 lk 136-138) õigusabikulude hüvitamiseks summas 21000 eurot rahuldamisele osaliselt proportsionaalselt õigeksmõistva osaga ( vt 3-1-1- -08, 3-1-1-4-

12). Kohus leiab, et kaitsja tasu 21000 on mõitlik ja põhjendatud. Arvest nähtub lk 128, et summa 21000 eurot on tasu valitud kaitsjale ja muud menetlusosalise vajalikud kulud KrMS § 175 lg 1 mõttes (audootoritele makstud tasu ja sõidukulud). on süüdi tunnistatud G.M

2 episoodis ja õigeks mõistetud 4 episoodis. Lähtuvalt sellest leiab kohus, et kaitsja esitatud taotluse õigusabi kulude hüvitamiseks kuulub rahuldamisele summast 2/3 mahus ehk summas 14000 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt) Inna Kirsipuu

Kohtunik