4-12-5765/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-12-5765

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsembril 2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-12-5765 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi

U.Z kaebus Politseija Piirivalveamet

Korrakaitsepolitseiosakonna, Liiklusbüroo,

Liiklusjärelevalvetalituse 31.10.2012.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10220122335737 (2230,12,041666) Kvalifikatsioon: ÜTS § 542 lg 1 Kaebuse esitaja

U.Z (isikukood XXX, elukoht: xxx, kodakondsuseta, töökoht: PH OÜ) Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet Korrakaitsepolitseiosakond Liiklusbüroo Liiklusjärelevalvetalitus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 66 lg 2, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveamet Korrakaitsepolitseiosakonna, Liiklusbüroo,

Liiklusjärelevalvetalituse 31.10.2012.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220122335737 (2230,12,041666) ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Mõista U.Z-ile ÜTS § 54² lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 (kakssada) eurot.

3. Võimaldada U.Z tasuda rahatrahv osade kaupa 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 33,35 eurot igakuiselt kuu viieteistkümnendaks (15)

kuupäevaks. Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Politseija Piirivalveamet

Korrakaitsepolitseiosakonna, Liiklusbüroo, Liiklusjärelevalvetalituse 31.10.2012.a kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 10220122335737 (2230,12,041666) näidatud arvele (Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB Pangas või a/a 221023778606 Swedbank pangas), märkides viitenumbri 10220122335737.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud, menetluse käik

13.11.2012.a laekus Harju Maakohtule U.Z kaebus Politseija Piirivalveamet

Korrakaitsepolitseiosakonna, Liiklusbüroo, Liiklusjärelevalvetalituse 31.10.2012.a

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10220122335737 (2230,12,041666). Nimetatud kiirmenetluse otsusega karistati U.Z ÜTS § 54² lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses s.o 400 (nelisada) eurot. Kaebuse esitaja palub oma kaebuses tühistada

Politseija Piirivalveamet Korrakaitsepolitseiosakonna, Liiklusbüroo, Liiklusjärelevalvetalituse 31.10.2012.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220122335737 (2230,12,041666). Selgitab, et ta ei vastuta tööauto varustuse eest.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et kohandamata taksomeetriga taksoteenuse osutamine on seotud ebaausa konkurentsiga ja annab võimaluse tarbijat petta. Antud juhul ei saa Parkli HL kinnitada, et kliendi petmisi ei ole toimunud, sest kuna ühenduspistik oli plommimata, sai autovahelisele pistikule ühendada ka mõnda muud taksomeetrit. Sündmuskohal antud ütlustes ei ole U.Z kahetsenud oma rikkumist, mis andnuks menetlejale signaali, et karistuse eripreventiivset eesmärki on võimalik saavutada veel madalama rahatrahviga. Selline käitumine iseloomustab tema pealiskaudset suhtumist toimepandud rikkumisse ja ei veena kohtuvälist menetlejat kahetsuse puhtsüdamlikkuses. Eeltoodust leiab kohtuväline menetleja, et U.Z MKM 20.10.2006.a määrus nr 88 § 6 lg 7 nõuete rikkumise eest ÜTS § 54² lg 1 alusel rahatrahviga 100 (ükssada) trahviühiku ulatuses on põhjendatud.

Kaebaja ning kohtuväline menetleja, on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjaliku menetluse teel.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud U.Z kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise meneteleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasjas on vaidluse all, kas antud rikkumise eest saab U.Z karistada ÜTS §

54 ² lg 1 järgi ning kas talle kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud. ÜTS § 54² lg 1 kohaselt on bussi-, trammi-, trollibussivõi autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussivõi taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumine karistatav rahatrahviga kuni 200 (kakssada) trahviühikut.

Kiirmenetluse otsuse (VT lk 1) kohaselt parkis U.Z

31.10.2012.a kell 17:24

Tallinnas Smuuli teel (Punane tn ja Laagna tee vahel) taksona kasutatavat mootorsõidukit Nissan №te registreerimismärk XXX taksopeatuses. Kontrollimisel esitas U.Z sõidukaardi, taksoveoks nr XXX. Sõidukile paigutatud taksomeeter oli nõuetekohaselt kohandamata. Taksomeetri ja impulsianduri vaheline ühendus plommidega või muul viisil on turvamata. Menetlusalune isik rikkus seega MKM (Majandusja Kommunikatsiooniministri) 20.10.2006.a määrus nr 88 § 5 lg 7 ning pani toime ÜTS § 54 ² lg 1 rikkumise.

MKM (Majandusja Kommunikatsiooniministri) 20.10.2006.a määrus nr 88 § 5

(Taksomeetri kohandamise tingimused ja kord ning lubatud veapiirid taksomeetri kasutamisel) lg 7 sätestab, et kohandaja peab taksomeetri ja selle kõik ühendused, mille kaudu on võimalik muuta teguri «k» väärtust, turvama plommimisega või muul viisil.

Plommimiskohad ja muud turbeviisid dokumenteeritakse kohandamisprotokollis ja - tunnistusel. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT toim lk 2), 31.10.2012.a parkis taksona renditud ning kasutatavat mootorsõidukit (Nissan registreerimismärk XXX) Smuuli taksopeatuses. Kontrollimise käigus selgus, et on purunenud plomm taksomeetri ja auto vahelisel pistikul. Ei märganud seda hommikul. Väärteoasja materjalidest on U.Z tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega.

Teedeja Sideministri 06.11.2000.a nr 87 määrus „Autojuhi kutsenoskusnõuete, ametikoolituse eeskirja, koolituskursuse õppekavade ja koolitustunnistuse vormi kehtestamine“ § 6 lg 1 p 8 kohaselt on taksojuhile kehtestatud lisanõue, et ta peab tundma taksomeetri kohandamise korda.

Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. U.Z töötab taksojuhina, omab taksojuhile väljastatud kutsetunnistust. Tööl olles vastutab U.Z enda töövahendite eest. U.Z on kohustus enne taksoteenuse osutamist veenduda, et sõiduk, millega hakkab ta taksoteenust osutama, vastab seadustest tulenevatele nõuetele.

Kohus leiab, et U.Z käitumises esinevad ÜTS § 54 ² lg 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed kui subjektiivsed tunnused, ei teo õigusvastasust ega süüd välistavad asjaolud väärteoasja materjalidest ei nähtu. Karistusregistri andmete kohaselt U.Z andmed registris puuduvad. Kohus leiab samas, et ehkki kaebaja on pannud ÜTS § 54 ² lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, ei ole siiski põhjendatud tema karistamine kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud määras, s.o 100 (ükssada) trahviühikut ehk 400 (nelisada) eurot. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja U.Z-ile

ÜTS § 54 ² lg 1 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. U.Z-ile määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma.

Leo Kunman Kohtunik