1-09-14627/73 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-14627 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 7. novembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksandr Sukmanovi (Sukmanov) määruskaebus

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 7. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksandr Sukmanovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Maakohtu 07.11.2012 määrusega jäeti Aleksandr Sukmanov temale Tartu Ringkonnakohtu 08.04.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

A. Sukmanov mõisteti süüdi Viru Maakohtu 04.12.2009 otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 08.04.2010 otsusega muudeti maakohtu otsust ning A. Sukmanov mõisteti süüdi KarS § 115 lg 1 järgi ja karistati teda vangistusega 4 aastat 6 kuud.

A. Sukmanovi karistusaja algus on 06.04.2009 ja lõpp 06.10.2013. Viru Vangla esitas 04.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Sukmanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise taotlemiseks.

Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära A. Sukmanovi, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leidis, et A. Sukmanov ei kuulu tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Maakohus arvestas, et A. Sukmanovil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Süüdimõistetu õiguspärane käitumine vanglas on aga tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks. Maakohtul puudub veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust. A. Sukmanov on kolmel korral kriminaalkorras karistatud isik. Viimane kuritegu oli provotseeritud tapmine. Eluvastaste süütegude toimepanemise eest mõistetud karistusest ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne riivatud. Kohus arvestas ka A. Sukmanovi poolt toime pandud kuriteo tehiolusid. A. Sukmanovi poolt oli toime pandud teise inimese tapmine kuueteistkümne noahoobiga, millest seitse olid igaüks eraldi võetuna eluohtlikud. A. Sukmanov ei ole vanglas läbinud sotsiaalprogramme, kuid võiks läbida programmi „Viha juhtimine“. Maakohus leidis, et lähedaste toetus, alaline elukoht ja töökoha olemasolu olid olemas ka enne viimast kuritegu, kuid need ei pannud teda hoiduma kuriteo toimepanemisest.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

A. Sukmanov on esitanud määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

A. Sukmanov väidab, et mõistab, et on toime pannud tõsise kuriteo, kuid tal polnud muud valikut, kuna tema enda elu oli ohus. Ta pani kuriteo toime tugeva hingelise erutuse seisundis.

A. Sukmanov märgib, et üks tema distsiplinaarkaristustest ei ole enam kehtiv. Teine distsiplinaarkaristus määrati talle ebaõiglaselt. Nimelt ei ole ta tervislikel põhjustel võimeline koristajana töötama, mida Viru Vangla ei arvestanud ning määras talle koristaja tööst keeldumise eest 7 päeva kartserit. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus piisavalt arvestanud asjaolusid, et A. Sukmanovil puuduvad tasumata rahalised nõuded ning lähedased toetavad teda moraalselt ja materiaalselt. Tal on olemas elukoht, perekond ning väike tütar, kes vajab hoolitsust. A. Sukmanovil on võimalus tööle asuda, mille kohta on asja juurde esitatud ka tõend.

A. Sukmanov toob välja, et kannab vanglakaristust esimest korda ning iga inimesele tuleb anda teine võimalus oma vigade parandamiseks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole

A. Sukmanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et A. Sukmanovil on olemas vabanedes elukoht, töökoha võimalus ning toetavad sugulased. Samuti hindab ringkonnakohus

A. Sukmanovi poolt riigikeele kursustel osalemist. Samas märgib kohtukolleegium, et elukoht, töökoht ning perekond ei ole varasemalt motiveeritud A. Sukmanovi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kaaludes KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis, ei piisa eelnevalt nimetatud positiivsetest asjaoludest A. Sukmanovi tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamisest.

A. Sukmanovi on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Varasemalt on teda karistatud huligaansuse ja varguse eest. Käesoleval hetkel kannab A. Sukmanov karistust provotseeritud tapmise eest. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid.

A. Sukmanov pani toime teise inimese tapmise 16 noahoobiga. Kuigi tapmine oli kannatanu poolt provotseeritud, oli A. Sukmanovi süü suur, mida näitab ka talle Tartu Ringkonnakohtu 08.04.2010 otsusega mõistetud KarS §-s 115 sätestatud sanktsiooni ülemmäära lähedane karistus – 4 aastat 6 kuud vangistust. Kohtukolleegium leiab, et A. Sukmanovi käesolevaks hetkeks kantud karistus – 3 aastat 8 kuud vangistust – on teisi isiku tapmise eest ebaproportsionaalselt lühike aeg ning A. Sukmanovi käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm nr 3-1-1-91-06, p 8.1). Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on A. Sukmanovil kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtukolleegium ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et üks A. Sukmanovi distsiplinaarkaristustest peaks olema lõppenud. VangS § 65 lg 5 kohaselt distsiplinaarkaristus kustub, kui kinnipeetav ühe aasta jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest, ei ole toime pannud uut distsipliinirikkumist. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt määrati

A. Sukmanovile distsiplinaarkaristused 06.10.2011 ja 22.06.2012. Seega, kuna A. Sukmanovi esimesest distsiplinaarkaristusest ei möödunud ühte aastat, kui ta pani toime järjekordse distsiplinaarrikkumise, on tema mõlemad nimetatud distsiplinaarkaristused kehtivad. Teise distsiplinaarkaristuse osas märgib kohus, et kuigi A. Sukmanov leiab, et see määrati talle ebaõiglaselt, ei nähtu materjalidest, et distsiplinaarkaristuse määramist oleks vaidlustatud. Seega järeldab kohtukolleegium A. Sukmanovi kehtivate distsiplinaarkaristuse põhjal, et ta pole isegi range järelevalve tingimustes järginud kehtivaid norme. Eeltoodu alusel ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kaaludes KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis, s.o kuriteo toimepanemise asjaolusid (provotseeritud tapmine, sanktsiooni maksimummäära lähedane karistus), süüdimõistetu A. Sukmanovi isikut iseloomustavaid asjaolusid (elukoha ja töökoha olemasolu, toetav sotsiaalne võrgustik, riigikeele kursuste läbimine, mitme kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu), varasemat elukäiku (kriminaalkorras korduvalt karistatud), tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne karistusest vabastamine (töökoha olemasolu, perekonna toetamine, samas ka uute kuritegude toimepanemise risk) ei ole käesoleval hetkel põhjendatud

A. Sukmanovi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine. Kohtukolleegium märgib, et edasise vangistuse ajal on A. Sukmanovil võimalik läbida sotsiaalprogramme ning veelgi maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kohtukolleegium sedastab, et süüdimõistetul ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, vaid isikul on § 76 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade saabumisel subjektiivne õigus taotleda enda tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise avalduse menetlemist (3-1-1-91-06, p 8.1). Käesoleval juhul on A. Sukmanovile see subjektiivne õigus tagatud. Tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise põhjendatuse otsustamisel peab kohus kaaluma kogumis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul on arvestatud nii A. Sukmanovi positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavate asjaoludega. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma Tiit Lõhmus Aarne Sarjas