1-12-3832/31 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-3832 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 14. novembri 2012 määrus tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Priit Pungaste määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 14. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Priit Pungaste määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Maakohtu 10.07.2012 otsusega mõisteti P. Pungaste süüdi KarS § 121 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti P. Pungaste karistuseks 1 kuu 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 13.01.2009 ja Harju Maakohtu 20.02.2009 otsustega mõistetud karistused, mis olid täitmisele pööratud Viru Maakohtu 09.04.2010 määrusega, s.o 4 aastat 11 kuud 20 päeva vangistust ning

P. Pungaste liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise algus on 22.03.2010 ja lõpp 22.04.2015. Viru Maakohtu 14.11.2012 määrusega jäeti P. Pungaste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et P. Pungaste tingimisi enne tähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohtu hinnangul näitavad katseaja mitteläbimine ja tegemata ÜKT tunnid P. Pungaste suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada ning talle pandud kohustusi täita, mistõttu oleks tema ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Maakohtul puudus veendumus, et

P. Pungaste suudaks ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseajaga seonduvaid kohustusi nõuetekohaselt täita. Maakohus tõi välja, et P. Pungaste on jätkanud kohusetundetut ja norme eiravat käitumist ka vanglas. P. Pungastel on vangistuses mitmeid distsiplinaarkaristusi muuhulgas teise kinnipeetava suhtes vägivalla tarvitamise ja tubakatoodete omamise eest. Maakohtu hinnangul ei ole P. Pungaste õiguskuulekusele orienteeritud isik, ta ei ole oma eelnevast käitumisest vajalikke järeldusi teinud ning suhtub ühiskonnas valitsevatesse normidesse ja väärtushinnangutesse negatiivselt. Maakohtu hinnangul ei suudaks P. Pungaste ka edaspidi kehtestatud normidest kinni pidada, mistõttu ei ole tema ennetähtaegne vabastamine võimalik.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

P. Pungaste taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määruses jäetud tähelepanuta kõik P. Pungastet positiivselt iseloomustavad asjaolud, maakohtu põhjendused on ebapiisavad ning kohtunik on määruses tuginenud oma isiklikele veendumustele.

P. Pungaste märgib, et on vangistuses omandanud abikoka eriala, läbinud kaks sotsiaalprogrammi, töötanud aasta aega köögis, osalenud edukalt kirjanduskonkurssidel ja asunud omandama kutseharidust. Samuti on P. Pungaste maksnud karistusaja jooksul tema vastu esitatud nõudeid, tegelenud iseenda ja oma vaadete muutmisega ning lõpetanud kuritegeliku eluviisi ja suhted kurjategijatest tutvusringkonnaga. Määruskaebuse kohaselt toetab P. Pungastet perekond teda materiaalselt ja moraalselt ning talle on garanteeritud töökoht ja sissetulek. P. Pungaste leiab, et kriminaalhooldus aitaks tal vabaduses ühiskonda resotsialiseeruda ja suunata teda õiguskuulekalt elama.

P. Pungaste märgib, et kannab vanglakaristust esmakordselt ning nö šokivangistus on talle mõjunud. Süüdimõistetu hinnangul oleks tema vabastamine ka kooskõlas kohtupraktikaga.

P. Pungaste viitab kohtulahenditele, kus on vabastatud distsiplinaarkaristustega, ilma töökohata või korduvalt ennetähtaegselt vabastatud isikuid. Määruskaebuse kohaselt on

P. Pungaste peaaegu aasta õiguskuulekalt käitunud ja soovib seda teha ka edaspidi ning tema kui potentsiaalse maksumaksja vabastamine oleks põhjendatud. P. Pungaste hinnangul ei tohiks tema varasem kriminaalhooldusnõuete täitmine ennetähtaegset vabastamist takistada ning tegemist on minevikus tehtud vigadega. Määruskaebuse kohaselt võib vanglas paratamatult tekkida lahkhelisid teiste kinnipeetavatega ning sealse korraga on raske kohaneda, mistõttu on tal distsiplinaarkaristusi.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et

P. Pungaste vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on

P. Pungaste tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Vastuses määruskaebusele teatas prokurör, et toetab varasemat seiskohta ja leiab endiselt, et maakohtu määrus P. Pungaste tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta on põhjendatud.

2. Ringkonnakohus on seisukohal, et P. Pungaste määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja P. Pungaste tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus rõhutab vastuseks määruskaebusele, et isiku ennetähtaegne vabastamine on võimalik vaid erandlikel asjaoludel ning reeglina tulebki süüdimõistetul karistus kanda lõpuni. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud,

P. Pungaste isik, senine elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda tema ennetähtaegset vabastamist.

3. Ringkonnakohtu hinnangul jäävad P. Pungaste lubadused edaspidi õiguskuulekalt käituda paljasõnaliseks, kuna P. Pungaste ei ole oma käitumisega vangistuses tõestanud, et ta suudaks kehtestatud korrast kinni pidada. Ringkonnakohus rõhutab, et P. Pungastet on kokku 4 korral kriminaalkorras karistatud, sh vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest, ta pani kehalise väärkohtlemise toime katseajal ning tal on ka vangistuses 3 kehtivat distsiplinaarkaristust tubakatoodetega seotud rikkumiste ja teise kinnipeetava suhtes 26.03.2012 toimepandud vägivalla eest. Ringkonnakohtu hinnangul näitab eeltoodu, et P. Pungaste isikus ja käitumises ei ole vangistuse jooksul piisavalt positiivseid muutusi toimunud ja tema risk vägivaldseid kuritegusid toime panna ei ole vähenenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seetõttu tõenäoline, et ta suudaks vabanedes hakata õiguskuulekalt elama.

4. Kuna P. Pungastele seni mõistetud karistused, sh varasemalt mõistetud vangistused, ega ka kriminaalhooldus ei ole teda mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma, puudub ringkonnakohtul veendumus, et määruskaebuses väljatoodud asjaolud nagu vangistuses sotsiaalprogrammide läbimine, hariduse omandamine, töötamine, nõuete tasumine, senise tutvusringkonnaga mittesuhtlemine, vabaduses eluja töökoha olemasolu, lähedaste toetus ja

P. Pungaste lubadused edaspidi õiguskuulekalt käituda oleksid piisavad tagamaks tema edaspidist õiguskuulekust. Ringkonnakohtu hinnangul tuleks P. Pungastel vanglas oma käitumise ja hoiakute muutmisega edasi tegeleda ning pikema perioodi jooksul vangistuses reeglitest kinni pidades näidata, et ta suudaks vabaduses õiguskuulekalt elada.

5. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et P. Pungaste tuleb käesoleval ajal jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Paavo Randma