4-12-3383/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. novembril 2012.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja)

Väärteoasja number

4-12-3383

Kohtukoosseis

Kohtunik Margot Mikler

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Moonika Rubizova

Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

U.O isikukood 37104130316, elukoht: xxx

väärteoasi Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse

04.07.2012.a.

üldmenetluse

otsus

väärteoasjas

nr.

2302,12,002815

Asja läbivaatamise kuupäev 30.10.2012.a.

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja U.O

kaebuse esitaja kaitsja Sergei Razguljajev

kohtuvälise menetleja, PPA Põhja Prefektuuri esindaja

Helen Kommussaar

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 57 lg 1 p 3, V™S § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: Jätta U.O kaebus rahuldamata. PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse 04.07.2012.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,12,002815 jätta muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav 13.12.2012.a.

Asjaolud, menetluse käik

04.07.2012.a Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse otsusega väärteoasjas nr 2302,12,002815 karistati U.O liiklusseaduse (LS) 223 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot ja V™S § 74 lg 1 p 15 alusel mõisteti välja menetluskulud (ekspertiisi tegemisega seotud kulud) 457 eurot. Otsuse kohaselt juhtis U.O 07.02.2012.a kell 21.30 Tallinnas Paljassaare tee 1 juures mootorsõidukit, vasakule pöörates ei andnud teed temast möödasõidul olevale juhile ning keeras sellele ette, mistõttu toimus sõidukite Kia ja Chrysler kokkupõrge.

Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju JB ja VM. Menetlusalune isik on pannud toime LS § 17 lg 5 p 3 nõuete rikkumise, süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja oma otsuses leidis, et menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud Liiklusseaduse § 17 lg 5 p 3 nõuete rikkumise. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud liiklusekspertiisi aktis nr 12E-LL0038 sisalduva eksperdiarvamusega, tunnistajate ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega ning muude asjas kogutud materjalidega.

Sõidukite teel liikumise tagajärjel on tekitatud varaline kahju ja inimesele tervisekahjustus. Seega esinevad LS § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Hinnates kogutud materjale võib üheselt öelda, et liiklusõnnetuse põhjustas sõiduauto Kia Rio registreerimismärgiga XXX edaspidi KlA) juhi LS nõuetele mittevastav käitumine. LS § 17 lg 5 p 3 kohaselt on juht vasakule pöörates kohustatud andma teed temast möödasõidul olevale juhile. Menetluse käigus rõhutab KIA juht asjaolu, et tema oli õigeaegselt sisse lülitanud vasakpoolsed suunatuled ja vaatas enne manöövri alustamist tahavaatepeeglisse.

Eksperdiarvamuse kohaselt sai liiklusõnnetus toimuda olukorras, kus KIA alustas vasakmanöövrit hetkel kui sõiduauto Chrysler Voyager registreerimismärgiga XXX(edaspidi Chrysler) oli temast juba möödasõidul ja liikus vastassuunavööndis. Seega ei veendunud KIA juht enne vasakpöörde manöövri alustamist piisava kindlusega, et teine sõiduk on juba temast möödasõidul. Liiklusseaduse § 39 lg 1 ja lg 5 sätestavad üheselt, juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et sõidu jätkamine kavatsetus suunas on ohutu ja hoiatusmärguande andmine ei anna juhile eesõigust ning seega ei vabasta suunatule sisselülitamine juhti kohustusest veenduda vasakpöörde ohutuses.

Hoiatusmärguande andnud juht ei saa ilma selles kindlalt veendumata eeldada, et hoiatusmärguanne on teistele liiklejatele nähtav ja üheselt arusaadav. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel tunnistaja S. B ütlustega osaliselt faktiliste asjaolude osas kuid jättis arvestamata tunnistaja hinnangulised ning seega oletuslikud arvamused sõidukiiruse ja suunalisuse osas. Sõiduauto Chrysler juhi käitumises liiklusnõuetele mittevastavat ja liiklusõnnetuse tekkimisega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi väärteoasjas kogutud materjalidest ei nähtu.

Vastavalt LS § 50 lg 3 p 1 peab juht kohandama oma juhitud sõiduki kiiruse selliseks, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida ta pidi ette aimama. LS nõuetest kõrvalekaldunud sõiduki KIA ootamatu ilmumine Tema sõidutrajektoorile ei ole kindlasti Chrysleri juhile selline takistus, mida ta pidi ette aimama. Seega leidis kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemises on tõendatud .

U.O esitas eelnimetatud otsuse peale 19.07.2012.a Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas Põhja Politseiprefektuuri otsuse, paludes tühistada kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse 04.07.2012.a.otsus väärteoasjas nr 2302,12,002815 kogu ulatuses ja teha uus otsus, millega lõpetada väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Menetluskulud palus kaebaja jätta riigi kanda. Kaebuse motiivide kohaselt 21.02.2012.a avariiteenistuse avariipolitseinik Diana Pihlas vormistas väärteoprotokolli nr AB 1176755.

Protokollis on märgitud, et U.O sooritas väärteo, mis seisnes selles, et juhtis 07.02.2012.a kl 21.30 Paljasaare tänaval Tallinnas mootorisõidukit vasakule pöörates ei andnud U.O teed temast möödasõidul olevale juhile ning keeras sellele ette, mistõttu toimus sõidukite KIA ja Chrysler kokkupõrge. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju JB ja VM. Kaebaja on 08.03.2012.a tema kaitsja Sergei Razguljajevi vahendusel esitanud vastulause, milles palusid lõpetada väärteomenetluse, kuna väärteoasjas on tunnistaja S B , kes on liiklusõnnetuse otsene pealtnägija ja tema ütlused on lisatud väärteoasja juurde, kust on näha, et Kia autojuht U.O sõitis 07.02.2012.a kl 21.30 Paljasaare tänaval ja enne vasaku pööramisele lülitas vastava signaali ja alustas juba manöövrit.

Sel ajal raudtee poolt sõitis välja Chrysleri autojuht JB, kes sõitis autoga väga kiiresti ja pööras vasakule poole sõiduteele ja alustas pidurdamist sel momendil, tunnistaja arvamusel millal sai aru, et avariist ei pääse, mistõttu toimus sõidukite KIA ja Chrysler kokkupõrge. Tunnistaja S B professionaalne autojuht, kellel on 40.a staaži ja tema arvamusel oli liiklusõnnetuses süüdi Chrysleri autojuht. Vaatamata sellele kohtuväline menetleja oma soovil määras liiklusekspertiisi. Ekspertiisiaktist nr 12E-LL038 nähtub, et eksperdiuuringule oli esitatud ainult sündmuskoha vaatlusprotokoll, liiklusõnnetuse skeem, LÕ akt ning sündmuskohal tehtud fotod.

Ei esitatud eksperdile poolte ja tunnistaja S B ütlusi. Kaebaja arvab, et ilma nendeta ei saa arvata, et eksperdi arvamus on objektiivne ja põhjendatud. V™S § 2 kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 61 lg 1 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kuid Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanem Margus Pihl 04.07.2012.a. koostas otsuse U.O kohta, kus on märgitud, et 07.02.2012.a kl 21.30 Paljasaare tänaval Tallinnas mootorisõidukit vasakule pöörates ei andnud U.O teed temast möödasõidul olevale juhile ning keeras sellele ette, mistõttu toimus sõidukite KIA ja Chrysler kokkupõrge.

Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju JB ja VM. Margus Pihl määras U.O-le rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses ehk

120 euro Liiklusseaduse § 17 lg 5 p 3 väärteo toimepanemise eest ja kohustas teda tasuma menetluskulud kogusummas 457 euro. Kaebaja on seisukohal, et Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanem Margus Pihl 04.07.2012.a. otsus ei ole objektiivne ning põhjendatud. Kohtuväline menetleja ekslikult väidab otsuses, et U.O süü on tõendatud tema ning tunnistaja ütlustega. Kui materjalides on U.O ja tunnistaja S B ütlused, kus nad mõlemad eitavad U.O süüd liiklusõnnetuses. U.O on kaks korda kirjutanud vastulaused kohtuvälise menetlejale. Seega ei saa lugeda neid ütlusi U.O süü tõendina. Ülalnimetatud rikkumiste tõttu puuduvad väärteoasjas usaldusväärsed tõendid, mille alusel on võimalus tõsikindlalt tuvastada U.O süü liiklusõnnetuses. Tulenevalt KrMS § 7 lg

3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada aga süüdistatava kasuks. Kohtuistungil jäi kaebaja U.O kaebuse juurde ja täpsustas, et vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses. Kaebaja ütluste kohaselt sõitis ta 07.02.2012 Paljassaare tänaval, tal oli vaja pöörata vasakule, pani autol sisse suunatule, hakkas pidurdama, veendus, et kedagi tema taga ei ole. Sooritas pööret vasakule, kui oli peaaegu manöövri lõpetanud, siis vasakust küljest sõitis tema autole sisse teine sõiduk suure kiirusega.

Tunnistaja Rene Birk andis kohtuistungil ütlusi, et töötab PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse juhina. 07. 02. 2012.a sõitis mööda Paljasaare teed, kurvi lõpus nägi 2 sõidukit, mis olid tee ääres, peatas enda sõiduki, pani selga kollase vesti ,väljus sõidukist, tutvustas ennast ja küsis, mis juhtus. Vestles mõlema osapoolega, U.O selgitas, et ta oli sõitnud mäest alla, nägi oma tuttavat tee ääres, tahtis võtta teda enda auto peale, tõmbas tee paremale poole ja hakkas vasakpööret tegema, siis nägi , et tuli teine sõiduk, U.O sõnade kohaselt hakkas see teine autojuht kiirust lisama.

Teine juht rääkis aga talle, et sõitis teest alla, siis nägi tee ääres seisvat sõidukit ja alustas temast möödumist, kui teine sõiduki juht alustas vasakpööret ning keeras talle ette. Tunnistaja S B andis kohtuistungil ütlusi, et U.O on tema tütre mees, 07. 02.1012. a viibis ta Tallinnas Paljassaare teel nurga peal, kus kaebuse esitaja on teda varemgi peale võtnud. Seisis nurga peal, nägi et Sergei sõitis autoga, pidurdas, näitas suunda ja hakkas vasakpööret tegema tee paremast äärest, ta oli peaaegu pöörde lõpetanud, kui tuli suure kiirusega teine auto, parem sõidutee pool oli siis juba vaba, kuid teine juht sõitis vastassuunda ja sõitis U.O autole külje pealt sisse.

Tunnistaja JB andis kohtuistungil ütlusi, et veebruaris sõitis õhtul koju, Paljassaare teel, laskus mäest alla, nägi enda ees autot, mis oli praktiliselt teeperve ääres ja tagurdas, ta sai aru, et see autojuht sõitis kohast kust soovis vasakpööret sooritada mööda, seetõttu tagurdas, tema oli juba vastassuunavööndis, et sõiduautost mööduda, kui kaebaja hakkas sooritama vasakpööret, leiab, et võib olla juht ei vaadanud tahavaatepeeglisse, hakkas pööret sooritama, sellepärast õnnetus ka juhtus. Tema sõidukiirus ei olnud üle 50 km/h , tee oli jääs, seal ei saanud kiiresti sõita.

Sai aru, et teine juht tahtis kiiresti seda manöövrit teha, olid kõrvuti , kui ta hakkas seda manöövrit tegema. Kaitsja jäi kaebuses toodud seisukohtade juurde, ning leiab , et antud liiklusõnnetuse põhjustamises ei ole U.O süüdi. Leiab, et liiklusõnnetuse milles U.O süüdistatakse siis nii M , kui ka juhtunut pealt näinud B ütlused ühtivad omavahel, U.O enne manöövri sooritamist näitas suunatuld, ja oli peaaegu lõpetanud pöörde, teise autojuhi ütlused lahknevad situatsioonist. Kohus peaks pöörama tähelepanu ka auto vigastustele, millest nähtub, et U.O auto vasakkülg oli vigastatud nii eest, kui ka tagauks, kui ta oleks tagurdanud, nagu väidab teine juht, siis oleks saanud U.O löögi auto tagaotsa.

U.O auto oli praktiliselt lõpetanud liikluseeskirjade järgi manöövri. Kui juht näeb enda ees ohtlikku olukorda, siis peab ta seda vältima seda, juht oleks pidanud vähendama enda sõidukiirust ja vältima kokkupõrget. U.O ja tunnistaja B ütlustest nähtub, et parem sõidurida oli vaba, siis teine juht oleks võinud sealt mööda sõita, viimane tunnistaja J. B ütles et püüdis peale raudteeülesõitu reastada paremale sõiduritta , kuna ees oli auto näol takistus. Selleks, et mitte tekitada avariiohtlikku olukorda oleks teise auto juht pidanud vähendama oma auto sõidukiirust, tunnistaja B väitis, et sellise ilmastiku ja teeolude korras sõitis teine juht liiga kiiresti, see oli ohtlik, teine juht oleks saanud selle õnnetuse ära hoida.

Leiab, et kohtuvälise menetleja tehtud otsus ei ole põhjendatud ja palub selle tühistada. Kohtuvälise menetleja palus kohtuistungil jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Leiab, et rikkumine on tõendatud tunnistajate ütlustega, eksperdi arvamusega.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad, samuti tunnistajate ütlused ning hinnanud kõiki antud asjas uuritud tõendeid kogumis, leiab, et U.O kaebus 04.07.2012.a. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr. 2302,12,002815 tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. 21.02.2012.a väärteoprotokolli nr AB1176755 kohaselt süüdistati U.O LS § 223 lg järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises.

04.07.2012.a

väärteoasjas

nr

2302,12,002815 tehtud otsusega karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut s.o 120 eurot. LS § 223 lg 1 järgi on rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni karistatav mootorsõidukimaastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Nii väärteoprotokolli kui -otsuse kohaselt seisnes U.O poolt liiklusnõuete rikkumine LS § 17 lg 5 p 3 nõude rikkumises, seejuures on menetlusalune isik pannud LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime. LS § 17 lg 5 p 3 kohaselt on juht vasakule pöörates kohustatud andma teed temast möödasõidul olevale juhile. LS § 39 lg 1 sätestab, et juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käega märguande andmise võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või sõiduki peatamist. Juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt hoiatusmärguande andmine ei anna juhile eesõigust. Kaebuse kohaselt eitas U.O tema poolt väärtegudena kvalifitseeritud teo toimepanemist, s.o. sõites sõiduautoga Kia Rio, reg. märgiga XXXvasakule pöörates ei andnud teed temast möödasõidul olevale juhile ning keeras sellele ette, mistõttu toimus sõidukite Kia ja Chrysler kokkupõrge. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju JB ja VM. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab kohus V™S § 123 lg 2 järgi väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja ka õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidluse all asjaolu, et U.O juhtis 07.02.2012.a Tallinnas Paljassaare 1 juures sõidukit Kia Rio. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud asjaolu, et tema 07.02.2012.a sõiduautoga Kia Rio soovis sooritada vasakpööret.

Väärteootsuse kohaselt on LS § 17 lg 5 p 3 nõuete rikkumine tõendatud menetluse käigus kogutud materjalidega. Väärteoasjas otsuse tegemise ajaks olid väärteoasjas kogutud materjalideks ehk tõenditeks sündmuskoha vaatlusprotokollid koos liiklusõnnetuse skeemiga, fototabel 19 lehel 38 fotoga, tunnistajate S B , JB ja RB ütlused ja U.O kui tunnistaja ütlused ning U.O kui menetlusaluse isiku ütlused, 18.05.2012.a ekspertiisiakt nr 12E-LL0038, õiend ekspertiisi maksumuse kohta. Samuti oli U.O esitanud vastulause väärteoprotokollile.

Tunnistajatena kohtuvälises menetluses üle kuulatud isikud on andnud vande all ütlused ka kohtumenetluses. Kaebuse kohaselt Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanem Margus Pihl 04.07.2012.a. otsus ei ole objektiivne ning põhjendatud. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ekslikult väidab otsuses, et U.O süü tõendatud tema ning tunnistaja ütlustega. Materjalides on U.O ja tunnistaja S B ütlused, kus nad mõlemad eitavad U.O süüd liiklusõnnetuses. Seega ei saa lugeda neid ütlusi U.O süü tõendina.

Kohus sellise väitega ei nõustu. Väärtegu olid tõendatud kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajal ja on seda jätkuvalt ka kaebemenetluses uuritud tõendite alusel. Kohtu hinnangul LS § 223 lg 1 väärteo objektiivse tunnusena U.O käitumisest tingitud liiklusõnnetuse toimumine 07.02.2012.a Tallinnas Paljassaare 1 juures on tõendatud tunnistajate R B ja JB ütlustega, 18.05.2012.a ekspertiisiaktiga nr 12E-LL0038 milles ekspert on andnud arvamuse, et liiklusõnnetus sai toimuda olukorras, kus Kia Rio alustas liiklusohtlikku olukorra tekitanud vasakmanöövrit hetkel kui sõiduauto Chrysler Voyager oli temas juba möödasõidul ja liikus vastassuunavööndis.

Sõiduauto Kia Rio asend kokkupõrke hetkel sõidutee suhtes näitab seda, et sõiduk pidi manöövrit alustama sõidutee parempoolselt äärelt või isegi teepeenralt, mitte aga tee telgjoone lähedalt. Chrysler Voyager, reg. Märk XXX, liikumiskiirus enne pidurdusjälgede tekkimist oli arvutuslikult ca 39 km/h. Seega on ekspertarvamusega ümberlükatud U.O ja tunnistaja S B ütlused selle kohta, et U.O oli juba manöövrit lõpetamas, kui suure kiirusega sõitis U.O juhitud sõiduautole otsa JB poolt juhitud sõiduauto. Kuivõrd menetlusalune isik ei veendunud manöövrit alustades selle ohutuses ning tekitas varalise kahju, on üheselt tõendatud U.O poolt LS § 17 lg 5 p 3 nõuete rikkumine ning liiklusõnnetuse põhjustamine ehk LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete tunnuste vastava teo toimepanemine.

Kaebaja on leiab, et ekspertiisiaktist nr 12E-LL038 nähtub, et eksperdiuuringule oli esitatud ainult sündmuskoha vaatlusprotokoll, liiklusõnnetuse skeem, LÕ akt ning sündmuskohal tehtud fotod. Ei esitatud eksperdile poolte ja tunnistaja S B ütlusi. Kaebaja arvab, et ilma nendest ei saa arvata, et eksperdi arvamus on objektiivne ja põhjendatud. Käesoleval juhul on 18.05.2012.a ekspertiisimääruse alusel viinud kohtuekspert Jaan Marmor asjas läbi liiklusekspertiisi ja koostanud ekspertiisi läbiviimise järgselt ekspertiisiakti. Asjakohatu on kaebuse märge, et ekspertiisiakt ei ole põhjendatud ja objektiivne, kuivõrd eksperdile ei esitatud tunnistajate ütlusi.

Ekspertiisiaktist nr 12E-LL038 sissejuhatavast osast nähtuvalt on eksperdile esitatud liiklusõnnetuse nr 247 materjalid. Kuivõrd tegemist on liiklusekspertiisiga, siis peaks olema ka üldtuntud, et nimetatud ekspertarvamuse saab ekspert anda andmete arvandmete põhjal, mis sisalduvad sündmuskoha vaatlusprotokollis, liiklusõnnetuse skeemis, LÕ aktis ning sündmuskohal tehtud fotodel, mitte tunnistajate hinnanguliste arvamuste põhjal. Ka mistahes muid puudusi ekspertiisiaktis ega antud eksperdiarvamuses kaebemenetluses ei ilmnenud. KarS § 15 lg 3 kohaselt on vääreona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Subjektiivse tunnusena loeb kohus U.O käitumises liiklusnõuete rikkumisel tuvastatuks ettevaatamatuse. Kuivõrd kohus on tuvastanud kaebaja käitumises LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo koosseisuliste tunnuste esinemise ning teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud puuduvad, on asjas leidnud tõendamist, et U.O on 07.02.2012.a pannud toime LS §

223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ja et tema karistamine selle teo eest ning temalt väärteomenetluses tekkinud kuludena ekspertiisikulu väljamõistmine V™S 38 ja KrMS §

175 lg 1 p 3 ning § 180 alusel on olnud õiguspärane. Arvestades kaebajal üksnes ühe varasema väärteokaristuse olemasolu ning väärteo toimepanemist ettevaatamatusest peab kohus põhjendatuks U.O karistamist rahatrahviga

30 trahviühiku ulatuses.

Margot Mikler

Kohtunik