1-12-11237/2 · Tartu Ringkonnakohus

1-12-11237

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-11237

Kohtukoosseis

Mati Kartau

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 24. oktoobri 2012 määrus kaebuse

rahuldamata jätmises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andre Parki (Park) esindaja advokaat Marko Paabumetsa

kaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 208 lg 5 jätta Riigiprokuratuuri 24. oktoobri 2012 määrus

muutmata ja Andre Parki esindaja advokaat Marko Paabumetsa kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele.

Asjaolud

19.09.2012 esitas OÜ Kosdam juhatuse liikme A. Parki lepinguline esindaja advokaat M.

Paabumets Lõuna Ringkonnaprokuratuuri avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks OÜ

Kosdam juhatuse liikme S.P. suhtes KarS §-de 201 ja 344 tunnustel.

Avalduse kohaselt on A. Park saanud enda valdusesse dokumendid, mis väidetavalt

kinnitavad dokumentide võltsimist ja vara omastamist Vestos Grupp OÜ kasuks. Leitakse, et

S.P. on tagantjärgi võltsinud dokumente, mille alusel on kaup võõrandatud OÜ Kosdam poolt

OÜ-le Maideks. Avaldaja leiab, et kuivõrd OÜ Kosdam tegeles ise kasutatud rõivaste ostu-

müügiga, siis ei olnud mingit vajadust kaupu kellelegi võõrandada. Samuti ei ole

autotranspordi saatelehele nr 8335 tehtud ühtegi märget kauba riknemise kohta, kuid

OÜ Maideks ja OÜ Kosdam vahel sõlmitud kauba üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt

on kaup riknenud (märgunud ja hallitanud). Avalduse kohaselt on S.P. eelkirjeldatud teoga

omastanud OÜ Kosdam kauba OÜ Vestos Grupp kasuks ja tekitanud OÜ-le Kosdam varalist

kahju vähemalt 500 000 krooni, so 31 955, 83 eurot.

28.09.2012 teatega jättis ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199

lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel, põhistades oma otsust järgmiselt.

19.09.2012 avalduse näol on tegemist korduva avaldusega 27.04.2010 A. Parki poolt esitatud

avaldusele. Avalduses kirjeldatud asjaoludest ega lisatud dokumentidest ei nähtu, et

OÜ Kosdam oleks OÜ-ga Maideks sõlmitud tehingute läbi kahju saanud või et vaidlusalune

kaup oleks jõudnud OÜ Vestos Grupp valdusesse. Samuti puuduvad viited dokumentide

võltsimisele.

Avaldusest nähtuvalt tegeles OÜ Kosdam kasutatud riiete ostu-müügiga. Tehing (kasutatud

riiete müük OÜ-le Maideks), mille otstarbekuses ja vajalikkuses avaldaja on kahelnud,

seondub OÜ Kosdam igapäevase majandustegevusega. Puuduvad tõendid, et tehingu kohta

vormistatud dokumendid oleks koostatud kauba omastamise varjamiseks. M.H., kes on OÜ

Maideks nimel allkirjastanud eellepingu, lepingu ja kauba üleandmise-vastuvõtmise akti, on

OÜ Maideks juhatuse liikmena äriühingu seaduslik esindaja ja seega õigustatud OÜ Maideks

nimel tehinguid sõlmima. Kauba transpordi saatelehtedelt ei nähtu, et üleantud konteinerit

oleks vastuvõtmisel avatud ja selle sisu kontrollitud. Seega ei tõenda saateleht kauba vastavust

ega ka mittevastavust ja sellest asjaolust ei saa järeldada tehingu näilisust.

Avaldaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et lepingu objektiks olevad kaubad oleksid

sattunud 3. isikute, mitte OÜ Maideks valdusesse. Väide, et kaup on omastatud OÜ Vestos

Grupp kasuks, on paljasõnaline ja tõendamata. Avalduses ei ole kirjeldatud ka selliseid

asjaolusid, mis annaksid alust kahelda M.H. allkirjade ehtsuses.

Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses kordab adv M. Paabumets kuriteokaebuse sisu ja taotleb

jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist S.P. suhtes KarS §-de 201, 344 ja 345 tunnustel.

Riigiprokuratuuri määruse sisu

Riigiprokuratuur jättis 24.10.2012 määrusega A. Parki esindaja kaebuse rahuldamata.

Riigiprokurör leidis, et otsus kriminaalmenetlus alustamata jätta on olnud õige ja põhjendatud.

Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isikut süüdistatakse

kuriteos, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa

alustada pelgalt isiku subjektiivse arvamuse põhjal, et keegi on tema arvates pannud toime

kuriteotunnustega teo. Kõnealusel juhul ei sedastatud kuriteokaebuses ega sellega seotud

materjalides informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena ning kuivõrd

ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse

alustamine välistatud.

Kriminaalmenetluse alustamata jätmise nr 10760000087 materjalidest nähtuvalt avaldas

A. Park muuhulgas väidetavalt S.P. poolt toime pandud kuriteona ka juunis 2008

kaubakonteineri koos kaubaga summas 519 340 krooni kõrvaldamine Vestos Grupp OÜ-le

ning taotles kriminaalmenetluse alustamist KarS §-de 201 ja 344 tunnustel. Uurimisasutus ja

ringkonnaprokuratuur, samuti Riigiprokuratuur A. Parki kaebuse lahendamisel, jätsid

kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse

puudumisel. Riigiprokuratuuri 09.06.2010 määruse kohaselt „S.P. kui juhatuse liikmel on

õigus teha tehinguid OÜ Kosdam nimel. Avalduses kirjeldatud käitumist saab pidada

äriühingu nimel igapäevase majandustegevuse raames toimuvaks tegevuseks. Juhatuse liikmel

on õigus käsutada äriühingu varasid ning sõlmida ja lõpetada lepinguid. Kui OÜ Kosdam

vara on sattunud kolmandate isikute valdusesse, annab Asjaõigusseaduse § 80 õiguse nõuda

asi võõrast valdusest välja. Episoodide puhul, mis on seotud OÜ Kosdam kaupade

käsutamisega, ei nähtu avaldusest piisavalt andmeid, et käsutustehingute tagajärjel oleks OÜ-

le Kosdam kahju tekkinud. Vastavalt ÄS § 187 lg 1 peab juhatuse liige täitma oma kohustusi

korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma

kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju eest

solidaarselt. Nimetatud säte annab õiguse esitada juhatuse liikme vastu, kes on oma

kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, kahjuhüvitamise hagi. Avaldusest

nähtuvalt on OÜ Kosdam juhatuse liikmete vahel isiklikku laadi probleemid, mis takistavad

ka äriühingu igapäevast juhtimist. Samas näeb äriseadustik ette piisavad kaitsemehhanismid,

et tekkinud olukorda lahendada. Vaidluste lahendamisel tuleb lähtuda karistusõiguse

aktsessoorsest iseloomust – kui tsiviilõiguse regulatsioonist piisab täielikult tekkinud konflikti

lahendamiseks, on karistusõiguse kasutamine põhjendamatu. Käesoleval juhul on

karistusõiguslikke vahenditega sekkumine põhjendamatu.

KarS § 217² lg 1 sätestab vastutuse seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara

käsutamise või teisele isikule kohustuste võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise eest või

teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise eest, kui sellega on tekitatud suur

varaline kahju ja kui puudub KarS § 201 (omastamine) sätestatud süüteokoosseis.

Puuduvad andmed selle kohta, et OÜ-le Kosdam oleks juhatuse liikme S.P. poolt väidetavalt

teostatud tehingute tagajärjel üldse varalist kahju tekkinud, rääkimata suurest varalisest

kahjust. Kaebaja väited selles osas on paljasõnalised, mida ei kinnita mitte ükski

dokumentaalne tõend. Samuti ei ilmne kriminaalmenetluse alustamata jätmise materjalidest

ega Riigiprokuratuurile esitatud kaebusest usaldusväärseid andmeid selle kohta, et S.P. oleks

väidetavalt asetleidnud tehingutega ebaseaduslikult pööranud enda või mõne kolmanda isiku

kasuks OÜ-le Kosdam kuuluvat vara, millest tulenevalt ei ole võimalik sedastada S.P.

käitumises KarS § 201 sätestatud omastamise kuriteokoosseisu tunnuseid.“

Tegemist on seadusjõus menetlusotsusega, kuna oma 01.09.2010 määrusega jättis Tartu

Ringkonnakohus adv M. Paabumetsa kaebust lahendades Riigiprokuratuuri määruse jõusse,

märkides muuhulgas, et „ringkonnakohus nõustub täielikult riigiprokuratuuriga, et lubamatu

on kriminaalmenetluse alustamine juhul kui on ilmne, et kuriteokaebuses osundatud tegevus

ei ole subsumeeritav karistusseadustiku eriosa süüteokoosseisu alla. Kuivõrd käesoleval juhul

puuduvad S.P. käitumises kuriteotunnused, siis on Lõuna Ringkonnaprokuratuur ja

Riigiprokuratuur jätnud A. Parki avalduse alusel õigustatult alustamata kriminaalasja S.P.

suhtes.“

Käesoleva kaebuse tekstist tulenevalt möönab ka kaebaja, et tegemist on tsiviilkorras

lahendatavate vaidlustega, märkides näiteks „28.07.2008 sõlmitud eellepingust ning

01.08.2008 sõlmitud lepingust ilmneb, et vaidlusalune kaup oli müüdud OÜ Kosdam poolt

OÜ-le Maideks. OÜ Kosdam tegeleb igapäevase majandustegevuse raames kasutatud

rõivaste impordiga Inglismaalt ning ostu-müügiga Eestis. Kauba võõrandamiseks OÜ-le

Maideks puudus igasugune vajadus ja otstarve. 05.08.2008 kauba saatelehe nr 8335 kohaselt

laaditi kaup maha XXX kell 9.00. Aardla XXX on Vestos Grupp OÜ asukoht, mis käesolevaks

ajaks on S.P. omandis. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku

leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid

õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut,

mida nad tegelikult teha tahavad. Seega on kaebuse esitajal tekkinud põhjendatud kahtlus, et

01.08.2008 sõlmitud lepingu näol on tegemist näilise tehinguga, millega üritatakse varjata

omastamise olemasolu ja motiive. Seega ei ole 01.08.2008 sõlmitud lepingus avalduvad

õigused ja kohustused sisult õiged ning lepinguga õiguslikke tagajärgi ei kaasne.“

Eeltoodust lähtudes jättis riigiprokurör adv M. Paabumetsa poolt Riigiprokuratuurile esitatud

kaebuse rahuldamata.

Kaebuses esitatud taotluste sisu

A. Parki esindaja advokaat M. Paabumets esitas Riigiprokuratuuri 24.10.12 määruse peale

kaebuse, milles palub tühistada Riigiprokuratuuri määruse ning kohustada Riigiprokuratuuri

alustama kriminaalmenetlust OÜ Kosdam juhatuse liikme S.P. suhtes KarS § 201, § 344 ja §

345 tunnustel.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et S.P. on teadvalt võltsinud dokumente ning neid kasutanud

eesmärgiga saada varalist kasu OÜ Kosdam arvelt. Riigiprokurör ei ole selgitanud, miks on

kaebuse esitaja argumendid alusetud ning millega on põhjendatud seisukoht, et esitatud

avalduses kirjeldatud asjaoludes puuduvad kuriteo tunnused.

Kaebuse esitaja hinnangul ei ole asjakohased riigiprokuröri viited kriminaalmenetluse

alustamata jätmise nr 10760000087 materjalidele ja 01.09.2010 ringkonnakohtu määrusele.

19.09.2012 on A. Park esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks põhjusel, et

A. Park oli saanud enda valdusesse dokumendid, mis tõendavad OÜ Kosdam vara

omandamist S.P. poolt kolmanda isiku kasuks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et

Riigiprokuratuur on põhjendamatult jätnud tähelepanuta kaebuse esitaja poolt esitatud tõendid

S.P. poolt kuriteo toimepanemise asjaolude tõendamise kohta ning seetõttu jõudnud ekslikule

järeldusele.

I&G Cohen Limited tarnis OÜ-le Kosdam 12020 kg kasutatud rõivaid Inglismaalt summas

10 818 GBP väärtuses (01.08.2008 arve nr 13458). 28.07.2008 koostatud eellepingu ja

01.08.2008 koostatud lepingu kohaselt on OÜ Kosdam (juhatuse liige S.P. ) võõrandanud

OÜ-le Maideks (juhatuse liige M.H. ) nimetatud kauba. Kaebuse esitaja on seisukohal, et S.P.

on võltsinud tagantjärele dokumente, mille alusel oleks nagu kaup võõrandatud OÜ Kosdam

poolt OÜ-le Maideks. Kaebuse esitaja hinnangul on pooltevahelise lepingu näol tegemist

näilise tehinguga, millega üritatakse varjata kauba omastamist S.P. poolt kolmanda isiku

Vestos Grupp OÜ kasuks.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et S.P. on teadvalt võltsinud lepinguid ja kauba üleandmise-

vastuvõtmise akti ja kasutanud võltsitud dokumente eesmärgiga omandada varalist kasu OÜ

Kosdam vara arvelt. Dokumendiks on KarS § 344 lg 1 tähenduses 28.07.2008 sõlmitud

eelleping ning 01.08.2008 sõlmitud leping, mille kohaselt OÜ Kosdam võõrandab OÜ-le

Maideks kauba. Ühtlasi on kaebuse esitaja hinnangul võltsitud 30.08.2012 akt kauba

üleandmise-vastuvõtmise kohta. Võltsimine tähendab dokumendi koostajana näidatud ja

koostamiseks õigustatud isiku poolt selliste andmete kandmist dokumenti, mis ei ole sisult

õiged.

28.07.2008 sõlmitud eellepingust ning 01.08.2008 sõlmitud lepingust ilmneb, et vaidlusalune

kaup oli müüdud OÜ Kosdam poolt OÜ-le Maideks. OÜ Kosdam tegeleb igapäevase

majandustegevuse raames kasutatud rõivaste impordiga Inglismaalt ning ostu-müügiga Eestis.

Kauba võõrandamiseks OÜ-le Maideks puudus igasugune vajadus ja otstarve. 05.08.2008

kauba saatelehe nr 8335 kohaselt laaditi kaup maha XXX kell 9.00, mis on Vestos Grupp OÜ

asukoht. Käesolevaks ajaks on Vestos Grupp OÜ S.P. omandis. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on

näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud

tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad

jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.

Kaebuse esitajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et 01.08.2008 sõlmitud lepingu näol on

tegemist näilise tehinguga, millega üritatakse varjata omastamise olemasolu ja motiive. Seega

ei ole 01.08.2008 sõlmitud lepingus avalduvad õigused ja kohustused sisult õiged ning

lepinguga õiguslikke tagajärgi ei kaasne.

Asjaolu, et kaebuse esitaja on viidanud näilikule tehingule, ei tähenda, et käesoleval juhul

oleks tegemist eraõigusliku vaidlusega. Tehinguga on lepingupoolte tahe olnud suunatud

üksnes õigusnäivuse tekitamisele eesmärgiga varjata tegelikku tahet ja võimalikke kuriteo

asjaolusid. 19.09.2012 kuriteoteates avalduvate faktiliste asjaolude ja tõendite pinnal esineb

põhjendatud kahtlus, et S.P. on üritanud varjata kauba omastanud kolmanda isiku Vestos

Grupp OÜ kasuks.

30.08.2008 kauba üleandmise-vastuvõtmise aktist ilmneb, et konteineri nr. CRTU-0907028

koguse 12020 kg laadimisel selgus, et pikaajalise ladustamise käigus on suurem osa kaupa

märg ja hallitanud. Vastastikusel kokkuleppel on ostja nõus utiliseerima kauba ja maksma

kauba eest 126 907 krooni. Kauba mahalaadimisel 30.08.2008 XXX, vastavalt autotranspordi

saatelehele nr 8335 ei ole kauba riknemise kohta ühtegi märget. Saateleht on kinnituseks

kauba üleandmise ja vastuvõtmise kohta, kusjuures nimetatud saatelehe pretensioonide või

märkuste lahtris puuduvad andmed. Eeldatakse, et kauba üleandmisel kontrollitakse kauba

olemasolu ja vastavust, kuivõrd VÕS § 214 lg 2 kohaselt läheb asja juhusliku hävimise ja

kahjustamise riisiko ostjale üle asja üleandmisega. Käesoleval juhul ei olnud tegemist ka

varjatud puudusega, kuivõrd üleandmise-vastuvõtmise aktis toodud puudus olnuks tuvastatav

kauba ülevaatamisega. Seega on kaebuse esitaja seisukohal, et 30.08.2008 kauba üleandmise-

vastuvõtmise aktis sisalduvad märkused ei ole kooskõlas eluliste asjaoludega ning nimetatud

dokument on fiktiivne vähendamaks kauba tegelikku väärtust.

Lähtuvalt eeltoodud põhjendustest asub kaebaja seisukohale, et tegemist on võltsitud

dokumentidega, mis kajastavad kaupade võõrandamist ja puudusi, mida tegelikkuses aset

leidnud ei ole. Kaebuse esitaja hinnangul on teokoosseis KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1

tähenduses realiseerunud.

KarS § 201 lg 1 sätestatud omastamise objektiivne koosseis on valduses oleva või usaldatud

võõra vallasasja või vara ebaseaduslik pööramine enda või kolmanda isiku kasuks.

Juriidilisele isikule kuuluva vara osas tuleb arvestada, et juriidiline isik on iseseisev

õigussubjekt, kelle vara ei saa kuuluda teisele isikule. Seega oli vara S.P. jaoks võõras.

Usaldatud vara omastamine tähendab isiku õiguspädevuses oleva vara enda kasuks pööramist.

ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut.

Kuivõrd S.P. oli tehingu tegemise ajal Kosdam OÜ juhatuse liige, tulenes seadusest õiguslik

alus esindada äriühingut tehingute tegemisel kolmanda isikuga. 28.07.2008 võõrandatud kaup

kuulus OÜ-le Kosdam, I&G Cohen Limited tarnis 12020 kg kasutatud rõivaid Inglismaalt

summas 10 818 GBP väärtuses (01.08.2008.a arve nr 13458), nimetatud kauba eest on

tasunud OÜ Kosdam.

Kaebuse esitajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et 28.07.2008 sõlmitud eelleping ning

01.08.2008 sõlmitud leping on näilised ning tegelikkuses kaup omastati S.P. poolt Vestos

Grupp OÜ kasuks. 05.08.2008 kauba saatelehe nr 8335 kohaselt laaditi kaup maha XXX kell

9.00. Vedu teostas Tschudi Logistics AS (saateleht nr 8335). XXX on Vestos Grupp OÜ

asukoht, mis käesolevaks ajaks on S.P. omandis, kauba omastamise ajal oli aga S.P. venna

K.K. omandis. OÜ Kosdam juhatuse liige S.P. on sõlminud lepingud küll OÜ-ga Maideks,

kuid kauba tegelikuks saajaks on tõendite kohaselt Vestos Grupp OÜ. Eeltoodust järeldub, et

tehtud tehinguid OÜ Kosdam varaga on seotud juriidilise isikuga, millega S.P. on isiklikult

seotud. Ühtlasi nähtub 30.08.2008 kauba üleandmise-vastuvõtmise aktist, et kaup on

võõrandatud oluliselt väiksema summa eest 126 907 krooni, kui kauba ostuhind. Kuivõrd

kaebuse esitaja on seadnud kahtluse alla nimetatud akti kehtivuse, on alust arvata, et tehingute

läbi on S.P. saanud otsest varalist kasu, kõrvaldades OÜ-st Kosdam vara üle OÜ-le Vestos

Grupp. S.P. tegevuse tulemusel on OÜ Kosdam vara oluliselt vähenenud, hinnanguliselt on

põhjustatud kahju vähemalt 500 000 krooni, s.o 31 955,83 eurot, mis sisaldab kauba

maksumust kui ka tulu, mida OÜ Kosdam oleks saanud kauba müügist.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 19.09.2012 teatises on leitud, et avalduses kirjeldatud

asjaoludest ega avaldusele lisatud dokumentidest ei nähtu, et OÜ Kosdam oleks OÜ-ga

Maideks sõlmitud tehingute läbi kahju saanud või et vaidlusalune kaup oleks jõudnud OÜ

Vestos Grupp valdusesse. Kaebuse esitaja on esitanud tõendi 01.08.2008 arve nr 13458 kohta,

millest nähtuvalt on kaebuse esitaja tasunud I&G Cohen Limited äriühingule 12020 kg

kasutatud rõivaste eest 10 818 GBP. OÜ Kosdam vara on vähenenud S.P. tegevuse ja tema

poolt tehtud tehingute tulemusel- tegemist on OÜ-le Kosdam kahjuliku tegevusega.

05.08.2008 kauba saatelehe nr 8335 järgi laaditi kaup maha XXX , mis on Vestos Grupp OÜ

asukoht. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebuse esitajale arusaamatuks, miks eelpool toodud

asjaoludest ja dokumentidest nähtuvalt ei ole võimalik järeldada kahju või kauba jõudmine

OÜ Vestos Grupp valdusesse.

Tulenevalt KrMS § 211 lg 1 sätestatust, on kohtueelse menetluse eesmärk koguda

tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt

selgitavad kohtueelses menetluses uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustavat ja süüdistatavat

õigustavad ja süüstavad asjaolud. Siinkohal on oluline asjaolu, et S.P. ei ole esitanud kaebuse

esitajale teadaolevalt nõuet I&G Cohen LTD vastu seoses puudustega kaubaga, kui kahju on

väidetavalt tekkinud. Kuivõrd kaup osteti I&G Cohen LTD äriühingult Kosdam OÜ poolt

puuduvad ühtlasi vastuvõtmis-üleandmisaktid, mis tõendaksid kauba kättesaamist esmalt OÜ

Kosdam poolt. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise tõttu ei ole uuritud tehtud tehingut ja

selle sõlmimise asjaolusid, mistõttu ei saagi olla piisavalt tõendatud isikut süüstavad asjaolud.

Kaebuse esitaja hinnangul tuleks üle kuulata vaidlusaluse tehingu pooled ja tunnistajad, sh

kauba transporti teostanud isikud ning koguda täiendavad tõendeid selgitamaks välja tehingu

motiivid ja kuriteotunnused. Kaebuse esitaja on seisukohal, et S.P. tegevuses esinevad

kuriteotunnused ning põhjendatud on kriminaalmenetluse alustamine antud asjas S.P.

tegevuse ja OÜ Kosdam varaga tehtud tehingu kontrollimiseks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalmenetluse alustamata jätmise nr 12760000147

materjalidega, Riigiprokuratuuri määrusega ning A. Parki esindaja kaebusega, leiab, et

A. Parki esindaja kaebus Riigiprokuratuuri 24.10.2012 määruse peale on põhjendamatu ja

tuleb jätta rahuldamata.

Õige on küll kaebaja väide, et 24.10.2012 määruse sissejuhatuses on kuriteo

kvalifikatsioonina näidatud KarS § 266 lg 2 p 3, kuid määruse edasises tekstis on õigesti

käsitletud taotlust KarS §-de 201, 344 ja 345 mõttes ning seetõttu nimetatud eksitus sisulist

tähtsust ei oma.

KrMS § 208 lg 1 kohaselt kui KrMS § 207 lg 1 või lg 2 nimetatud kaebus on

Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse

advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus. Seega on ringkonnakohtul pädevus

KrMS § 208 alusel esitatud kaebuse lahendamisel otsustada, kas kriminaalmenetluse

alustamine võiks olla vajalik selgitamaks välja võimalikud tähtsust omavad asjaolud. Samas

peab ringkonnakohus arvestama, et vastavalt KrMS § 30 lg 1 juhib kohtueelset menetlust

prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse.

Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri määruses sedastatuga, et käesolevas asjas pole

kriminaalmenetluse alustamine põhjendatud, kuna puudub kriminaalmenetluse alus.

Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri põhjendustega ning käsitleb vaid kaebuses

esitatud väiteid.

KrMS § 193 lg 1 sätestab, et uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust

esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad

KrMS § 199 lg 1 sätestatud asjaolud.

KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata, kui puudub kriminaalmenetluse

alus.

KrMS § 194 lg 2 kohaselt kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine

kriminaalmenetluse ajendis.

Puutuvalt dokumendi võltsimisse KarS § 344 lg 1 järgi ja võltsitud dokumendi kasutamisse

KarS § 345 lg 1 järgi ringkonnakohus märgib järgmist.

Kaebuse esitaja leiab, et S.P. on teadvalt võltsinud eellepingut, ostu-müügilepingut ja kauba

üleandmise-vastuvõtmise akti ja kasutanud võltsitud dokumente eesmärgiga omandada

varalist kasu OÜ Kosdam vara arvelt. Dokumentideks on 28.07.2008 eelleping ning

01.08.2008 sõlmitud leping, mille kohaselt OÜ Kosdam võõrandab OÜ-le Maideks kaupa

ning 30.08.2012 akt kauba üleandmise-vastuvõtmise kohta.

01.08.2008 sõlmitud lepingust tuleneb, et OÜ Kosdami (esindab juhatuse liige S.P. ) ja OÜ

Maideksi (esindab juhatuse liige M.H. ) vahel sõlmiti ostu-müügileping, millega OÜ Kosdam

müüs OÜ-le Maideks 12 020 kg kasutatud riideid ja jalatseid. M.H. , kes on OÜ Maideksi

nimel allkirjastanud eellepingu, lepingu ja kauba üleandmise-vastuvõtmise akti, on OÜ

Maideksi juhatuse liige ning seega õigustatud OÜ Maideks nimel tehinguid sõlmima.

Ringkonnakohus nõustub prokuratuuriga, et dokumentide võltsimise osas kriminaalmenetluse

algatamiseks puudub alus. Kriminaalmenetlust ei saa algatada pelgalt isiku subjektiivse

arvamuse põhjal, et dokumendid võivad olla võltsitud. Kaebuses esitatud väide, et OÜ-l

Kosdam puudus põhjus kasutatud riideid müüa OÜ-le Maideks, ei tähenda ilmtingimata, et

lepingud on võltsitud ning kauba müüki ei toimunud. Leping sõlmiti legaalselt eksisteerivate

juriidiliste isikute vahel. Mõlemat lepingupoolt esindasid selleks pädevad juriidilise isiku

juhatuse liikmed. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, mille kohaselt pole

kuriteoteates esitatud väiteid, mis annaksid alust kahelda 28.07.2008 eellepingut ning

01.08.2008 lepingut allkirjastanud OÜ Maideks juhatuse liikme M.H. allkirjade ehtsuses.

Eeltoodud motiividel pole samuti alust arvata, et võltsitud on 30.08.2008 kauba üleandmise-

vastuvõtmise akt. Akt on allkirjastatud S.P. ja M.H. poolt, kes on ka eelmainitud lepingu

poolteks. Ainuüksi kaebuse esitaja arvamus, et kaup ei olnud riknenud, ei anna alust arvata, et

akt on võltsitud, s.o et kaup tegelikult riknenud ei olnud või dokumendi allkirjad oleksid

võltsitud. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, et kauba saatelehtedelt ei

nähtu, et üleantud konteinerit oleks vastuvõtmisel avatud ning selle sisu kontrollitud.

Järelikult saateleht ei kinnita ega ka lükka ümber väidet, et kaup oli riknenud ning sellest

asjaolust ei saa järeldada, et 30.08.2008 kauba üleandmise-vastuvõtmise akt on võltsitud.

Puutuvalt omastamisse KarS § 201 lg 1 järgi seisneb küsimus selles, kas S.P. on valduses

olevat võõrast vara pööranud ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks.

01.08.2008 sõlmitud lepingust tuleneb, et OÜ Kosdami (esindas juhatuse liige S.P. ) ja

OÜ Maideksi (esindas juhatuse liige M.H. ) vahel sõlmiti ostu-müügileping, millega

OÜ Kosdam müüs OÜ-le Maideks 12 020 kg kasutatud riideid ja jalatseid.

Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul materjalidest ei nähtu, nagu oleks kaup

tegelikult omandatud Vestos Grupp OÜ poolt. Nagu eelnevalt märgitud, kasutatud riiete ostu-

müügilepingu on ostja poolt allkirjastanud M.H. , kes on OÜ Maideks nimel allkirjastanud

eellepingu, lepingu ja kauba üleandmise-vastuvõtmise akti. M.H. on OÜ Maideksi juhatuse

liige ning seega õigustatud OÜ Maideks nimel tehinguid sõlmima.

Kaebuses esitatud asjaolu, et kuna kaup oli maha laetud OÜ Vestos Grupp asukohas, ei anna

alust arvata, justkui oleks OÜ Vestos Grupp kauba omandajaks. Ka autotranspordi saatelehel

nr 8335 on kauba saajaks märgitud OÜ Kosdam, mitte OÜ Vestos Grupp.

Kaebuse esitaja sedastab kaebuses, et OÜ Kosdam on saanud tehingu tulemusel varalist

kahju, kuna kaup võõrandati 126 907 krooni eest, mis on oluliselt väiksem kui kauba

ostuhind. Eelnevalt on ringkonnakohus asunud seisukohale, et pole alust arvata, et 30.08.2008

kauba üleandmise-vastuvõtmise akt on võltsitud ning seega pole ka alust arvata, et üleantud

kaup ei olnud riknenud ning väärt rohkem kui kauba vastuvõtmise-üleandmise akti kohaselt

ostja kauba eest tasus. Seega, kuna pole esitatud tõendeid, mis viitaksid asjaolule, et üleantud

kaup ei olnud riknenud, ei ole põhjendatud väide, et kaup on omandatud oluliselt väiksema

summa eest, kui ta üleandmisel väärt oli.

Ringkonnakohus sedastab, et kui kaebuse esitaja on seisukohal, et juhatuse liige S.P. on oma

tegevusega põhjustanud OÜ-le Kosdam kahju, on tal võimalik kasutada tsiviilõiguslikke

kaitsevahendeid. Ringkonnakohus kordab juba varasemalt Riigiprokuratuuri poolt märgitut, et

ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja

hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega

tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. Seega on juhatuse

liikmelt, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, võimalik nõuda

tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse esitaja märgib, et talle jääb arusaamatuks, miks S.P. ei

esitanud nõuet I&G Cohen LTD vastu seoses puudustega kaubaga. Ringkonnakohus on

seisukohal, et nimetatud asjaolude ja motiivide uurimine ei ole kriminaalmenetluse eesmärk,

vaid see on saavutatav ka tsiviilõiguslike vahenditega. Ringkonnakohus nõustub

Riigiprokuratuuri seisukohaga, et kui tsiviilõiguse regulatsioonist piisab konflikti

lahendamiseks, on karistusõiguse kasutamine põhjendamatu. Kuna käesoleval hetkel puudub

kriminaalmenetluse alus, s.o pole piisavalt sedastatud kuriteo tunnuseid, ning väidetavalt

põhjustatud kahju hüvitamist on võimalik tagada ka tsiviilõiguslike vahenditega, ei ole

kriminaalmenetluse alustamine põhjendatud. Selleks ei anna ka alust kaebaja paljasõnaline

taotlus üle kuulata vaidlusaluse tehingu pooled ja tunnistajana kauba transporti teostanud

isikud, et välja selgitada tehingu motiivid.

Ringkonnakohus märgib, et kriminaalmenetluse alustamiseks ei piisa vaid oletustest ja

hüpoteesidest, et kuritegu võib olla toime pandud, kuna kriminaalmenetluse alustamine võib

kujutada endast kuriteos väidetavalt kahtlustatavate isikute põhiõiguste intensiivset riivet. Ka

Riigikohus on oma praktikas kinnitanud, et olukorras, kus kuriteokahtlus on pelgalt

teoreetiline, tuleb kriminaalmenetluse alustamist taunida (RKKK nr 3-1-1-60-10, p-d 9, 11).

Tulenevalt KrMS § 30 lg 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle

seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Kehtiva seaduse kohaselt kuulub kriminaalmenetluse

alustamine uurimisasutuste ning prokuratuuri diskretsiooni. Ringkonnakohus märgib, et

olukorras, kus pole võimalik sedastada, et toime on pandud kuriteo tunnustele vastav tegu, on

kriminaalmenetluse alustamata jätmine õiguspärane.

Seega jätab ringkonnakohus vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruse muutmata ja A. Parki

esindaja kaebuse rahuldamata.

KrMS § 385 p 11 kohaselt ei saa määruskaebust esitada KrMS § 208 alusel

kriminaalmenetluse alustamata jätmise või menetluse jätkamisest keeldumise kohtumääruse

peale. Kuna käesolev määrus on tehtud KrMS § 208 lg 5 alusel, siis sellele määruskaebust

esitada ei saa.

Mati Kartau

kohtunik