1-12-10562/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-12-10562

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

03. detsembril 2012.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-12-10562 (11230108119) Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna tõlk Ines Tammsalu Kriminaalasi

N.B

KarS § süüdistuses järgi kokkuleppemenetluses; Prokurör Rainer Amur Süüdistatav N.B

, isikukood xxx, kodakondsus:

kodakondsuseta; emakeel : vene keel ; haridus: põhiharidus; töökoht: ei tööta ; elukoht: xxx , varem kriminaalkorras karistatud :

1) 07.02.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi 2 aastase vangistusega tingimisi 2 aasta ja 9 kuulise katseajaga; 2) 20.10.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 266 lg 2 p

3 järgi rahalise karistusega 5000 krooni tõkend

elukohast lahkumise keeld alates 06.07.2011.a. Kaitsja Alla Jakobson RESOLUTSIOON Kohus juhindub KrMS §-dest 175 lg 1 p 4,5, 9 ja § 179 lg 1 p 2; §

248 lg 1 p 5; 249; 311; 313; KarS § - dest 56 lg 1

Süüdi tunnistada N.B KarS § 348 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 1 kuu ja 20 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada N.B-le mõistetud vangistus 100 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab N.B järgima alljärgnevaid KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas xxx ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks ning KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume .

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.

Välja mõista N.B-lt KrMS § 175 lg 1 p 3 ,9 alusel dokumendiekspertiisi kulu

246.00 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 435 eurot riigituludesse . KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud tasumisele ositi 6 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 113.50 eurot kuus. Väljamõistetud sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS

SEB Pangas arve nr 10220034796011 või AS Swedbank konto nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse vastavalt „N.B sundraha 1-12-10562“, „N.B menetluskulu 1-12-10562 “ Kviitungid tuleb esitada Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile.

Asitõend - juhiluba ja autojuhi kaart , hävitada. mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS

§ 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

N.B on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 27.05.2011 kella 20.54 ajal juhtis Tallinnas Tondi 4a juures, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, mootorsõidukit BMW 320I registreerimismärgiga xxxning esitas Tallinnas Pärnu mnt 113 juures teda kontrollimiseks peatanud oma ametiülesandeid täitvale politseiametnik Tarmo Poola’le teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi – mootorsõidukijuhi juhiloa nr xxx.

Seega kasutades teadvalt võltsitud tähtsat isiklikku dokumenti, pani toime N.B KarS § 348 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

02.11.2012.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Rainer Amur , süüdistatav

N.B ja tema kaitsja Alla Jakobson kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt KarS § 348 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 kuu ja 20 päeva vangistust, mis asendada vastavalt KarS § 69 lg

1 üldkasuliku tööga 100 tundi, mille tegemisajaks määrata 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-5 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja KarS §

75 lg 2 p 2 märgitud kohustust, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav N.B ja tema kaitsja Alla Jakobson nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Süüdistatavale N.B-le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on N.B kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 435 eurot ning tasu dokumendiekspertiisi teostamise eest 246 eurot, samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi.

03. detsembril 2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav

N.B tunnistas end KarS § 348 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega, kaitsja adv. Alla Jakobson jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja prokurör Rainer Amur taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava N.B selgitused, kaitsja Alla Jakobsoni ja prokurör Rainer Amuri arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav N.B on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Süüdistatav N.B on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistatud isik, ei tööta, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Karistuse mõistmisel KarS §

56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et N.B tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 348 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole N.B poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning N.B-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 348 järgi.

Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt N.B-lt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o tasu dokumendiekspertiisi teostamise eest ja sundraha riigituludesse.

Helve Särgava Kohtunik