1-12-8443/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-8443

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

22.novembril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul ringkonnaprokurör Külli Saks kaitsja advokaat Aivar Kello osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav E.R, IK XXX, elukoht: XXXX, , kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud vahistamine alates 20.novembrist 2012.a. ,

süüdistuses KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s:

Süüdistus

E.R-i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, püüdis 01.septembril 2012.a kella 14.15 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus Kalda tee 32 Maxima kauplusest ühe pudeli viskit Ballantines väärtusega 15,99 eurot. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

Sellega pani E.R toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis jäi katse staadiumisse.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 15.märtsi 2012.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 kuu võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1, 3, 4 alusel asendada vangistus 180-ne tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 9 kuud. Töö tegemise ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. E.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtuistungil taotles prokurör teha kokkuleppesse muudatus ja arvestada karistusest maha E.R-i vahi all oldud aeg 3 päeva. Kaitsja ja süüdistatav olid nimetatud paranduse tegemisega nõus.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

Menetluskuludena kuulub E.R-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse

väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565

lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja temalt väljamõistetavate menetluskulude suurust on põhjendatud menetluskulude tasumise määramine süüdistatavale võimalusega pikema tähtaja jooksul osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista E.R karistuseks kaks (2) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahistus 20. – 22.november E.R-i

2012.a, s.o kolm (3) päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista üks (1) kuu kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu E.R-ile

15.märtsi 2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o ühe (1) kuu pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista kaks (2) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis E.R-ile

KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb ükssada seitsekümmend neli (174) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha üheksa (9) kuu jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma E.R talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas –

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata

Viru Vangla E.R kriminaalhooldusosakonna Narva linna talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tühistada suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse E.R-i kuulutamisest ja vabastada ta vahi alt.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena E.R-ilt

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha kakssada seitseteist (217) eurot 50 senti ja kaitsjatasu ükssada kolmkümmend neli (134) eurot 40 senti.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa E.R alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik