1-12-5818/29 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

Kriminaalasi nr 1-12-5818

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja

koht

21. november 2012, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-12-5818

Kohtunik

Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär

Enjar Malm

Tõlk

Tatjana Šibajeva

Prokurör

Ain Tali

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P.H vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

P.H, isikukood xxx, Eesti Vabariigi

kodanik, rahvuselt venelane, keskeriharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 26.04.2012 ja lõpp 22.12.2012

RESOLUTSIOON

Jätta P.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Käesoleval ajal kannab P.H karistust Viru Maakohtu 13.09.2012 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja P.H karistati vangistusega 4 (neli) kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.07.2010.a kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 8 (kaheksa) kuud vangistust, ja mõisteti P.H-le liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka antud kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aeg alates 02.04.2009.a kuni 03.04.2009.a, s.o 2 (kaks) päeva, alates 20.07.2009.a kuni 21.07.2009.a, s.o 2 (kaks) päeva, kokku 4 (neli) päeva, ja P.H-le mõisteti lõplikult ärakandmisele 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Karistusaega arvestatakse alates 26.04.2012.a. P.H-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muudeti vahistamiseks. Kinnipeetavat P.H on kriminaalkorras karistatud kokku 9-l korral, vanglakaristust kannab ta kolmandat korda.

Kuritegude dünaamika on vahelduv, sest eelmine kuritegu oli vägivallakuritegu (kehaline väärkohtlemine), käesolev kuritegu aga taas varavastane ning soodusteguriks on olnud alkohol. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on P.H väärtegude toimepanemise eest 39-l korral karistatud, sealhulgas on teda korduvalt karistatud Alkoholiseaduse § 70 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud ligemale 7 kuud ja kanda jääb veel 1 kuu vangistust. Tulenevalt kinnipeetava karistusajast, individuaalset täitmiskava temale koostatud ei ole.

Kinnipeetava käitumine vangistuse ajal on olnud õiguskuulekas. Kinnipeetaval P.H distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Viru Vangla iseloomustuses on P.H vabanemisjärgseks elukohaks märgitud tema rahvastikuregistrijärgne elukoht xxxx. Samal aadressil elavad ka tema vanemad. Kahel korral teostas kriminaalhooldusametnik kodukülastusi nimetatud aadressile, ent ust ei avatud. Isikul on olemas keskeriharidus, ta õppis xxxx, kus omandas põhihariduse, seejärel lõpetas xxxx. Kinnipeetav ei valda riigikeelt. Ta ei näe enesetäiendamises eeliseid, kuid ei ole ka selle vastu.

Viru Vangla iseloomustuses on vabanemisjärgseks töökohaks märgitud xxxx. Kuna garantiikirja esitatud ei ole, siis puudub P.H vabaduses garanteeritud töökoht. Vanglas töötab kinnipeetav alates 27.08.2012 köögitöölise/toidujagajana. Enne vangistust olid isiku sissetulekuks xxxx ja juhutöödelt saadav tasu. Toimepandud kuriteod on olnud valdavalt varavastased, mis näitab isiku kesist toimetulekuoskust. Vangistuses on isiku sissetulekuks isiklik töötasu ja lähedaste toetus. Vangla andmetel on isikul tasumata rahalisi nõudeid ca 699 eurot.

Riske maandaks püsiva töökoha ja legaalse sissetuleku omamine. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetav vallaline. Isiku sotsiaalvõrgustiku moodustavad isa N P, kes teeb juhutöid ja ema V P, kes töötab xxxx. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad ka kuritegeliku mineviku või mõtteviisiga inimesed. Arvestades tema kuritegusid, võib eeldada, et ta on kergesti mõjutatav. Isik on alkoholijoobes toime pannud kuritegusid ning käitunud vägivaldselt, kuid ta osaliselt mõistab, millised on alkoholi tarvitamise tagajärjed ja alkoholi mõju. Kinnipeetav suhtub ühiskonna reeglitesse ja normidesse vastuoluliselt.

Üldiselt ta toetab ühiskonna väärtushinnanguid, õigustades oma tegusid, sest võrdleb neid teiste raskemate kuritegudega. Isik saab aru muutuste vajalikkusest ja oma süüst, kuid peab hetkel neid muutusi enda jaoks liiga raskeks. Kinnipeetaval on enne vangistust tuvastatud xxxx. Isik ei ole sotsiaalselt isoleeritud ja suhtleb teistega igal tasandil. Isik elab põhimõttel üks päev korraga. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele, ohustatud on vara omanikud ja ühise alkohoolsete jookide pruukimise käigus tuttavad. Oht seisneb materiaalse ja füüsilise kahju tekitamises, kusjuures ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik on alkoholijoobes ning grupis.

Ohtlikkust aitavad vähendada tööga hõivatus, mitte suhtlemine vana suhtluskonnaga, vestlused kriminaalhooldajaga ja alkoholist hoidumine. Viru Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 38% ja uue vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul jooksul 17%. Ülaltoodust lähtuvalt Viru Vangla toetab P.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul kui kohus otsustab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku kohaldada talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustusi.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kohtumist kinnipeetava lähedastega ei toimunud, sest kodukülastusel ust ei avatud ja telefon oli välja lülitatud. P.H on kriminaalhooldusele määratud 2-l korral. Esimesel katseajal oli kriminaalhooldusametniku poolt koostatud 2 erakorralist ettekannet, kusjuures kõik probleemid, mis tekkisid katseaja jooksul, olid seotud sellega, et P.H kuritarvitas alkoholi. Teise katseaja lõpetamise ettekandest nähtub, et Viru Maakohtu 26.04.2012 kohtumäärusega oli Viru Maakohtu 21.07.2010 otsusega mõistetud tingimisi vangistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pööratud.

Kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada tingimisi enne tähtaega, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused.

P.H

kinnitas, et ta on valmis

vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabanemiseks, soovides veel enne pühi tööle asuda. Kinnipeetava sõnul suudab ta nüüd kriminaalhoolduse all olla ja kõiki kohustusi täita. P.H sõnul hakkab ta perekonnaelu elama ja siis tal ei ole aega alkoholi tarvitada. Kinnipeetava sõnul elab aadressil xxxx tema pruut. Vabanemisel asub ta tööle xxxx, kus ta töötas xxxx. P.H tunnistas, et töökoha saamise osas tal garantiikirja ei ole. Seda, miks teda on nii palju karistatud, põhjendas kinnipeetav sellega, et tal ei olnud peret, kes teda oleks hoidnud.

Prokurör

vangistusest tingimisi enne tähtaega

ei toetanud kinnipeetava P.H

vabastamist, sest teda on korduvalt karistatud ja ta kannab kolmandat korda vanglakaristust. Kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad, kuid tema näol on tegemist isikuga, kes on varem korduvalt rikkunud kontrollnõudeid, kui on kandnud tingimuslikku karistust. Probleemiks on olnud alkoholi tarvitamine. Üks asi on tal menetluses, vargus, mis on toime pandud 4 aastat tagasi. Vangla materjalidest nähtub, et isik on ohtlik avalikkusele, ohustatud on nii vara omanikud kui ühise alkoholi tarvitamise käigus tuttavad. Isik ise väidab, et tal probleeme alkoholiga ei ole, kuid teda on korduvalt karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest.

Isikul on teine elukoht, kui see, mis vangla materjalides on kirjas. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu P.H ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Kinnipeetavat on üheksal korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. P.H on kahel korral määratud kriminaalhoolduse alla, kuid mõlemal korral oli kriminaalhooldusametnik sunnitud esitama tema kohta erakorralisi ettekandeid, kusjuures viimane talle mõistetud tingimuslik karistus pöörati Viru Maakohtu 26.04.2012 määrusega täitmisele. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava P.H vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et tööle mittesaamisel, seega legaalse sissetuleku puudumise korral, samuti arvestades eelnevat sõltuvust alkoholist, kergesti mõjutatavust, tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol, võib P.H toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetav on pikemat aega kuritegusid toime pannud, kusjuures seda on soodustanud alkoholiprobleem. Moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased olid tal olemas ka enne viimase kuriteo toimepanemist, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma.

Eeltoodu annab alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks P.H vabaduses käituda seaduskuulekalt. Kohtu arvates on olemas reaalne oht, et kui kinnipeetav ei suuda kontrolli alla saada oma alkoholiprobleemi ja tal tekivad seoses sellega materiaalsed raskused, võib ta toime panna uusi kuritegusid. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et P.H suhtes selliseid asjaolusid ei esine.

Positiivseks asjaoluks loeb kohus P.H puhul distsiplinaarkaristuste puudumise. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

(allkiri)

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus

07. detsembril 2012. a.

№oremreferent

Lea Herne