Legislator Case Law & Legislation
1-05-166/43 AI generated

1-05-166/43 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-05-166/43
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu 28. aprilli 2008. a otsusega tunnistati E.B süüdi KarS § 113 järgi ja teda karistati vangistusega kümneks aastaks. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg kolm aastat viis kuud ja kuus päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle kuus aastat kuus kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.04.2008 ja karistuse kandmine lõppeb 21.11.2014. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsusega.

Legislator headnote

AI generated

1-05-166/43 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Viru Maakohtu 28. aprilli 2008. a otsusega tunnistati E.B süüdi KarS § 113 järgi ja teda karistati vangistusega kümneks aastaks. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg kolm aastat viis kuud ja kuus päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle kuus aastat kuus kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.04.2008 ja karistuse kandmine lõppeb 21.11.2014. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsusega.

Keywords

AI generated
control regulation investigative measure in social insurance lack of entitlement banking supervision constitutional requirement exemption from control duty
AI generated
1-13-8219/101
Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, uurinud kõiki esitatud tõendeid ning kuulanud ära Sergey Andreevi, tema kaitsja ja prokuröri, leiab, et Sergey Andreevi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused Sergey Andreevi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 1,2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1- aastase vangistusega. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud muuhulgas 11. peatüki 2. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 871 lg 1 p-s 2 sätestatud eelnevat karistatust. Harju Maakohtu 14.10.2013. a otsusega on Sergey Andreev süüdi tunnistatud KarS § 178 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 54 lg 1 kohaselt mõisteti Sergey Andreevile lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 10 aastaks. Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2014. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt. Uue otsusega karistati Sergey Andreevit KarS § 178 lg 1 järgi 2 aasta 6-kuulise vangistusega. Lisakaristust Sergey Andreevile ei mõistetud. Kohtu hinnangul on Sergey Andreevi suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, kuna Sergey Andreev on süüdi mõistetud ja ta kannab rohkem kui 2-aastast vangistust KarS-is 11. peatüki 2. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest. Sergey Andreevil saab karistus kantuks 03.10.2015. a.
1-15-5395/53
1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust, ja KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti R.T-le liitkaristuseks
1-18-5524/180
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.oktoobril 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Ainar Koik Kriminaalasja number 1-18-5524 Kriminaalasi V.Y suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Kinnipeetav Kaitsja V.Y isikukood: XXX , asukoht: Tartu Vanglas, vabanemisjärgne elukoht: puudub. Karistusaja algus ja lõpp: 07.05.2018 - 03.11.2020. Ei soovinud Kohtuistungi toimumise vorm ja aeg Kaugkohtuistung 02.10.2020
1-15-11025/61
veebruar 2019, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Tõlk Kaie Kaseorg Alla Korkin Prokurör Milvi Väin Kriminaalasja number 1-15-11025 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Artur Aldusevitšusi suhtes karistusjärgse kontrolli kohaldamise otsustamiseks Kinnipeetav Artur Aldusevitšus isikukood: 38809280242; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: puudub Karistuse kandmise algus ja lõpp: 04.10.2014 - 04.04.2019 Kaitsja Ei soovi Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 14.02.2019
1-18-6156/80
jaanuar 2021, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Ainar Koik Kriminaalasja number 1-18-6156 Kriminaalasi Kaido Metsla suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Kinnipeetav Kaitsja Kaido Metsla 37410034216; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: kindla elukohata Karistuse kandmise algus ja lõpp: 25.06.2018 – 25.02.2021 Ei soovinud Kohtuistungi toimumise vorm ja aeg Kaugkohtuistung 06.01.2021

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht

20. novembril 2012. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-05-166 Kohtunik Ingeri Tamm Kriminaalasi

E.B süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 113 järgi Taotluse esitaja E.B viibimiskoht: Tartu Vangla asukohaga Tartu, Turu 56; isikukood: xxx Taotlus Vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 431 lg-st 1, kohus määras:

Jätta E.B taotlus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks läbivaatamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus

Tartu Maakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu 28. aprilli 2008. a otsusega tunnistati E.B süüdi KarS § 113 järgi ja teda karistati vangistusega kümneks aastaks. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg kolm aastat viis kuud ja kuus päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle kuus aastat kuus kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.04.2008 ja karistuse kandmine lõppeb 21.11.2014. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsusega.

15.11.2012. a saabus Tartu Maakohtusse E.B taotlus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Isik soovib vangistusest vabaneda KrMS § 426 lg 3 ettenähtud korras ilma käiturmiskontrolli kohaldamata, sest vabanemise korral on ta nõus vabatahtlikult Eesti Vabariigist lahkuma.

Kohtu seisukoht

KrMS § 431 kohaselt lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendi täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik KrMS §-des 424 – 4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused määrusega.

Vangistusseaduse § 76 lg 1 kohaselt edastab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks pärast kinnipeetava poolt KarS §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele, kinnipeetava ohtlikkusele ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist

karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel. Seega on seadusandja määranud kindla korra isiku ettetähtaegse vabastamise otsustamiseks ning kinnipeetaval endal puudub õigus esitada taotlus tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Seaduse mõtte kohaselt on vangla karistusseadustikus sätestatud tähtaja möödumisel kohustatud kohtule nimetatud dokumendi esitama ning seega ennetähtaegse vabastamise protseduuri algatamine on rangelt seotud karistusseadustikus sätestatud tähtaegade saabumisega, mitte vastava taotluse esitamisega. Seisukoha selles osas, kas isiku suhtes on võimalik loobuda KrMS § 426 alusel käitumiskontrolli kohaldamisest saab kohus võtta juhul, kui on saabunud ennetähtaegse vabanemise tähtaeg ja vangla poolt on esitatud kõik vajalikud materjalid ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamiseks.

Kohus, arvestades eeltoodut, jätab E.B taotlus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks läbivaatamata, kuna süüdimõistetul endal puudub seadusest tulenev õigus vastava taotluse esitamiseks.

Ingeri Tamm Kohtunik