1-12-10444/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

20. november 2012 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-12-10444 (kohtueelses menetluses nr 12260103094)

riik .S Z versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Küllike Taits Süüdistatav

Z.S

(isikukood ; elukoht - xxxx XXX

xxxxx xx xxxxxxx

-x, x ; ei oma kriminaal- ; pensionär karistatust) Süüdistus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada .S (KarS)

Z

süüdi § 424 järgi ja mõista talle karistusseadustiku

karistusena vangistus 2 (kaks) kuud;

68 alusel arvata kahtlustavana kinnipidamise KarS §

aega 2 ulka ja lugeda .S kandmata karistuseks 1 Z päeva mõistetud vangistuse aja h

(üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud ;

vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Z.S-ile katseaeg 18

(kaheksateist tetud vangistust .S ei pane Z ) kuud ning mõis ei pöörata täitmisele, kui

katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumis

75 lg-s kontrolli

nõuded; määrata käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks Z.S-ile xxxx xxxxx xx -

-

x, Viljandi; KarS .S-ile lisakaristus Z § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ena ära mootorsõiduki

juhtimisõigus ; rahaline karistus põhikaristusena pöörata täitmisele

2 (kaheks) kuuks

iseseisvalt; tühistada tõkendina kohal Z.S-ile datud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista

435 (nelisada kolmkümmend viis) €, riigi õigusabi tasu Z.S-ilt sundraha

38.40 (sealhulgas ekspertiisitasu 95 € ja muu kriminaalmenetluse kulu .70 € €) riigi kasuks;

määrata kriminaalmenetluse kulud viissada seitsekümmend üks) €

571 ( ja 10 senti tasumisele

ositi järgmiselt: 1) alates 20 nelikümmend

12 detsembri kuust igakuise menetluskulu osa 47 ( a

seitse ja 60 senti ) € tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud -

menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes graafikujärgse võlgnevuse tasumise korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 .S-ile Z õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu € jätta riigi kanda; 70.08

2.3 saata ko lisakaristuse täitmisele pööramiseks htuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistri . le Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud - alustel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooni oovist tuleb teatada Tartu Maakohtu õiguse kasutamise s Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest;

3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.3 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2);

3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid i, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB

P 333416110002 Danske Bangas angas, kontole nr 221023778606 Swedbankis või kontole nr

(tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-12-10444

“);

3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392).

AS

JAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt mootorsõiduki juhtimise

on .S toime pannud kuriteona

Z

joobeseisundis selles, et tema juhtis 25,juulil 2012.a. kella 13.25 KarS § 424 järgi, mis seisnes

paiku Viljandimaal Paistu vallas Sultsi-Oti tee 0,3. kilomeetril sõiduautot Opel Vectra riikliku registreerimisnumbriga 870 AVT joobeseisundis ja tegi avarii. Alkoholi kontsentratsioon veres avarii hetkel oli 3,4-3,5 mg/g. 2.

e Kriminaalasjas sõlmitud kokkulep

Prokur kriminaalasja lahendamisega kokkuleppeatuur ja süüdistatav on nõustunud

menetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi kahe kuulise vangistusega. KarS § 68 a ja karistamiseks lusel

arvata eelvangistuses viibitud aeg 25.07.2012 kuni 26.07.2012 so 2 päev karistuse hulka ja kandmata karistuseks lugeda üks kuu 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui .S Z

kaheksateistkuulise katseaja j ooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 50 alusel võtta .S ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus Z - kaheks kuuks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest - karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaeg tatav, set vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdis kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku materjalide al et usel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § se tegemisel lahendatavates küsi -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsu -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis selged, vastavuses õiguslike kvalifikat eseme asjaolud siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), 2. jaos ( ; § 180 § 188) ning - -

3. jaos ( -

; § 189 § 192).

KrMS § 189 ( itamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse ohtu

või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud).

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 ( ) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, Sundraha

s. o 43

5 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusest nr 169 (

), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti

Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse

-

kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 ko riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu haselt

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

(edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud Z.S-i

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 €. 108.48

Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine 38,40

€ ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku €. Sõiduga

70. 08

seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele € jätta süüdimõistetult välja mõistmata. Sisuliselt 70.08

jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõistetavaks menetluskuludeks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses € 38,40 . Süüdistatava Z.S kohtuistungile kaitsjat ei soovinud.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

Kriminaalasjas eksperiisi tegemisega tekkinud kulud . Ekspertiisi tegemiseks – €

tekkinud kulutused nähtuvad õiendist ekspertiisi maksumuse kohta (kt lk 21 ). KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2

– .70 €. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku:

Z.S: sundraha

38.40 ja

435 (nelisada kolmkümmend viis) € krooni, riigi õigusabi tasu muu kriminaalmenetluse kulu 97 (95 2.70 . .70 € ) € +

KrMS § 180 (Menetluskulude ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Arvestades süüdimõistetu majandus lukorda määrata tal menetluskulud kulude likku o tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Z.S on kahtlustatavana kinni peetud 25. Juuli 2012 kuni 26. Juuli 2012, seega on

Z.S viibinud eelvangistuses vangistus

2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel karistusaja hulka, kusjuures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev vangistus

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. -

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik