Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
4-12-5407/4 AI generated

4-12-5407/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-12-5407/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 13.08.2012.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2373,12,004578. 13.08.2012.a. otsusega määras Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu D.K-le LS § 227 lg 3 alusel karistuseks rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o. 400 eurot.

Legislator headnote

AI generated

4-12-5407/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2373,12,004578. 13.08.2012.a. otsusega määras Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu D.K-le LS § 227 lg 3 alusel karistuseks rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o. 400 eurot.

Keywords

AI generated
credible documentation timely postal transmission irregular notification lack of signature late submission of documents transmission of documents
AI generated
2-11-53237/4
Hageja: AS S ( reg. kood xxx, asukoht xxx ) Hageja esindaja Silver Eensaar ( Julianuse Õigusbüroo OÜ, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post: jurist@julianus.ee) Kostja: VK(ik XXX elukoht XXX) Välja mõista kostjalt VK hageja AS S kasuks viivised 181,44 eurot ja viivised alates hagi esitamisest, s.o 02.11.2011.a. kuni põhinõude täitmiseni 0,2% päevas tasumata võlasummalt.
2-06-28809/7
Harju Maakohtu menetluses oli AS hagi UM vastu 2 763,83 krooni väljamõistmiseks.
2-07-8546/2
Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 28.08.2008.a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-8546 Tsiviilasi, hageja nõue AS E hagi AT vastu võla nõudes Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS E (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja Lindorff Eesti AS, XXX); Kostja AT(ik XXX, elukoht XXX)
2-11-6374/5
Hageja Swedbank AS (reg kood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040); Hageja esindaja jurist Silva Kark; Kostja AM(ik XXX, elukoht XXX) Kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista kostjalt AM hageja Swedbank AS kasuks 124,33 eurot, millest 108,20 eurot on põhivõlgnevus, 0,13 eurot on intress, 3,20 eurot on menetlustasu ja 12,80 eurot on viivis perioodi 27.06.2009-15.02.2011.a. eest.
2-11-17584/4
juuni 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-17584 Tsiviilasi Swedbank Liising AS hagi KSvastu võla nõudes Hagi hind 1 010,52 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank Liising AS (endine AS Hansa Liising Eesti, registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), Hageja esindaja: Anneli A (XXX); Kostja: KS(isikukood XXX, aadress XXX) RESOLUTSIOON

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-12-5407

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

08. novembril 2012.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Väärteoasja number

4 – 12 – 5407

Kohtukoosseis

Kohtunik Margot Mikler

Kaebuse esitaja

D.K, isikukood xxx; Eesti Vabariigi

kodanik; elukoht: xxx;

Vaidlustatud lahend

PPA

Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse 13.08.2012.a. üldmenetluse otsus

väärteoasjas

nr

2373,12,004578

D.K

karistamise kohta LS § 227 lg 3 järgi

Menetlustoiming

kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata D.K taotlus kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 13.08.2012.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2373,12,004578.

Jätta D.K kaebus

Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 13.08.2012.a.

üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2373,12,004578

läbi vaatamata.

Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale ja

saata

kohtumäärus

teadmiseks

kohtuvälisele

menetlejale, tagastada väärteotoimik kohtuvälisele

menetlejale käesoleva määruse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Harju

Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse

pool

või

menetlusväline

isik

sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama

Asjaolud

13.08.2012.a. otsusega määras Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu D.K-le LS § 227 lg 3 alusel karistuseks rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o. 400 eurot.

D.K esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja 25.10.2012.a., milles palub kaebetähtaja ennistamise. Kaebuses toob välja, et kaebajale jäi arusaamatuks millal ja kus kohas on temale otsus kätte saadav. Kaebajale jäi loetamatuks väärteoprotokollis kuupäev, millal otsus on kätte saadav. Kaebaja väidab kaebuses, et ootas otsust e-meilile või postiga. Otsusest sai kaebaja teada kohtutäituri kirja alusel.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus tutvunud esitatud kaebusega ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et asjas ei esine aluseid kaebetähtaja ennistamiseks ja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevalt ja 25.07.2012.a. koostatud väärteoprotokollilt AB 1249821, on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 24.08.2012.a.

Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 25.07.2012.a. ning kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt väärteoprotokollist on menetlusalune isik esitatud isikut tõendava dokumendina EV juhiloa nr. XXX. Järelikult oli isik menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Samuti on kaebajale tema õigusi ja kohustusi selgitatud, sealhulgas õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras. Väärteoasja materjalid ei sisalda kaebuse esitaja märkusi selle kohta, et talle oleks kõik või mõni talle teatavaks tehtud õigustest ebaselgeks jäänud või et ta oleks soovinud nende täiendavat selgitamist ja et kohtuväline menetleja oleks sellest keeldunud. Seega pidi D.K olema teadlik, millisest kuupäevast alates on kohtuvälise menetleja lahend kättesaadav ning olema ka teadlik otsuse vaidlustamise korrast vastavalt väärteomenetluse seadustikus sätestatule.

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu otsuses nr 2373,12,004578 on märgitud, et käesoleva otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15-ne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.t seega kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 10.09.2012.a. D.K aga esitas kaebuse 25.10.2012.a. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule omapoolse seisukoha, mille kohaselt D.K on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja kohtuvälise menetleja otsus on õigesti koostatud ning alus kaebetähtaja ennistamiseks ja otsuse tühistamiseks väärteoasjas nr 2373,12,004578 puudub.

D.K oli teadlik, et kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 24.08.2012.a., seda on menetlusalune isik kinnitanud väärteoprotokollis AB 1249821 oma allkirjaga. V™S § 70 lg 4 esimene lause sätestab, et kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses , peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav olema 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates.

V™S § 70 lg 5 näeb ette, et sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul märgitakse menetlusosalisele väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopiad. V™S § 114 lg 4 kohaselt esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule

15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seaduse kohaselt algab seega edasikaebamise tähtaeg alates päevast, mis kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning kohtuväline menetleja ei ole kohustatud otsust menetlusalusele isikule kätte toimetama. Kohtuvälise menetleja 25.07.2012.a. otsus väärteoasjas nr 2373,12,004578 oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 24.08.2012.a. Kaebaja poolt kaebuses toodud väide, et talle oli protokolli sisu loetamatu, ei ole objektiivne asjaolu, millega saaks põhjendada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist, kuivõrd isikule oli tehtud teatavaks lahendi kättesaamise aeg.

Seaduse kohaselt algab edasikaebamise tähtaeg alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning kohtuväline menetleja ei ole kohustatud otsust menetlusalusele isikule kätte toimetama. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse ajaolu esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Asjaolu, et isik ei läinud kohtuvälise menetleja juurde otsusele õigeaegselt järele, ei ole objektiivne asjaolu, millega saaks põhjendada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist V™S § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08). Kooskõlas V™S § 70 lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et D.K pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte.

Seejuures ei oma kaebetähtaja kulgemise seisukohalt tähendust, kas kaebaja läheb otsusele järele või mitte. Seega, teades tema suhtes alustatud väärteomenetlusest, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 25.10.2012.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise tähtpäevaks oli 10.09.2012.a.

Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211).

D.K niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei nähtu. Kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse asjaoluna ei ole käsitatav kaebaja väide, et tal ei olnud väärteoprotokollist arusaadav ja nähtav, millal otsus on kätte saadav ning arvas, et otsus saadetakse talle tähitult, samas kui kaebaja ise seonduvalt oma ükskõikse suhtumisega ei astunud samme, et saada otsus varem kätte. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et D.K ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele.

V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Kohus juhindub KrMS § 172, V™S § 2, § 48 lg 1 p 1, § 114 lg 4, § 117 lg 1 p 1, § 118 lg 2 p 1, § 190, § 192 ja § 193 Margot Mikler Kohtunik