1-12-481/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-12-481

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

31. okto

obril 2012.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-481 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 31.10.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid H.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu H.T, isikukood xxx Kaitsja Vandeadvokaat Arri Tooming RESOLUTSIOON Juhin

dudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus

M Ä Ä R A S:

Jätta H.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Rahuldada kaitsja advokaat Arri Tooming`taotlus riigi H.T-le õigusabi osutamise eest tasu 57,20 eurot.

Välja mõista ´ H.T ilt kriminaalmenetluse kulud 57,20 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

H.T tasuda kaitsjatasu

12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või

Swedbank nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „ menetluse kulud“. H.T 1-12-481 kriminaal

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Määruse ärakiri edastada H.T-le ja Viru Vanglale.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 13.09.2012 Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava H.T tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

H.T tunnistati süüdi Viru Maakohtu 18.01.2012 kohtuotsusega KarS § 121 ja §199 lg 2 p § 25 lg 2 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1

9 -

kohaldamisega kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.02.2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6

29 päeva

kuud vangistust. Karistuse kandmise algus . 30.11.2011 ja lõpp 28.06.2013

Kinnipidamisasutuses H.T ei kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ole distsiplinaarkaristusi asub kinnipeetav elama aadressil . Ennetähtaegse vabanemise korral xxx. Isik oli enne vangistust una tööt arvel Töötukassas. Varasemalt tegeles vanaraua ostu müügiga. - Selline lisategevus võis olla seotud kriminaalse tegevusega. Alalist töökohta ei ole isikul juba pikka aega olnud. Tööotsingutega isik aktiivselt ei tegelenud. Vangistuses hõivatud tööga, on

kutsehariduses osaleda ei soovi. On motiveeritud osalema riigikeele kursustel (soovib Eesti kodakondsust). Enne vangistust omas isik sissetulekut Kommunaalkulud kompenseeris toimetulekutoetuse näol. teatud summas kohalik omavalitus. Majanduslik olukord oli isikul halb. Majandusliku toimetuleku oskus kasin. Sissetulekud kulutati ebaotstarbeliselt, põhiliselt alkoholile. Vabanemise korral isikul töökoht puudub. Alates 16.01.2012 töötab Viru Vanglas AS Eesti Vanglatööstus, komplekteerimistsehhis. Tutvusringkonda kuuluvad vabaduses negatiivset mõju avaldavad kriminaalse taustaga isikud, kelle poolt võib olla H.T mõjutatav, mida isik on ka ise tunnistanud. Põhjendab oma mõjutatavust sõltuvusprobleemidega. Isikul on alkoholisõltuvus. Isiku poolt toimepandud kuriteod ja väärteod on sooritatud valdavalt alkoholijoobes. Enne vangistust, katseajal lasi isik paigaldada , kuid

xx selle mõju oli tulemusteta. Isik on korduvalt rikkunud lisakohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Käesolev kuritegu on toime pandud alkoholijoobes (kehaline väärkohtlemine), millest nähtub, et isiku vägivaldsuse raskusaste suureneb. Isik on väitnud, et mineviku on s tarvitanud narkootilisi aineid. Meditsiiniosakonna andmetel on tegu amfetamiini juhutarvitajaga. Narkootikumide ja kuritegeliku käitumise vaheliste seoste kohta puudub info. Vangistuses osales sotsiaalprogrammis xxx tugigrupp 10.02.2012 - 13.04.2012, Läbis sotsiaalprogrammi „ “ xxx ning osales 13.02.-16.05.2012 B2 taseme keelekursustel ja sooritas eksami. Viru Vanglas alates 16.01.2012 töötab AS Eesti Vanglatööstus metallitsehhis. Viru Vangla toetab H.T tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande

kohaselt H.T on korduvalt karistatud nii tingimisi, kui ka vangistusega. H.T näol on tegu eriliiki süütegude süstemaatilise toimepanijaga. Varasemad karistused ei ole mõju avaldanud, isik on jätkanud uute kuritegude toimepanemist katseajal, rikkunud alkoholikeelu kohustust. Probleemkäitumine on olnud seotud alkoholi kuritarvitamisega. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressile xxx. Antud m xxx valla ajas oli isiku vangistuse ajal tulekahju. Osa maja korteritest hävis. Ametnik uuris sotsiaaltööspetsilisilt H.T korteri seisukohta. ei osanud täpset hinnangut xx xx anda korteri seisukorra kohta. Tema sõnul tuleb H.T ise välja saades seisukord ära hinnata, võimalusel üürida mõni muu vaba korter xx xx. Omavalitsusepoolsed toetused ja teenused on isikule tagatud, kui ta pöördub xx valla poole abi saamiseks. Enne vangistust oli H.T igakuise toimetulekutoetuse saaja.

Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral isikul töökohta ei ole. Ka enne vangistust ta ei omanud töökohta.

Aadressile xxx xx pole võimalik H.T elama asuda. Tegu tema isale xx ´ile kuuluva eramuga, kes ei soovi aga pojaga mingit tegemist teha. Samuti oli isikut vabaduses nõus toetama tema vanaema xx xx, kes on xx.

Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ja andis sellekohase kirjaliku arvamuse. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust. H.T

taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning menetlusosaliste arvamustega, leiab, et H.T tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.T isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ni

ng sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

H.T on varem 7 korda karistatud kriminaalkorras. Varasemalt on isikut karistatud joobes juhtimise, avaliku korra rikkumise, võimusindaja vastu suunatud kuritegude ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest sh tingimisi vangistusega. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning katseajal taas pani toime uue kuriteo, mis vägivaldse

viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud kriminaalhooldusel tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (korduvalt karistatud joobes juhtimise eest ja Alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

H.T tutvusringkonda kuuluvad vabaduses kriminaalse taustaga isikud, kes avaldavad isikule negatiivset mõju, mis omakorda võib soodustada kuritegeliku käitumise jätkamist.

Vabaduses puudub H.T garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue kuriteo toimepanemise riski.

Seega võib järeldada, et H.T puhul on olemas tõenäoline kõrge i käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem H.T on olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks H.T uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Arvestades H.T poolt toimepandud kuritegude korduvust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu H.T vabastamata temale Viru Maakohtu 18.01.2012

kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik