1-12-10436/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-10436

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

30.oktoobril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Margus Lellep kaitsja advokaat Rein Napa osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav M.I, IK XXX, elukoht: XXXXX, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras kehtivad karistused puuduvad, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s:

Süüdistus

M.I süüdistatakse selles, et tema 29.oktoobril 2012.a. kella 02:56 paiku juhtis

Tartumaal Puhja vallas Puhja–Konguta mnt 10 km mootorsõidukit Opel Vectra reg. nr-ga XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani M.I toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale M.I-le karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.-30.oktoober 2012.a., s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.I

3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 alusel võtta ära M.I-lt mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

M.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub M.I-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt

KrMS § 2565

lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et M.I puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Tegemist on pensionäriga, kelle ainukese sissetuleku moodustab pension koos puudetoetusega umbes 240 eurot. Ta elab koos abikaasaga, kes ei tööta ja on töövõimetuspensionär. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks süüdistatavale üle jõu. Samuti on põhjendatud määrata, arvestades süüdistatava taotlust, menetluskulude tasumine pikema tähtaja jooksul.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) kuud

M.I vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka poolt eelvangistuses viibitud M.I

aeg 29.-30.oktoober 2012.a, s.o kaks (2) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista M.I-le üks (1) kuu kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.I ei pane kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse

M.I kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise M.I-lt õigus kolmeks (3) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud loovutama oma juhiloa

M.I Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha M.I-lt ükssada (100) eurot ja kaitsja tasu viiskümmend (50) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa M.I alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik