1-11-5367/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-11-5367

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoobril 2012 a Pärnu Kuninga t. kohtumaja

Kriminaalasja number

1-11-5367 (09913000002)

Kohtukoosseis

Kohtunik Teet Olvik

Sekretär Anneli Kaljula

Prokurör

Elle Keeman

Kaitsja

Alla Raudsepp

Kriminaalasi

Ürgo Tikerpuu süüdistus KarS § 293 lg 2 p 3,4 järgi üldmenetluses

Süüdistatav

Ürgo Tikerpuu, isikukood 37404180220, XXXXXXX.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 311-312, § 314, § 315 kohus

otsustas:

Õigeks mõista Ürgo Tikerpuu süüdistuses KarS § 293 lg 2 p 3,4 järgi.

Eesti Advokatuuril hüvitada Ürgo Tikerpuu kaitsjale vandeadvokaadi vanemabile Alla Raudseppale

riigi õigusabi kulud kogusummas (1228.80) üks tuhat kakssada kakskümmend kaheksa eurot ja 80

senti tema osalemise eest kriminaalasja kohtulikus menetluses.

Jätta KrMS § 181 lg 1 alusel seoses õigeksmõistva kohtuotsusega menetluskulud – KrMS § 175 lg 1

p 5 ettenähtud menetluskuluna kriminaaltoimiku materjalidest Ürgo Tikerpuu kaitsjale Teet Veerule

kohtueelses menetluses koopiate tegemise kulud summas (22.08) kakskümmend kaks eurot ja 08

senti ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ettenähtud menetluskulu, kaitsjatasu kogusummas (1228.80) üks

tuhat kakssada kakskümmend kaheksa eurot ja 80 senti riigi õigusabi korras määratud kaitsjana

vandeadvokaadi abi Alla Raudseppa osalemise eest kriminaalasja menetluses.

KrMS § 313 p 11 kohaselt kriminaalasja juurde liidetud asitõend – pakendis asuv DVD-R plaat nr.

66408k 1, 26.01.2009 a. jälitusprotokolli lisa, jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva

1-11-5367

jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda.

Asjaolud

Süüdistatavale ÜRGO TIKERPUULE oli esitatud süüdistus alljärgnevas – selles, et tema, olles

alates 12.07.2005 a. kuni 19.05.2010 a. OÜ N. (X) juhatuse liige ning olles seega ametiisikuks KarS

§ 288 lg 1 järgi, kes juhtis eraõiguslikku juriidilist isikut ning kellele oli pandud nii haldamis-,

järelevalve- juhtumis- kui ka varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, võttis juriidilise

isiku majandustegevuse käigus pistist.

Lähtudes kuriteo tehioludes väljatoodud asjaoludest, süüdistati Ürgo Tikerpuud selles, et tema, olles

koos A. P. OÜ N. juhatuse liige, korraldasid koos Vana-Pärnu kaubanduskeskuse ehitamist ja välja

rentimist, mida rahastas X P. OÜ. Seoses eeltooduga arutati 13.03.2008 a. projektijuhi R. F.

võimalust, mille järgi AS O. E. saab Vana-Pärnu kaubanduskeskuse ehituse ja töövõtulepingu

tingimusel, kui A. P. ja Ürgo Tikerpuu vastutasuna saavad O. E. kaudu 10 miljonit krooni väärtuses

vara, mille summa lisatakse AS-ga O. E. sõlmitavale ehituslepingule. R. F., olles sellise

kokkuleppega nõus ning olles valmis sellise vastutuleku OÜ N. juhatuse liikmetele tegema, teavitas

14.03.2008 a. saavutatud kokkuleppest K. F., kes selle heaks kiitis ning 10.04.2008 a. AS O. E.

juhatuse liikmena ettevõtte huvides tegutsedes allkirjastas kokkulepitut arvestades OÜ N. ja AS O.

E. vahelise töövõtulepingu. OÜ N. nimel allkirjastas lepingu juhatuse liige Ürgo Tikerpuu.

Vastavalt OÜ N. juhatuse liikmete A. P. ja Ürgo Tikerpuu omavahelisele kokkuleppele pidid 10

miljonist kroonist mõlemad juhatuse liikmed saama 5 miljoni väärtuses vara. Ürgo Tikerpuu soovis

nimetatud summa eest endale AS O. E. poolt organiseeritult Tallinnasse korterit ning A. P. materjale

Varbla valda ehitatava maja tarbeks.

Kuivõrd Ürgo Tikerpuu poolt töövõtulepingu sõlmimisega ei ületatud pädevuse piire, oli tegemist

õiguspärase teoga, kuigi seda tehti ainult selle tõttu, et OÜ N. juhatuse liikmetele lubati selle eest

lubatud tasu -10 miljoni krooni eest vara. Nimetatud asjaolust olid teadlikud ka AS O. E. juhatuse

liige K. F. ning projektijuht R. F., kelle poolt esindatava ettevõtte huvides leping sõlmiti ja kes

näitasid valmisolekut selle eest tasuda. Seega on tuvastamist leidnud isikute üksmeel, et 10 miljoni

eest vara üleandmine AS O. E. poolt oli mõeldud tasuks teo eest, mis tehti OÜ N.

majandustegevuses kooskõlas seadusega.

Süüdistus Ürgo Tikerpuule oli eeltoodu alusel esitatud KarS § 293 lg 2 p 3,4 järgi selles, et tema

ametiisikuna nõustus suures ulatuses vara vastuvõtmisega vastutasuks selle eest, et tema koos Arvin

Peksiga oma ametiseisundit kasutades paneb toime seadusega lubatud teo.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus

Asja kohtulikul uurimisel süüdistatav Ürgo Tikerpuu end kuriteo toimepanemises süüdi ei

tunnistanud. Süüdistatav loobus kohtus ütluste andmisest.

Prokurör leidis, et Ürgo Tikerpuu süü kuriteo toimepanemises KarS § 293 lg 2 p 3,4 järgi, s.o.

pistise lubamisega nõustumises grupis koos A. P., kelle osas on kriminaalasja menetlus KrMS § 202

lõpetatud, on leidnud tõendamist. Prokurör taotles Ürgo Tikerpuu süüdi tunnistamist KarS § 293 lg

2 p 3,4 järgi ning tema karistamist 1 aastase vangistusega KarS 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 3 aastase

katseaja kohaldamisega.

Süüdistatava kaitsja leidis, et tema kaitsealuse süü kuriteo toimepanemises ei ole tõendatud ning

taotles Ürgo Tikerpuu õigeks mõistmist.

Kohtu seisukoht

Kohus leidis, et süüdistatava Ürgo Tikerpuu süü kuriteo toimepanemises talle esitatud süüdistuses

KarS § 293 lg 2 p 3,4 järgi tõendamist leidnud ei ole.

KarS § 293 ettenähtud süüteokoosseisu subjektiks saab olla üksnes ametiisik KarS § 288 mõttes,

1-11-5367

mille lõike 2 kohaselt saab ametiisikuks lugeda KarS § 293-298 nimetatud kuritegudes isikut, kes

juhib eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseb selle nimel või tegutseb teise füüsilise isiku nimel

ning talle on pandud haldamis-, järelevalve-, juhtimise või varaliste väärtuste liikumist korraldavad

või võimuesindaja ülesanded ning tegu on toime pandud vastava juriidilise või füüsilise isiku

majandustegevuse käigus.

Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et Ürgo Tikerpuu puhul oli tegemist ametiisikuga KarS § 288

mõttes. Äriregistri teabesüsteemi kande andmetel oli Ürgo Tikerpuu OÜ N. osanikuks ajavahemikus

09.06.2005 a. kuni 14.05.2010 a. ning juhatuse liikmeks ajavahemikus 12.07.2005 a. kuni

19.05.2010 a. (II kd. t.l. 160) omades õigusi esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes lähtudes

seadusest tulenevatest õigustest ja kohustustest ning oli TsÜS § 34 lg 1 kohaselt OÜ N. juriidilise

isiku esindajaks kõikides õigustoimingutes. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 kohaselt oli tema

kohustuseks juhtida ja esindada osaühingut. ÄS § 181 lg 1 kohaselt omas ta esindusõigust kõigis

õigustoimingutes, sealhulgas korraldades ÄS § 183 järgi osaühingu raamatupidamist ning vastutades

ÄS § 187 lg 1 alusel osaühingu juhatuse liikmena oma kohustuse rikkumisega osaühingule tekitanud

kahju eest. Eeltoodu kinnitab seda, et Ürgo Tikerpuu omas õiguspädevust teha juhtimisotsuseid ning

võimalust suunata juriidilise isiku tahet. Seega oli Ürgo Tikerpuu puhul tegemist ametiisikuga KarS

§ 288 lg 2 mõttes, kuna ta omas teo toimepanemise ajal ametiseisundit eraõigusliku juriidilise isiku

koosseisus ning tal olid haldamise-, järelevalve, juhtimise ning varaliste väärtuste liikumist

korraldavad ülesanded. Sama ametiseisundit omas OÜ-s N. ka A. P., kes oli samuti OÜ N. osanik ja

juhatuse liige.

Ürgo Tikerpuule on esitatud süüdistus KarS § 293 lg 2 p 3 ja 4 järgi selles, et tema ametiisikuna

nõustus suures ulatuses vara vastuvõtmisega vastutasuks selle eest, et tema koos A. P. paneb oma

ametiseisundit kasutades toime seadusega lubatud teo.

KarS § 293 ettenähtud kuriteokoosseisu puhul on eraõiguslike isikute puhul pistise võtmise

süüteokoosseisuga kaitstavaks õigushüveks majandusareng ja vaba konkurents. KarS § 301

tulenevalt võib pistise esemeks olla nii vara kui ka varalised õigused, kusjuures tähtsust ei oma

asjaolu, kas pistisena antav vara või soodustus kuulub selle andjale või mitte. Pistise lubamise

nõustumine tähendab seda, et talle antakse tulevikus üle vara või muu soodustus. Sellega

nõustumine ametiisiku poolt peab avalduma mingil objektiivsel viisil, s.t. see ei pea olema

verbaalne, suuline kokkulepe, vaid võib väljenduda ka konkludentsetes tegudes. Pistise andmine

toimub selleks, et ametiisik paneks toime või jätaks toime panemata mingi teo oma ametiseisundit

ära kasutades. Süüteokoosseisu realiseerimiseks ei ole vajalik konkreetne kokkulepe pistisevõtja ja

andja vahel, vaid piisab ka abstraktsest suhtest pistise saamise ja ametiisiku poolt toimepandava teo

ja tegevusetuse vahel, s.t. sellisest seosest pistiseandja ja võtja vahel, mille puhul andja saab või on

saanud vastuteenusena üleantu eest ametiisikult mingi talle kasuliku teo (nn. ekvivalentsussuhe).

Põhjuslik seos nimetatud tegude ja ametiisiku eelnenud või järgneva käitumise vahel ei ole vajalik.

Ametiisiku tegu peab kujutama endast vastutasu eest tehtut või tehtavat (Riigikohtu lahend 3-1-1-

118-06 p. 14).

Eeltoodust järeldub, et hindamaks Ürgo Tikerpuu süü tõendatust, tuleb kohtul hinnata, kas on

tõendatud, et Ürgo Tikerpuu ametiisikuna nõustus grupis koos A. P. suures ulatuses vara

vastuvõtmisega vastuteenusena selle eest, et tema, OÜ N. juhatuse liikmena, korraldades Vana-

Pärnu kaubanduskeskuse ehitamist ja välja rentimist, võimaldas vastuteenusena AS-l O. E. sõlmida

kaubanduskeskuse ehituse ja projekteerimise töövõtuleping.

Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et Vana-Pärnu Kaubanduskeskuse projekteerimise ja

ehitustöödeks on esitanud hinnapakkumised AS O. E. summas 173000000 krooni, millele lisandus

käibemaks, kogumaksumusega seega 204140000 krooni (I kd. t.l. 173), AS E. E. summas

162989740 krooni + käibemaks, kogumaksumus 192327893 krooni (I kd. t.l. 190) ja AS G. summas

157390000 krooni + käibemaks, kogumaksumus 185306764 krooni (I kd. t.l. 193). Eeltoodust

nähtuvalt on AS O. E. hinnapakkumine olnud võrreldes teiste hinnapakkumistega kõige kallim.

Samas ei tõenda aga kõige kallima hinnapakkumise valimine OÜ N. poolt seda, et sellega oleks

1-11-5367

saavutatud kokkulepe nn. vastuteenuse osas. Kuna nii OÜ N. kui AS O. E. puhul oli tegemist

eraõiguslike juriidiliste isikutega, siis ei olnud OÜ-l N. kohustust valida pakkumistest kõige

odavam, vaid töövõtja väljavalimisel oli OÜ-l N. õigus hinnata lisaks teostatavate tööde

maksumusele veel ka muid kriteeriume. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et OÜ N. hindas AS

O. E. puhul nende diskreetsust. Samas nähtub kriminaalasjast veel see, et OÜ N. juhatuse liikmed

Ürgo Tikerpuu ja A. P. teadsid ja tundsid AS O. E. juhatuse liiget K. F. ja projektijuhti R. F., s.o.

isikuid, kellel oli juhtiv roll AS O. E. tööde korraldamisel. Kohtu hinnangul ei ole välistatud ning on

tõenäoline, et töövõtja väljavalimisel sai määravaks asjaolu, et OÜ N. pidas nimetatud firmat lisaks

diskreetsusele ka usaldusväärseks partneriks tellitavate tööde teostamisel.

Käesolevas kriminaalasjas rajaneb süüdistus suures osas jälitustoimingu, jälitustoimingute

teostamise ajal kehtinud, KrMS § 118 ettenähtud tehniliste sidekanalite kaudu edastatava teabe või

muu teabe salajasel pealtkuulamisel või vaatamisel. Nimetatud toiminguga saadud teave on

salvestatud KrMS § 113 kohaselt jälitusprotokollis. Jälitustoimingute aluseks on olnud Pärnu

Maakohtu määrused 24.01.2008 a., 21.02.2008 a., 20.03.2008 a., 21.04.2008 a., 20.05.2008 a.,

09.04.2008 a., 05.05.2008 a. ja 02.07.2008 a. (III kd. t.l. 1). Kohtumäärustega on antud luba K. F.,

A. P. ja Ürgo Tikerpuu kasutuses olnud mobiiltelefoni abonentnumbrite kaudu edastatava teabe

salajaseks pealtkuulamiseks, vaatamiseks ja salvestamiseks K. F. puhul ajavahemikus 28.01.-

25.07.2008 a., A. P. ja Ürgo Tikerpuu puhul 09.04.-06.09.2008 a.

Jälitustoimingute läbiviimise ajal kehtinud KrMS § 111 kohaselt oli jälitustoiminguga saadud teave

tõendiks, kui selle saamisel järgiti seaduse nõudeid. Asja kohtulikul uurimisel vastava taotluse

esitamise korral peab kohus veenduma, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud

toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Samuti ei ole välistatud jälitustoimingu

seaduslikkuse kontroll kohtu enda algatusel, kui kohtul tekivad sellekohased kahtlused (Riigikohtu

lahend 3-1-1-63-08 p. 13.3).

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel ei esitatud kohtule taotlust jälitustoimingu seaduslikkuse

kontrollimiseks, kuna süüdistatava kaitsja leidis, et jälitustoimingud on toimunud kohtu loal ning ei

ole tõenäoline, et nende läbiviimisel oleks eiratud seaduse nõudeid. Kahtlusi jälitustoimingute

seaduslikkuses ei tekkinud ka kohtul. Eeltoodust tulenevalt on jälitustoiminguga käesoleva

kriminaalasja menetluses saadud teavet võimalik kasutada tõendina KrMS § 111 mõttes.

Jättes vaidlustamata jälitustoimingutega saadud teabe saamise seaduslikkuse, vaidlustas süüdistatava

kaitsja aga saadud teabe sisu, pannes kahtluse alla selle, kas isikud, kes pealtkuulatud

telefonikõnedes kõnelesid on ikka samad, jälitusprotokollis märgitud isikud – K. F., R. F., A. P. ja

Ürgo Tikerpuu.

Kohus kaitsja taolise kahtlusega ei nõustu. Kriminaalasjast nähtub, et kohtu poolt on antud load

konkreetsete isikute – K. F., A. P. ja Ürgo Tikerpuu telefoniabonentide salajaseks pealtkuulamiseks.

Kriminaalmenetluse käigus on kindlaks tehtud eelnimetatud isikute poolt kasutatavate telefonide

numbrid. Kõikide isikute kõnesid on pealtkuulatud pikema aja, mitme kuu jooksul. Asja kohtuliku

uurimise käigus kõnesalvestiste kuulamisel veendus kohus selles, et kõnelejateks konkreetsetel

telefoninumbritel olid ühed ja samad konkreetsed isikud. Lisaks sellele nimetasid telefoni teel

kõnelenud isikud pöördumisel teise vestluspartneri poole teda ka nimepidi (K., R., A. jne.). Kohtu

hinnangul ei ole tõenäoline, et K. F., Ürgo Tikerpuule ja A. P. aga ka R. F. kuulunud telefonid olid

pikemat aega, pidevalt mitte nende, vaid kõrvaliste isikute valduses ning kõrvalised isikud vestlesid

nimetatud isikute nimel AS O. E. ja OÜ N. vahelistest äri- ja töösuhetest. Eeltoodust tulenevalt, asus

kohus seisukohale, et jälitustoimingute käigus pealtkuulatavad isikud olid pealtkuulatavate

mobiiltelefonide abonentide omanikud, s.o. jälitusprotokollis märgitud isikud.

Järgnevalt analüüsib kohus jälitustegevuse käigus saadud ning jälitusprotokollis kajastatud teavet.

Süüdistuse kohaselt vestlesid 12.02.2008 a. AS O. E. juhatuse liige K. F. ja OÜ N. juhatuse liige

Ürgo Tikerpuu. Vestlusest ilmnes, et AS O. E. oli huvitatud ehitustööde ettevõtmisest Vana-Pärnu

kaubanduskeskuse ehitamisel ning soovis teha sellekohase hinnapakkumise. Samuti vesteldi

omavahel hindadest, ehitustähtaegadest ning muust ehitusega seonduvast (III kd. t.l. 3-7).

1-11-5367

14.03.2008 a. vestlevad kahel korral päeva jooksul telefoni teel K. F. ja R. F. Vana-Pärnu

kaubanduskeskuse ehitusest. K. F. teatab, et E. (AS E. E.) tegi pakkumise hinnaga 153000000 ning

tema esitab AS O. E. poolt pakkumise summas 163 miljonit. Samuti väidab ta, et „härrasteks“

nimetatud isikud soovivad pakutavale summale veel 10 miljoni suuruse summa lisamist ning „nad“

tahtvat ehitustöid ja korterit Tallinnas ning 10 miljoni suurust summat fondist välja kantida. R. F.

mainib ka konkreetsemalt, et tema sõbrast härrasmees soovib saada Varblas ehitustöid ning 10

miljonit liidetakse 163 miljonilisele pakkumisele juurde. (III kd. t.l. 7). Hilisemas vestluses kinnitab

R. F., et ta on saanud A. (A. P.) kinnituse selle kohta, et AS O. E. on valitud ehitustööde teostajaks

(kirjad selle kohta pidi laiali saadetama) (III kd. t.l. 13).

Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodu seda, et AS O. E. oli ehitusettevõttena huvitatud Vana-Pärnu

kaubanduskeskuse väljaehitamisega seotud ehitustööde saamisest ning sellest tulenevalt tehti ka

endapoolne hinnapakkumine summas 163 miljonit krooni. Samuti nimetatakse nende poolt ära, et

163 miljonilisele summale tuleb veel lisada fondist „välja kantimiseks 10 miljonit“. Süüdistuse

kohaselt oli nimetatud 10 miljonit eeltingimuseks AS-le O. E., et viimasega sõlmitaks ehitustööde

leping.

Kohus leidis, et taolise eeltingimuse seadmine tõendatud ei ole. K. F. poolt on küll nimetatud, et ta

teeb pakkumise summas 163 miljonit ning sellele soovitakse 10 miljoni lisamist, kuid see ei kinnita

seda, et nimetatud summa lisamata jätmise korral jääks O. E. soovitud lepingust ilma. Samuti ei

kinnita ega tõenda taoline väide süüdistust selles, et nn. 10 miljonist pidi Ürgo Tikerpuu saama

endale vara pooles ulatuses summast, s.o. 5 miljoni krooni väärtuses. Konkreetsemalt nimetatakse

R. F. poolt ehitustöid Varblas, mis aga ei tõenda ega puuduta Ürgo Tikerpuu süüdistust.

Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et Varblasse ehitas maja A. P., mitte Ürgo Tikerpuu,

samuti ei ole tõendatud viimase seotus A.P. maja ehitusega. Väide huvist saada korter Tallinnasse

on aga ebakonkreetne ning ei kinnita samuti süüdistust, kuna see viitab üksnes kellegi huvile korteri

vastu ning võib tähendada mis iganes.

Süüdistuse kohaselt tulenes 14.03.2008 a. R. ja K. F. vahelises telefonikõnes äramainitud,

eelnimetatud 10 miljoni krooni lisamine hinnapakkumisele 13.03.2008 a. R. F., Ürgo Tikerpuu ja A.

P. vahel saavutatud kokkuleppest. Asja kohtuliku uurimisega ei selgunud kas, millal, kus ja millisel

viisil eeltoodud kokkulepe sõlmiti, kuivõrd 14.03.2008 a. telefonikõnest taolise kokkuleppe

järeldamine on oletuslik ning ei tõenda üheselt sellise kokkuleppe sõlmimist.

08.04.2008 a. toimunud R. F. ja K. F. vahelises vestluses väidab R. F. K. F., et „ta ei saanud tol

korral A. öelda ei, sest siis ei oleks olnud kindel, et nad oleks seda üleüldse teha saanud“ (III kd. t.l.

30). Kohus leidis, et antud väitest võib järeldada seda, et neile, kui AS O. E. esindajatele oli küll

kasulik nõustuda A., s.o. A. P. poolt seatud tingimustega, kuid ei tõenda seda, et sellega saavutati

kokkulepe 5 miljoni krooni suuruse vara eraldamises Ürgo Tikerpuule.

03.04.2008 a. toimunud K. F. ja T. K. vahelises vestluses nimetab T. K. K. F., et R. (R. F.) olevat

talle rääkinud, et „vanad on huvitatud nendest korteritest“. Samas vastab K. F., et esmaspäeval

toimunud jutuajamisel jäi talle mulje, et nad „tegelikult nendest huvitatud ei ole“. Veidi hiljem

nimetab K. F., et Jürgo (ilmselt Ürgo Tikerpuu) on rääkinud Tornimäel korterite vaatamisest (III kd.

t.l. 17-18). Süüdistuse kohaselt on seda hinnatud, kui ÜRGO. Tikerpuu soovi saada vastuteenena

endale korter Tallinnas Tornimäel.

Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud vestluse põhjal võimalik järeldada muud, kui seda, et T. K. on

teise isiku s.o. R. F. vahendusel kuulnud kellegi huvist kuskil asuvate korterite suhtes. Samas on K.

F. väitnud vastupidist ning avaldanud arvamust, et sellist huvi tegelikult ei ole. Vestluse sisu ei

võimalda kinnitada, kelle huvist milliste konkreetsete korterite suhtes räägitakse ning mida nn. huvi

tähendab. Kuivõrd taolise vestluse sisu ei võimalda teha konkreetseid järeldusi, on selle sidumine

korterina väljenduva rahalise hüve seostamine Ürgo Tikerpuuga oletuslik ning meelevaldne. Samuti

ei kinnita asjaolu, et Jürgo (ilmselt Ürgo Tikerpuu) väidetav rääkimine korterite vaatamisest

Tornimäel (K. F. telefonikõnes öeldu) seda, et see kinnitaks temapoolset pistisega nõustumist, kuna

taoline nn. korterite vaatamine on ebamäärane väide, millest ei ole võimalik järeldada, milliseid

1-11-5367

kortereid, kelle jaoks, millal ja millisel eesmärgil vaatamas käidi ning mida üldse tähendab nn.“

korterite vaatamine“.

21.04.2008 a. Ürgo Tikerpuu ja A. P. vahel peetud telefonikõnes räägib Ürgo Tikerpuu A. P.

võimalusest, et X võib paari „milli“ ehk miljoni eest valmis ehitada majakarbi, kusjuures keegi

maksab talle ehituseks „pappi“ ehk raha. Samuti nimetab Ürgo Tikerpuu, et kaubakeskuse varjus,

kus liiguvad suured hanked, on võimalik n.ö. kõrvalt ehitada (III kd. t.l. 61). Kohus leidis, et

vestluse sisu ei tõenda, milliste majakarpide ehitamist silmas peetakse ning kellele nn. X kahe

miljoni eest selle valmis ehitab. Samuti on ebaselge, kelle poolt ning milline raha talle selleks

antakse. Ürgo Tikerpuu poolt osundatud võimalus kõrvalt ehitamise kohta ei kinnita ega tõenda

seda, et taolise tegevuse all mõeldi millegi ehitamist konkreetselt Ürgo Tikerpuule.

Veidi hiljem nimetab A. P. enda jaoks milli ehk miljoni enda jaoks opereerimise vajadust, kuna

muidu võib tema ehitus seisma jääda. Samuti nimetatakse 10 miljonit kroonist ettemaksu, milles 2

miljonit pidi sees olema. Ürgo Tikerpuu väidab ka seda, et 10 miljonit läheb ära nende, s.o. ilmselt

OÜ N. taskust (III kd. t.l. 63).

A. P. väited 2 miljoni endale opereerimise kohta ei kinnita Ürgo Tikerpuu süüdistust, kuna antud

ütlustest on võimalik järeldada, et jutt võib puudutada A. P. maja ehitust, millel aga puudub seos

Ürgo Tikerpuu süüdistuse osaga. Ettemaksu 10 miljoni krooni ulatuses äranimetamine võib antud

kontekstis küll tähendada seda, et töövõtjast lepingupartnerile (AS O. E.) tuldi teatud osas

hinnapakkumises vastu, kuid ei kinnita samas seda, et nimetatud summa pidi ära jagatama A. P. ja

Ürgo Tikerpuu vahel.

09.04.2008 a. Ürgo Tikerpuu ja R. F. vahel toimunud kõneluses nimetab R. F. kokkuleppeid, millest

tal meeldib kinni pidada. Veel väidab ta, et fondide puhul on K. (K. F.) ettevaatlik, kuna neid

kontrollitakse. Ürgo Tikerpuu omakorda vastab talle, et töö 163 + 10 osas käivitub ning töid

hakatakse akteerima. Veel nimetab ta kahte osa 5 ja 5 ning sellega seoses A. (III kd. t.l. 40).

Kohus leidis, et ei ole üheselt võimalik aru saada, milliseid kokkuleppeid R. F. antud juhul

konkreetselt silmas peab. Fondide kontrollimise puhul peab R. F. ilmselt silmas asjaolu, et rahaliste

vahendite kasutamisel tuleb tähele panna, et see oleks sihtotstarbekohane. Samas ei kinnita ega

tõenda see aga seda, et jutt puudutaks Ürgo Tikerpuule lubatud varalist hüve ehk pistist. Samuti ei

ole võimalik üheselt mõista, mida mõeldakse 5 + 5 ning Arvini osa all. Samas, kui eeldadagi, et nn.

5 + 5 -st on kuulub mingi osa A. (A. P.) ei kinnita see seda, et osa sellest kuuluks ka Ürgo

Tikerpuule. Lausest, et töö 163 + 10 osas käivitub ning töid hakatakse akteerima saab kohtu

hinnangul järeldada üksnes tööde alustamise fakti.

09.04.2008 a. A. P. ja R. F. vahel toimunud vestluses räägib A. P. ehitus ja mullatöödest ning

nimetab ka seda, et kui ta n.ö. teenust ei saa „kaob tal see point ära“ (III kd. t.l. 38). Nimetatud

kõnest võib välja lugeda A. P. rahulolematust tööde käiguga tema maja ehituses, kuid nimetatud

asjaolu ei kinnita Ürgo Tikerpuu pistise süüdistust, s.o. temale vara lubamist 5 miljoni krooni

väärtuses.

27.05.2008 a. on omavahel vestelnud Ürgo Tikerpuu ja A. P. ning Ürgo Tikerpuu on väitnud, et

peaks K. rääkima ning võtma korteri. Samuti räägitakse madalatest kinnisvara hindadest (III kd. t.l.

138).

Süüdistuse kohaselt on Ürgo Tikerpuu antud juhul soovinud siin saada vara korteri näol pistisena.

Kohus leidis, et üksnes huvi korteri vastu ei tõenda seda, et see tähendaks soovi saada pistist. Ürgo

Tikerpuu väljaöeldust ei ole võimalik aru saada, millisest korterist räägitakse. Samuti ei ole

võimalik üheselt saada kelle jaoks see korter peaks olema ning kus. Välistatud ei ole, et arutatu

puudutas korterit, mida sooviti muretseda firmale, OÜ N., kuivõrd arutelu madalamate ehk

soodsamate kinnisvara hindade üle seda ei välista. Seega ei kinnita väljaöeldu seda, et Ürgo

Tikerpuu poolne huvi korteri vastu tähendaks ilmtingimata seda, et antud korter tähendanuks talle

lubatavat pistist.

Hinnates eeltoodut, asus kohus seisukohale, et telefonivestlused, millised toimusid eelnimetatud

isikute vahel on ebamäärased ning mitmeti tõlgendatavad. Kohtu hinnangul ei kinnita nende sisu

1-11-5367

üheselt süüdistatava süüd, s.o. tema nõustumist ametiisikuna vara vastuvõtmises 5 miljoni krooni

väärtuses. Riigikohtu lahendi 3-1-1-29-09 kohaselt peab kohus taolises olukorras, kus süüdistus

rajaneb suures osas ühele tõendile igakülgselt ja erapooletult vaagima kõiki selle süüstava tõendi

uurimisel tõstatatud kahtlusi ja neid veenvalt kummutama. Kui jälitusprotokollide pinnalt tekkinud

kahtlused on jäänud kõrvaldamata, rajaneb kohtuotsus oletustele. Kuna antud juhul on

jälitusprotokollide pinnalt tekkinud kahtlused jäänud kõrvaldamata ning KrMS § 7 lg 3 kohaselt

tuleb kriminaalmenetluses esinevad kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks, siis ei

ole eeltoodu alusel süüdistatava süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises jälitusprotokollide

põhjal tõendamist leidnud.

Seega ei ole kohtu hinnangul jälitusprotokollis kajastatud teabe põhjal leidnud tõendamist käesoleva

süüteokoosseisu realiseerimiseks vajalik nn. ekvivalentsussuhe ehk selline seos väidetava pistise

andja ja võtja vahel, mille puhul pistise andja saab vastuteenusena üleantava eest ametiisikult talle

kasuliku teo.

-AS O. E. kaudu maksti 2008 a. juunis ehitusfirmale AK E. OÜ 31.05.2008 a. arve nr. 79 alusel

147244 krooni Vana-Pärnu Kaubanduskeskuse väidetavate mullatööde eest (I kd. t.l. 181). Asja

kohtulikul uurimisel avaldas arve koostaja, tunnistaja A. K., et tegelikult Vana-Pärnu

kaubanduskeskuses antud arves kajastatud mullatöid ei tehtud, vaid tehti elektritöid A. P. tellimisel

tema Varblas asuvas palkmajas.

-Samuti maksti AS O. E. kaudu 2008 a. juunis firmale F. E. OÜ arve nr. 103 alusel 147756 krooni

mullatööde eest (I kd. t.l. 183). Nimetatud arve osas avaldas selle koostanud ja allkirjastanud

tunnistaja K. A., et tegelikult mullatöid ei teostatud, vaid tehti hoopis üldehitustöid A. P. Varblas

asuvas eramus.

Tunnistajate ütlustest nähtub, et eeltoodud arvete puhul oli tegemist fiktiivsete arvetega. Samas ei

kinnita nimetatud asjaolu aga Ürgo Tikerpuu süüdistust, kuna fiktiivsed arved puudutavad A. P.

eramu ehitust, mille osas aga Ürgo Tikerpuule süüdistust esitatud ei ole. Samuti ei ole alust pidada

Ürgo Tikerpuud vastutavaks A. P. tegevuse ning kokkulepete eest kolmandate isikutega.

-10.04.2008 a. sõlmiti OÜ N. ja AS O. E. vahel ehituse ja projekteerimise töövõtuleping nr.

74VPK/04 (II kd. t.l. 17-29), mille kohaselt võttis AS O. E. töövõtjana kohustuse OÜ-le N. kui

tellijale teha ehituse ja projekteerimise töid maksumuses 173000000 krooni, millele lisandub

käibemaks 31140000 krooni, kogu tööde maksumuseks seega 204140000 krooni (lepingu p. 5.1).

Lisaks sellele sõlmiti enne seda, 27.02.2008 a. OÜ N. (esindajaks juhatuse liige Ürgo Tikerpuu),

SEB panga ja B. P. OÜ vahel kinnistu võlaõiguslik müügileping, mille alusel B. P. OÜ ostis OÜ-lt

N. Vana-Pärnu kaubanduskeskuse kinnistu koos selle teenindamiseks vajalike tehnorajatiste,

võrkude, teede, muude oluliste osade ja päraldistega hinnaga 17186000 eurot + käibemaks (I kd. t.l.

78-97).

Samal kuupäeval sõlmiti OÜ N. ja B. P. OÜ vahel laenuleping (I kd. t.l. 152-159), mille kohaselt oli

OÜ-l N. õigus saada sihtotstarbelist laenu summas kuni 13 miljonit eurot, kusjuures laenu tasumine

pidi toimuma osade kaupa. Esimene osa laenusummast summas 193097.06 eurot maksti välja

22.02.2008 a., juba enne laenulepingu sõlmimist, teine osa summas 16960902.94 eurot 07.03.2008

a., pärast võlaõigusliku müügilepingu sõlmimist. Kolmas osa laenusummast 11110000 eurot ehk

173833726 krooni pidi välja makstama vastavalt kaubanduskeskuse tööde maksegraafikule OÜ N.

avalduste alusel, millele pidi lisatama töövõtulepinguga ette nähtud tööde teostamise aktid ning

arvete koopiad vastavalt tehtud tööde summadele.

Kohtu hinnangul ei tõenda eeltoodud faktilised asjaolud veel kuriteokoosseisu, s.o. pistise võtmise

esinemist. OÜ N. ja B. P. OÜ vahel sõlmiti laenuleping tingimusel, et OÜ N. ehitab

kaubanduskeskuse välja 1. aprilliks 2010 a. Nimetatud tööde teostamiseks sõlmitigi 10.04.2008 a.

omakorda töövõtuleping OÜ N. ja AS O. E. vahel, milles viimane kohustus tegema OÜ-le N. ehitus

ja projekteerimistöid. Seega maksis OÜ N. kui tööde tellija laenatud rahaga tehtud tööde eest

vastavalt talle esitatud arvetele ning tehtud tööde aktidele. Asjaolu, et viimase, kolmanda osa

laenumakse summa kattub OÜ N. ja AS O. E. vahel sõlmitud tööettevõtulepingu summaga, ei

1-11-5367

tõenda iseenesest pistise nõudmist Ürgo Tikerpuu poolt, kuna sellises summas telliti töid ning tehtud

tööde eest pidigi toimuma tasumine töövõtjale.

Realiseerimaks pistise võtmise koosseisu, ei pea lubatav vara kuuluma selle andjale. Seetõttu on

võimalik realiseerida KarS § 293 ettenähtud kuriteokoosseisu ka laenatud rahaliste vahenditega.

Samas on aga kohus seisukohal, et pistise nõudmine laenatud rahalistest vahenditest Ürgo Tikerpuu

poolt ei ole tõendamist leidnud.

Eeltoodust tulenevalt esinevad käesolevas kriminaalasjas kõrvaldamata kahtlused. Riigikohtu

lahendi 3-1-1-29-09 p 26 kohaselt ei või kohus tulenevalt KrMS § 7 ja § 14 asuda süüdistaja rolli ja

täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega.

Sellest tulenevalt tuleb eeltoodud kahtlusi KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks.

-Kriminaalasja eelistungil esitas süüdistatava kaitsja taotluse kolme endapoolse tunnistaja K. F., R.

F. ja A. P. kohtusse kutsumiseks ja kohtus ülekuulamiseks. 24.11.2011 a. kohtu alla andmise

määrusega kohus rahuldas kaitsja taotluse. Asja kohtulikul uurimisel kaitsja loobus oma taotlusest

ning avaldas, et ta loobub omapoolsetest tunnistajatest. Seejärel esitas prokurör KrMS § 297

kohaselt taotluse A. P. kohtusse kutsumiseks ja ülekuulamiseks põhjendades taotlust sellega, et A.

P. on konkreetne kokkupuutumine Ürgo Tikerpuu süüdistusega. Samuti põhjendas prokurör taotlust

sellega, et kuna kaitsja oli eelnevalt taotlenud A. P. ülekuulamist kohtuistungil, siis oli ta sellega

arvestanud.

Kohus jättis prokuröri taotluse rahuldamata ning seda järgmistel põhjustel – Täiendavate tõendite

kogumist kohtulikul uurimisel reguleerib KrMS § 297. Nimetatud sätte lõike 1 kohaselt võib kohus

pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist kohtumenetluse poole taotlusel

või omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise. KrMS § 297 lg 2 kohaselt peab

kohtumenetluse pool põhjendama täiendavate tõendite kogumise vajadust ning seda miks ta ei ole

nende kogumist varem taotlenud.

KrMS § 297 lg 3 kohaselt võib kohus täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamisest

keelduda KrMS § 2861 sätestatud alustel.

KrMS § 2861 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus keelduda tõendi kogumisest, kui tõendit ei olnud

loetletud süüdistus- ega kaitseaktis ning kohtumenetluse pool ei ole nimetanud olulisi põhjuseid,

miks ta ei saanud taotlust varem esitada. KrMS § 2861 lg 2 p 3 kohaselt võib kohus keelduda tõendi

kogumisest, kui tõendi esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud.

Prokuröri poolt ei ole süüdistusaktis A. P. tunnistajana tõendiallikana nimetatud. Samuti ei ilmne

prokuröri taotlusest olulisi põhjuseid, miks ei ole ta saanud nimetatud tõendi osas taotlust varem

esitada, kuivõrd asjaolu, et Ürgo Tikerpuud süüdistatakse kuriteo toimepanemises grupis koos A. P.

oli prokurörile teadaolevaks asjaoluks juba enne käesoleva kriminaalasja kohtulikku menetlust.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel ei esitanud kaitsja omapoolseid tõendeid, samuti loobuti

omapoolsetest tunnistajatest. Lisaks sellele loobus süüdistatav kohtus ütluste andmisest. Eeltoodust

järeldub, et kriminaalasja kohtulikul uurimisel uuriti üksnes prokuröri poolt esitatud tõendeid ning

uusi asjaolusid prokuröri jaoks ei ilmnenud. Kaitsja loobumine kohtulikul uurimisel endapoolsest

tunnistajast ei ole kohtu hinnangul oluliseks põhjuseks, mis oleks prokuröril takistanud tõendit

esitada varem, juba süüdistusakti koostamisel.

Eeltoodust tulenevalt asus kohus kohtuliku uurimise põhjal seisukohale, et süüdistatava Ürgo

Tikerpuu süü talle süüks pandud kuriteo, s.o. ametiisikuna grupis koos A. P. suures ulatuses vara

vastuvõtmisega nõustumise toimepanemises vastuteenusena selle eest, et tema, korraldades Vana-

Pärnu kaubanduskeskuse ehitamist ja väljarentimist, võimaldas vastuteenusena AS-l O. E. sõlmida

kaubanduskeskuse ehituse ja projekteerimise töövõtuleping, tõendamist leidnud ei ole ning ta tuleb

talle esitatuid süüdistuses õigeks mõista.

Käesolevas kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi.

Eesti Advokatuuri poolt kuulub riigi õigusabi korras kriminaalasja kohtulikus menetluses osalenud

kaitsjale vandeadvokaadi vanemabile Alla Raudseppale hüvitamisele kaitsjatasu kogusummas

1228.80 eurot.

1-11-5367

Menetluskuludeks on kriminaalasjas KrMS § 175 lg 1 p 4 ettenähtud menetluskuluna kaitsjatasu

riigi õigusabi korras kriminaalasja kohtulikus menetluses kaitsja Alla Raudseppa osalemise eest

kogusummas 1228.80 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 5 ettenähtud menetluskuluna süüdistatava

kaitsjale kriminaalasja kohtueelses menetluses kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise

kulud summas 22.08 eurot.

Kuna KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, siis

tuleb antud menetluskulud jätta riigi kanda.

Asitõendina on kriminaalasja juures DVD-R plaat nr. 66408k 1, 26.01.2009 a. jälitusprotokolli lisa.

Nimetatud asitõend tuleb jätta kriminaalasja juurde.

Teet Olvik

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2013.a otsuse resolutsioon:

Tühistada Pärnu Maakohtu 15. oktoobri 2012 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-11-5367 Ürgo

Tikerpuu süüdistuses KarS§ 293 lg 2 p 3,4 järgi õigeksmõistmise osas.

Uue otsusega:

1. Süüdi tunnistada Ürgo Tikerpuu KarS § 293 lg 2 p 3,4 järgi ja karistada 1 ( ühe) aastase

vangistusega.

KarS § 73 lg 1,3 alusel mitte pöörata karistust täitmisele, kui Ürgo Tikerpuu 3 aastase katseaja

kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

3. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Ürgo Tikerpuult Eesti Vabariigi kasuks sundraha summas

480,00( nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb KrMS § 423 ja § 417 lg 2 kohaselt tasuda 1 kuu

jooksul.

Sundraha kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas 10220034796011

või Swedpangas nr 221023778606, viitenumber 2800049748 (selgitusse märkida lahendi number

ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik)

4. Prokuröri apellatsioon rahuldada.

Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 13.05.2013.a.