4-12-5301/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2012.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Väärteoasja number

4 – 12 – 5301

Kohtukoosseis

Kohtunik Aulike Salo

Kaebuse sisu

T.D kaebus Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo

avariitalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Helen

Kommussari poolt 14.09.2012.a. tehtud määrusele kohtuvälise

menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise kohta.

Kaebuse esitaja

T.D, isikukood: XXX , elukoht: XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo avariitalituse

menetlusteenistus, Rahumäe tee 6, 11316, Tallinn

RESOLUTSIOON

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 79 lg 3 p 1 alusel

jätta rahuldamata T.D kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

korrakaitsebüroo

avariitalituse

menetlusteenistuse

vanemväärteomenetleja Helen Kommussari poolt

14.09.2012.a. tehtud määrusele kohtuvälise menetleja

tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise kohta.

Kohtumäärus jõustub 24.10.2012.a.

Edasikaebamise kord

Vastavalt VTMS § 191 p 12 ei ole käesolev määrus

vaidlustatav määruskaebe korras.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo avariitalituse poolt alustati väärteoasjas

2302,12,011492 menetlust LS § 223 lg 1 ja LS § 242 lg 1 tunnustel selles, et 25.07.2012.a. kell

20:40 juhtis T.D Harju maakonnas, Tallinna linnas, Endla – Tulika – Sõpruse pst. ristmikul

mootorsõidukit ja ei hoidnud vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis oleks võimaldanud vältida

otsasõitu ees ootamatult seisma jäänud sõidukile ning sõitis tagant otsa Mini One’ile, põhjustades

sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju EN’le. Juht liigutas sõidukit enne politsei liiklusõnnetuse

kohale jõudmist, jättes sõiduki asendi tunnistajate juuresolekul ära märkimata.

T.D-le koostati 27.07.2012.a. väärteoprotokoll AB 1176505, milles märgitud, et kohtuvälise

menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 27.08.2012.a.

T.D sai väärteoprotokolli koopia kätte 27.07.2012.a.

T.D esitas 07.08.2012.a. kohtuvälisele menetlejale vastulause.

Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanem Margus Pihl

koostas 24.08.2012.a. määruse väärteoasjas 2302,12,011492 menetluse jätkamise kohta, kuna

esitatud vastulauses toodud isiku ütluste, kogutud tõendite ja väärteoprotokolli kvalifikatsiooni

vahel on suuri lahknevusi, mistõttu ei ole võimalik teha asjas lahendit, kõrvaldamata vastuolusid.

T.D on eelnimetatud määruse kätte saanud 28.08.2012.a.

T.D esitas 11.09.2012.a. Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo avariitalituse

menetlusteenistuse vanem Margus Pihli 24.08.2012.a. määruse peale kaebuse kohtuvälise menetleja

juhile, milles palub eelnimetatud määrus tühistada ja lõpetatud väärteoasjas 2302,12,011492

menetlus VTMS § 29 lg 1, kuna teos puuduvad väärteoasja tunnused.

Kohtuvälise menetleja õigusaktiga volitatud ametnik – Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo

avariitalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Helen Kommussar – jättis 14.09.2012.a.

väärteoasjas 2302,12,011492 koostatud kaebuse lahendamise määrusega T.D kaebuse rahuldamata.

Kohtule esitatud kaebuse kohaselt sai T.D eelnimetatud määruse kätte 25.09.2012.a.

T.D esitas 01.10.2012.a. kohtuvälise menetleja kaudu Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja

Piirivalveameti korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Helen

Kommussari poolt 14.09.2012.a. tehtud määrusele kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud

kaebuse läbivaatamise kohta. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja 24.08.2012.a. määrus

on tehtud rikkudes VTMS sätteid, kuna kohtuväline menetleja peab 30 päeva jooksul peale

väärteoprotokolli kättetoimetamist määrama karistuse või lõpetama väärteomenetluse. Otsuse

teinud ametnik viitab küll VTMS § 68 lg 2, kuid ei vasta küsimusele, kas on võimalik

väärteomenetluse pikendamine. Seega on kohtuvälime menetleja pikendamud väärteomenetluse

tähtaega, mida seadus teha ei luba.

Kaebuse esitaja palub tühistada 14.09.2012.a. koostatud kaebuse lahendamise määrus.

Kohtuväline menetleja edastas 22.10.2012.a. T.D kaebuse ning 23.10.2012.a kõnealust väärteoasja

puudutava väärteotoimiku Harju Maakohtule.

Kohtu seisukoht

Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning analüüsinud neid kogumis, leiab, et

kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

VTMS § 78 lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu VTMS § 77

lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja

tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi.

VTMS § 78 mõtte kohaselt ei vaidlustata esitatud kaebuses mitte kohtuvälise menetleja juhi

määrust, vaid kohtuvälise menetleja toimingut. VTMS § 78 esimese lõike kohaselt saab kaebuse

esitada juhul, kui vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja

vabadusi. Kohtusse pöördumine eeldab antud juhul mitte üksnes põhjendatud huvi olemasolu, vaid

täidetud peab olema ka tingimus, et kohtuvälise menetleja tegevusega on rikutud isiku õigusi ja

vabadusi.

Kaebuse esitaja ei ole konkretiseerinud, missugust isiku õigust on rikutud. Vastavalt viimati

viidatud sättele on nõue viidata kaebuses, millist kaebaja põhiõigust või vabadust kohtuvälise

menetleja ametnik oma vaidlustatava tegevusega rikkus.

Kohus leiab, et menetleja poolt tehtud toimingud on õiguspärased ning nende tegemisega ei ole

rikutud kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole

väärteomenetluse jätkamisel rikkunud T.D õigusi ja vabadusi.

VTMS 69 lg 6 kohaselt on menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele

menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures

väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest.

T.D on nimetatud õigust kasutanud ning esitanud 07.08.2012.a. kohtuvälisele menetlejale

väärteoprotokolli kohta vastulause.

VTMS § 68 lg 2 sätestab, et juhul, kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta

väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli.

Samas ei välista seadus juba koostatud ja menetlusalusele isikule või tema kaitsjale tutvustatud

väärteoprotokolli täiendamise võimalust.

Kohus peab vajalikuks märkida, et väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisele

menetlejal kui süüdistusfunktsiooni kandjal ning ta on kohustatud tõendite kohumisel juhinduma

VTMS 5. peatükis sätestatust ning tal on kohustus koguda nii menetlusalust isikut süüdistavad kui

ka õigustavad tõendid.

Kohtuvälise menetleja 14.09.2012.a. määruses on põhjendatult viidatud EV Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi lahenditele 3-1-1-52-08 ja 3-1-1-84-07, milles Riigikohus on asunud

seisukohale, et juhul kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja

korrigeerida, tuleb VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus

väärteoprotokoll ja teha see isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue

või täiendava vastulause esitamise võimaluse.

Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja, olles tutvunud T.D vastulausega, et isiku ütluste,

kogutud tõendite ja väärteoprotokolli kvalifikatsiooni vahel on suuri lahknevusi, mistõttu ei ole

võimalik teha asjas lahendit, kõrvaldamata vastuolusid ning seega tuleb väärteomenetlust jätkata.

Seega on kohtuväline menetleja pidanud võimalikuks asjaolu, et esitatud vastulause valguses võib

esineda vajadus juba koostatud väärteoprotokolli täiendamiseks või uue väärteoprotokolli

koostamiseks või hoopis väärteomenetluse lõpetamiseks.

Eelmainitud Riigikohtu lahenditest tuleneb, et juhul, kui kohtuväline menetleja peab vajalikuks

täiendada juba tutvustatud väärteoprotokolli või koostada uus väärteoprotokoll, on ta kohustatud

tegema täienduse või uue väärteoprotokolli isikule VTMS § 70 korras teatavaks ja tagama temale

täiendava või uue vastulause esitamise võimaluse. Sellest tulenevalt on kohtuvälisel menetlejal,

tutvustades isikule väärteoprotokolli täiendusi või uut väärteoprotokolli, õigus määrata uus lahendi

kättesaamise aeg.

Kohus peab samuti vajalikuks osundada EV Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.03.2012.a.

lahendile 3-1-1-21-12, milles Riigikohus on asunud seisukohale, et väärteoprotokolli täiendamine

iseenesest ei ole vastuolus VTMS § 68 lg 2 mõttega, kuna nagu ka kriminaalmenetluses esitatud

süüdistuse puhul on eeskätt oluline menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamine.

Vanemkonstaabel vanemväärteomenetleja Helen Kommussari on oma 14.09.2012.a. määruses

väärteomenetluse jätkamist ka piisavalt põhjendanud.

Ülaltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kuna kohus ei tuvastanud isiku õiguste rikkumist ja

kohtuväline menetleja on õigesti kohaldanud protsessiõiguse norme, siis väärteomenetluse

jätkamise määrus 24.08.2012.a. ning kohtuvälise menetleja juhi määrus 14.09.2012.a. on

seaduslikud ning T.D kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Kohus juhindub VTMS § 79 lg 3 p 1, § 191 p 12, § 199 lg 4.

Aulike Salo

Kohtunik