4-12-4910/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10.2012 Tallinnas Väärteoasja number 4-12-4910 (2302,12,015107) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi

P.Z-i (P.Z) kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri korrakaitsebüroo 27.09.2012 kiirmenetluse otsuse nr 10220122089708 väärteoasjas nr 2302,12,01507 määratud rahatrahvi vähendamises. Kaebaja P.Z isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: xxx Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe 6, Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas Enel Reegat. Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 132 p 2, § 133-134, § 135 lg 2 kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse 27.09.2012 kiirmenetluse otsus nr 10220122089708 väärteoasjas nr 2302,12,01507 osaliselt ja teha uus otsus.

2. Süüdi mõista P.Z Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 60,00 EUR.

3. KarS § 66 lg 1 järgi määrata, et P.Z tasub talle määratud rahatrahvi ositi,

6 (kuue) kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem, kui 10,00 EUR.

4. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 27.09.2012 otsuses näidatud arveldusarvele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist peab teatama kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile esitada 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav.

Motiveeritud kohtuotsus edastatakse kaebaja poolt märgitud e-posti aadressile hiljemalt 18.10.2012. Kohtu selgitused: Selgitada, et VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud: Politseija piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 27.09.2012 kiirmenetluse otsuse nr 10220122089708 kohaselt P.Z (isikukood: XXX) juhtis 27.09.2012 kella 10:58

Harjumaal Tallinnas Suur-Sõjamäe tee 12A juures mootorsõidukit MB Sprinter r/n XXX sõidukiirusega 74 +/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h, mitte vähem kui 21 km/h. P.Z rikkus LS § 15 lg 1 p 2, pannes toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsuse alusel määrati P.Z-ile karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut, so 60,00 EUR.

Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kaebuse kohaselt ei vaidlusta kaebaja väärteo faktilisi asjaolusid. Kaebaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi vähendamist. Kaebaja selgituste kohaselt on see tal 7 aasta jooksul esimene rikkumine, ta kasvatab üksi väikest last ning on töötu. Kaebaja kahetseb toimunut südamest.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha.

Menetleja hinnangul on P.Z-ile karistus määratud sanktsiooni alammäära lähedal. Isiku karistamisel võeti arvesse süü suurust (mõõdetud kiirus) ning kergendava asjaoluna isiku siirast kahetsust. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole P.Z-i kaebus eeltoodu alusel põhjendatud, menetleja palub jätta 27.09.2012 otsus muutmata. Menetleja jätab asjas rahatrahvi ajatamise vajaduse kohtu otsustada.

Kohtu seisukoht:

VtMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VtMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta.

Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku.

Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud asjaolusid.

Kohtu hinnangul on kaebaja omaksvõtuga ning 27.09.2012 liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga tõendatud, et P.Z ületas 27.09.2012 asulasisesel teel lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 21 km/h.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt teostati 27.09.2012 Harjumaal Tallinnas Suur- Sõjamäe teel kella 10:58 riikliku järelevalve käigus kaebaja poolt juhitud sõiduki MB Sprinter r/n

XXX liikumiskiiruse mõõtmist. Protokolli kohaselt kasutati kiiruse mõõtmisel liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet UltraLyte (nr UX 018490, taatlustunnistuse nr TTRSS 12/00067, seade testitud ja töökorras). Mõõtmine viidi läbi asulasisesel teel, 4-realisel sõiduteel. Mõõtja seisis vasakul teepeenral. Mõõdetav mootorsõiduk lähenes ning möödus kõrval sõidurajal liikuvatest sõidukitest.

Kaebaja osundab kaebuses, et kiiruse ületamine oli tingitud soovist mööduda veoautost. Seega riimuvad kaebaja ütlused kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastatud andmetega.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli seadme lugem 74 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. Seega ületas Maarit P.Z teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Mõõtekaugus oli 175,70 m. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu.

Kohus leiab, et kaebaja rikkumine on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. LS §

15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. Käesolevas asjas on tõendatud, et kaebaja poolt juhitud sõiduk ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 21 km/h. LS

§ 227 lg 2 järgi on mootorsõiduki poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h väärtegu, mille eest on ette nähtud karistus. Karistus:

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 227 lg 2 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni; LS § 227 lg 5 p 1 järgi võib LS § 227 lg 2 sätestatud süüteo korral kohaldada lisakaristust – sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist – 1 – 3 kuuni.

P.Z-i karistusregistri õiendi kohaselt ei ole isikul kehtivaid kriminaalja/või väärteokaristusi. Seega on õiged kaebaja ütlused selles, et ta on olnud õiguskuulekas liikleja. Kohtuvälise menetleja otsuse alusel on P.Z-ile LS § 227 lg 2 järgi määratud rahatrahv 15 trahviühikut. Kohtu hinnangul on isiku süü suurust ja kahetsust arvestades P.Z-ile mõistetud karistus seaduslik ja põhjendatud; menetleja on P.Z-ile rahatrahvi määranud sanktsiooni minimaalmääras ning tegemist on leebe karistusega.

Kohus osundab, et P.Z-i poolt ületatud kiirus oli väga suur – 21 km/h, kiirus mõõdeti kella 10:58 ajal, mil tänavatel liigub enam teisi liiklejaid. Kohus loeb üldteada asjaoluks selle, et kiiruse suurenedes pikeneb sõiduki võimalik pidurdusteekond; samuti on juhil suurema sõidukiiruse korral keerulisem reageerida liikluses ettetulevatele võimalikele ootamatustele. Kiiruse ületamise põhjus – hilinemine töökohustuste täitmisele ja möödumine veoautost – jääb kohtule arusaamatuks.

Kohtu arvates tuleb oma tööalased ja igapäevased kohustused planeerida selliselt, et puuduks vajadus sõidukiirust ületada. Kohus märgib, et 21 km/h võrra lubatud sõidukiiruse ületamisest saadav mõnes paaris minutis seisnev ajaline võit on pigem emotsionaalse tähendusega. Juhitava sõiduki ees liikuv suurem sõiduk võib küll oluliselt piirata juhi nähtavust, kuid piisava pikivahe hoidmine tagab ohutu liiklemise ka suurema sõiduki taga. Sõiduki kõrval liikuv suurem sõiduk võib juhis tekitada teataval määral ebamugavustunnet, kuid alati on võimalus valida kõrvalliikujast aeglasem tempo. Menetleja oli nõus asjaoluga, et kaebaja tasub talle määratud rahatrahvi ositi. Kohtu hinnangul on trahvisumma – 60,00 EUR – arvestades isiku majanduslikku seisu võrdlemisi suur ning KarS § 66 lg 1 järgi võib kaebaja selle tasuda ositi, 6 kuu jooksul, igakuise maksega 10,00 EUR.

Kohtunik: