4-12-4381/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. septembril 2012 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-12-4381( 244012007149) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Tõlk Riina Palmi Väärteoasi M.M-i süüdistuses LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri

kohtuvälise menetleja esindaja vanemväärteomenetleja Asja Malahhova Menetlusalune isik M.M, isikukood xxx, Eesti kodanikxxx Kinni peetud alates: 09.09.2012 kell 14.10

RESOLUTSIOON VTMS § 107 lg 1 p 1, § 108 § 113, § 136 lg 1, § 137 lg 1,2,3, - kohus

OTSUSTAS:

M.M süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, xxx juures juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust, millega rikkus LS §90 lg 1 p 1 nõuet.

M.M süüdi tunnistada LS § 242 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises, nimelt selles, xxx xxx eiras tekattemärgise nr 911 (ühekordne pidev joon) nõudeid, millega rikkus LS § 16 lg 2 nõuet.

KarS § 63 kohaldamisega mõista M.M-ile LS § 201 lg 2 alusel karistuseks arest 5(viis) ööpäeva. Aresti kandmise algusalates kinnipidamise ajast 09.09.2012 kell 14.10

Vastavalt VTMS § 199 lg 3 ja § 205 lg 1 jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta alates selle tegemisest ja peale koh

tuotsuse kuulutamist pööratakse viivitamatult täitmisele.

Kohtuotsus aresti mõistmise kohta pööratakse täitmisele VTMS § 203 lg 3 ja § 205 lg 2,3,4 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 17.09.2012

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 09.10.2012

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

09.09.2012 patrullpolitseinik Hxxx Juxxxi koos (tl 3) kohaselt tatud väärteoprotokolli

süüdistatakse M.M selles, et xxx xxx, juhtis tema xxx xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, millega rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 (LS) nõuet. eiras teekatte märgise nr 911 (ühekordne pidev joon) nõudeid, Samuti tema, xxxsuunas

millega rikkus liiklusseaduse § 16 lg 2 nõuet. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris M.M-i teod LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi.

10.09.2012 sta M.M-ile karistuseks arest (tl esitas Ida prefektuur kohtule taotluse mõi 1).

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus uuris 10.09.2012 kohtuistungil (tl 12) järgmisi tõendeid: M.M-i kohtuistungil antud ütlused, isiku kinnipidamise protokoll (tl 5), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 6), Ida prefektuuri 28.07.2011 otsuse koopia (tl 9), karistusregistri väljavõte (tl 10-11).

Isiku xxx peeti M.M menetlusaluse isikuna kinni kinnipidamise protokollist nähtub, et (tl 5).

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 6) nähtub, et 09.09.2012 Ida prefektuuri patrullpolitseinik Hxxx xxx Ju n tegi otsuse kõrvaldada M.M sõiduki juhtimiselt LS §

91 lg 2 p 3 alusel, kuna M.M puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Ida prefektuuri 28.07.2011 otsuse koopiast (tl 9) nähtub, et xxx, viibides xxx xxx maja juures juhtis M.M mootorsõidukit olles alkoholijoobes

(alkoholi sisalduse määr 0,46 mg/l väljahingatavas õhus), omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, sõidukil nõuetekohaselt läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et M.M on varem 7 korral väärteomenetluse korras karistatud, neist: kolmel korral liiklusseaduse rikkumise eest:

-

28.07.2011 otsusega LS § 201 lg 2, § 207, § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 640 eurot (täitmata)

- 19.04.2011 otsusega LS § 741 lg 1, § 7430 lg 1 järgi arestiga 3 päeva (täidetud),

- 15.02.2009 otsusega LS § 7436 lg 1 järgi rahatrahviga 34,51 eurot (täidetud), kolmel korral alkoholiseaduse § 71 järgi rahatrahviga 16 eurot, 12 eurot ja 11,50 eurot (vastavalt Ida prefek

tuuri 28.07.2011, 27.06.2011 ja 16.07.2010 otsusega, otsused täitmata), aga samuti KarS § 276 järgi rahatrahviga 40 eurot (Ida prefektuuri 28.07.2011 otsus, täitmata).

POOLTE SEISUKOHAD

Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik end väärtegude toimepanemises süüdi, tunnistas, et juhtimisõigust pole tal kunagi olnud ning varem on ta samalaadse teo eest kahel korral karistatud. M.M palus karistada teda rahatrahviga, lubades, et rohkem ei istu rooli lubadeta.

Kohtuväline menetleja avaldas kohtuistungil, et M.M on varem nii samalaadseid, kui ka teistsuguse iseloomuga õigusrikkumisi toimepannud. Nende eest määratud karistused ei täitnud oma eesmärki, et isiku hoiduks uute rikkumiste toimepanemisest. Isik on ka varem juhtimiselt kõrvaldatud. Suurem osa trahvidest on tasumata. Isik ei tööta, ei oma sissetulekut, mistõttu rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas. Ainuke karistusviis, mis mõjutaks menetlusalust oleks arest. Kohtuväline menetleja palus mõista M.M-ile karistuseks 15 päeva aresti.

KOHTU SEISUKOHT JA

PÕHJENDUSED

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus loeb uuritud tõendite pinnalt tõendatuks, et M.M pani talle süüks arvatavad teod toime ning xxx juurest xxx xxx omamata vastava kategooria juhtis ta mootorsõidukit mootorsõiduki juhtimise õigust, millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 nõuet. Samuti loeb kohus tõendatuks, et M.M 09.09.2012 kell xxx maja xxx 1 suunas eiras teekatte märgise nr 911 (ühekordne pidev joon) nõudeid, millega rikkus liiklusseaduse § 16 lg 2 nõuet.

M.M tunnistas end LS

90 lg 1 p 1

§ 16 lg 2 ja § nõuete rikkumises süüdi ning otsuse tegemisel juhindub kohus eelkõige tema ütlustest, mille usaldusväärsusest ei ole kohtul alust kahelda. M.M-i ütlustega on tõendatud, et xxxxxx maja juurest xxx suunas juhtis ta mootorsõidukit omamata juhtimise õigust ning liikumise käigus ületas ühekordset pidevjoont.

Kvalifikatsioon

LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

LS § 242 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki uhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui j puudub LS -des 201 -des 205 - -des 214 -des 221 § –203, § –207, § des 209, 211 ja 212, § –219, § –

224 või § –241 sätestatud väärteokoosseis -des 226 . Teokirjelduse kohaselt eiras M.M teekatte märgise nr 911 (ühekordne pidev joon) nõudeid, millega rikkus § 16 lg 2 nõuet LS . LS § 16 lg 2 kohaselt liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. LS § 2 p 27 järgi liikleja on isik, kes

osaleb liikluses jalakäija või juhina (M.M osales liikluses juhina). LS § 2 p 29 kohaselt liikluskorraldusvahend on liiklust korraldav või suunav vahend (foor, liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline). Majandus ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr -

12 "

1 kohaselt Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" § 25 lg 1 p m s lisa 10 ärgis 911 „Ühekordne pidevjoon” eraldab sõiduradasid päris uunavööndis (määruse joonised 7, 8

ja 11) ning märgist ületada ei tohi.

Kohus leiab, et M.M-i tegude kvalifitseerimine LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi on õige.

Kohu

16 lg 3 kohaselt, isik s leiab, et M.M pani väärteod toime tahtlikult. KarS § paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. ub juhtimisõigus, M.M oli teadlik et tal puud

vaatamata sellele asus sõidukit juhtima ja sõiduki juhtimisel rikkus liiklusreegleideiras teemärgist pidevat joont. M.M ei eitanud, et ta on teadlik teemärgise pidev joon tähendusest, kuigi tal puudub juhtimisõigus.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

M.M-i tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süütegude toimepanemise ajal oli M.M 18-aastane.

KARISTUSE MÕISTMINE

Karistamise alus

KarS § 56 lg on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt -st 1 tulenevalt karistamise alus

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg-st 2 tulenevalt vangistust võib mõista ainult siis , kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusena on ette nähtud ka

mittevabadusekaotuslik karistuse liik, tuleb vabadusekaotusliku karistuse mõistmist eraldi p

õhistada. Vabadusekaotusliku karistuse kohaldamise põhimõtted laienevad süüteomenetlusele ehk nii kriminaal-

kui ka väärteomenetlusele.

KarS § 57 lg 1 alusel arvestab kohus karistuse kohaldamisel karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist menetlusaluse isiku poolt. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvasta.

Karistus mitme teo eest

LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

LS § 242 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. M.M pani toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Järelikult tuleb talle mõista üks karistus selle sätte järgi, mis näeb ette raskeima karistuse. LS § 201 lg 2 näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb M.M-ile määrata karistus LS § 201 lg 2 alusel.

Karistuse liik

Karistuse liigina näeb LS § 201 lg 2 ette nii rahatrahvi, kui aresti. Lisaks võib kohus KarS § alusel mootorsõiduki liiklemise rikkumisega seotud väärteo eest kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheks aastaks.

Juhtimisõiguse äravõtmine ei ole kohtu arvates antud asjas kohaldatav, sest M.M puudub juhtimisõigus. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine eeldab teo toimepanemise ajal sellise õiguse olemasolu (RKKKo nr 3-1-1-11-10, p 7).

Samuti nõustub kohus selles osas kohtuvälise menetleja põhjendustega ja leiab, et rahatrahv karistuse liigina ei vasta käesoleval juhtumil karistuse eesmärkidele. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (RKKKo nr 3-1-1-10-09, p 30.2). M.M juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta päevasel ajal linnas, millega seadis ohtu teisi liiklejaid, muuhulgas ka jalakäijaid. Ta pani toime süüteo, mis vastab kahele väärteokoosseisule. Sõites ilma juhtimisõiguseta eiras ta teemärgist nimelt pidevat joont. See suurendab tema teost tulenevat ohtu.

M.M on varem seitsmel korral väärteomenetluse korras karistatud, neist kolm karistust on määratud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Kahel korral mõistis kohtuväline menetleja karistuseks rahatrahvi (üks täidetud, teine täitmata) ning Viru

Maakohtu 19.04.2011 otsusega mõisteti M.M-ile kolm päeva aresti samalaadse teo eest (mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, LS § 741 kuni 30.06.2011 kehtinud redaktsioonis). Eeltoodu alusel sedastab kohus, et eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas

M.M-ile rahatrahvi kui kergemaliigilise karistuse määramine. Seega karistuse liigina on M.M-i suhtes kohaldatav käesolevas väärteoasjas arest.

KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

Karistuse määra üle otsustamisel võtab kohus arvesse, et tegemist on kolmanda samalaadse liiklusväärteo toimepanemisega menetlusaluse isiku poolt, millega on kaasnenud ka teise liiklusnõude eiramine M.M-i poolt.

Samas lähtub kohus Riigikohtu otsuses nr 3

06 väljendatud seisukohast, mille järgi -1-1-46-

alaealise poolt toimepandud kuritegude korral on karistusõigusliku hinnangu andmisel rõhuasetus täideviija isik(susel), mitte aga teol ja selle raskusel. Riigikohus märgib, et alaealise puhul on esmatähtsad just eripreventiivsed ehk kasvatuslikud eesmärgid, mitte karistamine ning karistuse mõistmisel tuleb seetõttu tähele panna, et see kujundaks alaealises arusaama ühiskondlike normide sidususest ka tema suhtes ning ei muutuks takistuseks tema ühiskondlikul integreerumisel.

Vaatamata sellele, et M.M oli käesolevas väärteoasjas arutatavate süütegude toimepanemisel 18-aastane ehk ei ole alaealine, leiab kohus, et ülalmainitud Riigikohtu seisukoht on kohaldatav ka antud asjas. Menetlusalune isik on gümnaasiumi õpilane, kes elab vanematega koos ning on ema ja kasuisa ülalpidamisel (lähtuvalt istungil antud seletustest – t.l.12). Tegemist on väga noore inimesega, kellesse ei ole seadusevastased tõekspidamised ja hoiakud veel sügavalt juurdunud. Kohaldatava aresti pikkus peab olema suurem varem kohaldatud 3-päevasest arestist, seda karistuse mõju tunnetamiseks. Seetõttu arvestades toimepandud tegude raskust ja M.M-i süüd, aga ka eripreventiivseid eesmärke M.M-i mõjutamiseks, peab kohus võimalikuks karistada M.M LS § 201 lg 2 ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras, s.o. 5 päeva aresti.

KarS § 68 lg 2 kohaselt kinnipidamine väärteomenetluses arvatakse karistusaja hulka. M.M peeti kinni 09.09.2012 kell 14.10. Kohtuistung lõppes 10.09.2012. Seega tuleb arvata karistusaja hulka kinnipidamisaja, mis vastab kahele päevale aresti.

VTMS § 199 lg 3 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. V™S

§ 205 lg st 1 tulenevalt kui kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud ja süüdlane oli -

kohtumenetluse ajaks kinni peetud, pöörab kohtuotsust täitmisele pöörav maakohtunik kohtuotsuse aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamatult pärast selle tegemist. M.M oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud ning kohtuotsuse täitmist edasi ei lükata. Kohus pöörab kohtuotsuse aresti mõistmise kohta viivitamatult täitmisele.

Inna Kirsipuu Kohtunik