Legislator Case Law & Legislation
1-11-13231/21 AI generated

1-11-13231/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-11-13231/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

oktoober 2012.a Tallinn Kriminaalasja number 1-11- 13231 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Pavel Gontšarov ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär tõlk Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Kriminaalasi Tühistada Harju Maakohtu 14. mai 2012.a otsus osaliselt KarS § 68 lg 1 alusel P.M-i eelvangistuses viibitud 2 päeva karistuse hulka arvamises ja KarS § 65 lg 2 alusel talle liitkaristuse mõistmises. Uue otsusega: KarS § 65 lg 2 alusel suurendada P.M-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.06.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (24 päeva) võrra ning liitkaristuseks mõista 8 kuud ja 24 päeva vangistust.

Legislator headnote

AI generated

1-11-13231/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 21.09.2011.a varastas D. N rolleri koos selle laekas olnud jooksukingade ja kinnastega, kokku 1162 euro väärtuses; KarS § 266 lg 2 p 1 järgi tunnistati P.M süüdi selles, et ta tungis 28.03.2011.a Tallinnas Õismäe tee 11 keldrisse, tekitas soojasõlme ukseluku lõhkumisega varalist kahju 105.45 eurot, edasi tungis ta M. T, A. R, I. Zi, J. L keldriboksi. Luku lõhkumisega tekitas J. L 6.94 eurot kahju.

Keywords

AI generated
excusable delay insufficiently substantiated grievance time limits for seeking redress disputed claim dismissal during probation excessive procedural duration
AI generated
1-12-3264/7
august 2012 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-12-3264 (kohtueelses menetluses nr 11260101689) riik V.J versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Riikliku süüdistuse esindaja prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav V.J (isikukood XXX viibib vahi all Tartu ;
1-10-4991/5
aprill 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-10-4991 (kohtueelses menetluses nr 08230108910) riik P.P versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Vilma Ressar Prokurör Liane Peets
1-15-3053/139
Tartu Maakohtu 18.05.2015.a otsusega tunnistati X.
1-09-17417/5
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Liia Piirisalu Otsuse tegemise aeg ja koht 28.oktoober 2009 Rapla Kriminaalasja number 1-09-17417 Kriminaalasi K.J süüdistusasi 199 lg. 2 p. 9 järgi kokkuleppemenetluses (kiirmenetlus) Süüdistatav
1-10-2949/3
Tunnistada P.F süüdi (KarS) § 274 lg 1 järgi ja mõista talle karistusseadustiku karistusena vangistus 4 kuud; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 3 (kolm) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ning lugeda P.F kandmata karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 3 kuud 27 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata P.F-ile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 3 kuud 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui P.F ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

08. oktoober 2012.a Tallinn Kriminaalasja number 1-11- 13231 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Pavel Gontšarov ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär tõlk Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Kriminaalasi

Alina Koop Svetlana Talli

02. oktoober 2012.a. P.M-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 266 lg

2 p 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14.05.2012.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav P.M ja tema kaitsja adv Leelo Viil Prokurör Günter Koovit Süüdistatav P.M

isikukood xxx, kodakondsuseta, elukoht

xxxxxxxxxxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, viimati 17.06.2011.a Harju Maakohtu poolt

KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi 8-kuulise vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 360 tundi 1-aastase tähtajaga, 13.12.2011.a karistus pööratud täitmisele RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 14. mai 2012.a otsus osaliselt KarS § 68 lg 1 alusel P.M-i eelvangistuses viibitud 2 päeva karistuse hulka arvamises ja KarS § 65 lg 2 alusel talle liitkaristuse mõistmises. Uue otsusega: KarS § 65 lg 2 alusel suurendada P.M-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.06.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (24 päeva) võrra ning liitkaristuseks mõista 8 kuud ja 24 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 20-21.07.2011 ja 22- 23.09.2011, s.o 4 päeva. Ärakandmisele kuulub 8 kuud ja 20 päeva vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Kaitsjatasud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 14.05.2012.a otsusega tunnistati P.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi (29.03.2011, 29.04.2011 episoodid) ja karistati 6 kuulise vangistusega, KarS § 266 lg 2 p

1 järgi (28.03.2011 episood) 3-kuulise vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 17.06.2011.a otsusega mõistetud raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust. P.M tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi (15-16.07.2011, 12-13.09.2011 ja 21- 22.09.2011 episoodid) ja karistati 1-aastase vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendati, kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistuse hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.06.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (24 päeva vangistust) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.05.2012.a. Tsiviilhagid rahuldati – P.M-ilt mõisteti välja A. H kasuks 829.55 eurot, R. M kasuks

369.67 eurot, T. T kasuks 5000 eurot, E. A kasuks 320 eurot, K. P kasuks 720.65 eurot, A. L kasuks 236 eurot, C. Ke kasuks 70 eurot, D. N kasuks 277.76 eurot, G. E kasuks 127.82 eurot KÜ Õismäe tee 11 kasuks 105.45 eurot, J. L kasuks 6.94 eurot.

P.M tunnistati KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi süüdi selles, et ta varem korduvalt vargusi toime pannud isikuna tungis 25.08.2011.a Tallinnas Tulbi 5 asuvasse keldriboksi ja varastas G. E vara 127.82 euro väärtuses; ajavahemikul 29.04-05.05.2011.a tungis Mustamäe tee 128 keldriboksi ja varastas A. H vara

829.55 euro väärtuses ja R. M vara 369.67 euro väärtuses; 15-16.07.2011.a tungis Trummi põik 5A keldrisse ja varastas T. T kaks jalgratast kokku 5000 euro väärtuses ja E. A jalgratta koos laste turvatooliga ja 2 jalgattakiivrit, vara kokku 370 euro väärtuses; 12-13.09.2011.a tungis Heina 4 maja keldrisse ja varastas K. P vara 720.65 euro väärtuses ja

A. L vara 236 euro ning C. K vara 70 euro väärtuses;

21.09.2011.a varastas D. N rolleri koos selle laekas olnud jooksukingade ja kinnastega, kokku 1162 euro väärtuses; KarS § 266 lg 2 p 1 järgi tunnistati P.M süüdi selles, et ta tungis 28.03.2011.a Tallinnas Õismäe tee 11 keldrisse, tekitas soojasõlme ukseluku lõhkumisega varalist kahju 105.45 eurot, edasi tungis ta M. T, A. R, I. Zi, J. L keldriboksi. Luku lõhkumisega tekitas J. L 6.94 eurot kahju.

APELLATSIOONIDE SISU

Süüdistatava kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas ja uue otsusega karistuse kergendamist ja vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja leiab, et kohus ei ole piisavalt arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, süü tunnistamist ja kaasaaitamist menetlusele. Kaitsja ei nõustu ka maakohtuga selles, et karistuse eesmärgid ei ole üldkasuliku tööga saavutatavad. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on vangistus ainuvõimalik karistus ja et P.M-i senine käitumine näitab, et P.M pole võimeline seadusekuulekalt elama. P.M kinnitas, et ta on võimeline täitma kontrollnõudeid, hoiduma uutest kuritegudest ja tööd tegema. KarS § 69 kohaldamisega kaasnevad kohustused võivad tulemuslikult kaasa aidata karistuse eesmärkide saavutamisele.

P.M vaidlustab maakohtu otsuse talle mõistetud karistuse ning tsiviilhagide rahuldamise osas. Tema ei ole Makita tikksaagi võtnud ega seda üldse näinud. Sellele juhtis ta tähelepanu juba kohtueelsel uurimisel. Samuti ei ole ta nõus sellega, et temalt nõutakse kahe jalgrattakiivri maksumust. Neid kiivreid ei ole ta näinud ega ka võtnud. Teavitas sellest kohe ka uurijaid. Maakohtus, aga ka kohtueelsel uurimisel jäeti tema avaldused tähelepanuta. P.M palub sellega ringkonnakohtul arvestada. P.M ei nõustu ka talle mõistetud karistusega, peab seda rangeks.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

P.M ja tema kaitsja toetasid apellatsioone, süüdistatav ei ole nõus tsiviilhagidega, ta pole varastanud tikksaagi ja kahte jalgrattakiivrit. Kaitsja leidis, et apellatsioonid tuleb rahuldada ja mõista P.M-ile ka kergem karistus ning asendada see üldkasuliku tööga. Prokurör leidis, et apellatsioonide rahuldamiseks alust ei ole, kuid kohtuotsuse resolutsiooni tuleb täpsustada ja lugeda P.M-ile mõistetud karistusest kantuks 4 päeva, mitte 2 nagu see otsuses on märgitud, P.M oli kinni peetud ka 20-21.07.2011.a.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu, küll aga tuleb maakohtu otsus osas, millega on P.M-ile mõistetud karistusest kantuks loetud üksnes 2 päeva, tühistada.

P.M, väites apellatsioonis, et ta ei ole Heina 4 maja keldrist varastanud tikksaagi ja Trummi põik 5A keldrist kahte jalgrattakiivrit, vaidlustab sisuliselt maakohtu otsuse osaliselt enda süüditunnistamises. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole P.M-i väited tõsiseltvõetavad. Kannatanu K. P ütlused /I tl 128-129/ temalt ajavahemikul 12-13.09.2011.a varastatu kohta on usaldusväärsed, nende ütluste kahtluse alla seadmiseks ei ole mingit põhjust, ta on nii tikkkui ketassaagi kirjeldanud, esitanud nende kohta ostukviitungid.

Samuti ei saa kahelda kannatanu E A ütlustes, mille kohaselt varastati 15-16.07.2011.a

Trummi põik 5A keldrist temale kuulunud jalgratas, laste turvatool ja kaks jalgrattakiivrit – sinine lastekiiver ja sinist-valget värvi täiskasvanute kiiver /I kd tl 91 ja 96//. Asjaolu, et kannatanu on kiivrite kadumisest hiljem teatanud, ei muuda neid ütlusi vähem usaldusväärseks. P.M on aga oma ütlustes olnud ebajärjekindel. Kohtueelsel uurimisel on ta küll eitanud tikksae vargust, maakohtu istungil jäänud selle juurde, jalgrattakiivrite vargust ei ole ta ei kohtueelsel uurimisel ega kohtuistungil eitanud /I kd tl 104-107, 158-161,

246-247/. Pole kuigi tõenäoline, et lühikese aja jooksul pärast P.M-i sissetungimist keldritesse kuni kannatanute poolt varguse avastamiseni jõudis sealt veel keegi teine varastamas käia. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on P.M-i põhjendatult süüdistuse kogu mahus süüdi tunnistanud. Tuleb märkida sedagi, et P.M murdis keldriboksid lahti ja jättis need avatuks.

P.M-ile mõistetud karistus on kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatud ja seaduslik. Tema süü suurusest ja isikuandmetest lähtudes (varem seitsmel korral sissetungimiste ja varguste eest karistatud) ei ole karistusmäära leevendamine mõeldav. Karistus on mõistetud KarS §-s 56 sätestatut järgides ja on vastavuses ka kohtupraktikaga. Kergendavat asjaolu – puhtsüdamlikku kahetsust – on maakohus arvestanud. Kaitsja apellatsioonis esitatud viide P.M-i lubadusele olla edaspidi seadusekuulekas, on võimeline täitma kontrollnõudeid ja kohustusi, ei tingi maakohtu poolt mõistetud karistuse tühistamist. Kohtukolleegium on enam kui kindel, et selliseid lubadusi on andnud P.M ka siis, kui tema süüdistusasju eelnevalt on arutatud. Eelmise, 17.06.2011.a otsusega asendati P.M-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 360 tundi, mille teostamiseks anti 1-aastane tähtaeg. P.M pani aga ajal, mil ta oli allutatud käitumiskontrollile ja kohustatud tegema üldkasulikku tööd, toime kolm vargust. Kaitsja taotlus vangistuse asendamiseks jällegi üldkasuliku tööga, ei ole kooskõlas seadusega, kuivõrd KarS § 69 lg 7 kohaselt, kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse aga KarS § 65 lg 2 alusel.

Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, nende rahuldamiseks alust ei ole.

Apellatsioonidest väljuvalt nõustub aga kohtukolleegium prokuröri poolt esitatud märkusega selle kohta, et maakohus on jätnud P.M-i karistusest ekslikult 2 päeva maha arvamata. Kohtueelse uurimise ajal oli P.M kahel korral kahtlustatavana kinni peetud – 22-

23.09.2011.a /I kd tl 22-23/ ja 20-21.07.2011.a /II kd tl 21-24, 37/. Seega tulnuks kohtul karistuse hulka arvata neli päeva, mitte kaks.

Samas peab kohtukolleegium vajalikuks märkida veel järgmist. Käesoleval juhul on maakohus mõistnud P.M-ile liitkaristuse KarS § 65 lg 2 alusel. KarS § 65 lg 2 järgi mõistetakse liitkaristus selliselt, et suurendatakse uue kuriteo eest karistust eelmise kohtuotsuse

järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Seega, üheks liidetavaks on uue kuriteo eest mõistetud karistus, teiseks liidetavaks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Mõiste tähendab kogu karistust, mis koosneb ärakantud osast ja ärakandmata osast. Et õigesti kohaldada KarS § 65 lg 2 sätteid, ei ole õige esimeseks liidetavaks lugeda uue kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmata osa e. karistust, millest on juba maha arvatud eelvangistuses viibitud aeg. Vaidlustatud maakohtu otsuse puhul tähendab see 4 päeva e siis need 4 päeva, mis süüdistatav viibis vahi all 22-23.09.2011 ja

20-21.07.2011.a oleks tulnud maha arvata liitkaristusest. Lisaks sellele, et maakohtu poolt kasutatud karistuste liitmistehnika ei ole seaduse sõnastust järgides õige, ei ole sellise kohtupraktika süvenedes välistatud olukord, kus analoogne liitkaristuse moodustamine võib tahtmatult kaasa tuua KarS § 65 lg-s 2 ettenähtud tingimuse – liitkaristus ei tohi ületada karistusliigi ülemmäära – rikkumise. Kuivõrd käesoleval juhul tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega on P.M-ile mõistetud karistusest maha arvatud üksnes 2 päeva, siis viib kohtukolleegium ka P.M-ile KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse moodustamise seadusega vastavusse.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju

Maakohtu 14.05.2012.a otsuse osaliselt P.M-ile KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud 2 päeva arvamises karistusaja hulka ning talle KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmises. Muus osas jätab ringkonnakohus otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

P.M-i kaitsja adv Leelo Viil esitas taotluse määrata tema poolt P.M-ile apellatsioonimenetluseks ettevalmistamises (apellatsiooni koostamine) osutatud riigi õigusabi eest Vanalinna Advokaadibüroole makstavaks tasuks 48 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu. Kokku taotleb kaitsja seega 57.60 euro hüvitamist.

Ringkonnakohtu istungil osalenud asenduskaitsja adv Rein Kiviloo taotleb

apellatsioonimenetluses (selleks ettevalmistamine ja istungil osalemine) P.M-ile osutatud õigusabi eest Advokaadibüroole Kasak ja Missik makstavaks tasuks 48 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu. Kokku taotleb kaitsja 57.60 euro hüvitamist.

Kohtukolleegium leiab, et kaitsjate taotlused on põhjendatud, need tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsuse punktidest 4, 16 ja 18 rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb P.M-i suhtes KrMS § 337 lg-s 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jäävad kulutused riigi õigusabile riigi kanda.

Malle Preimer Pavel Gontšarov Urmas Reinola