1-12-7841/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi 1-12-7841

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. septembril 2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja)

Kriminaalasja number

1-12-7841

Kohtukoosseis

Kohtunik Piret Liivo

Kohtuistungi sekretär

Terje Liebert

Tõlk

Imbi Kangur-Popova

Kriminaalasi

J.E süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi; T.S süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi;

L.S süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi

Prokurör

Rita Siniväli

Süüdistatav

J.E

,

isikukood:

XXX,

Vene

kodakondsusega, põhiharidusega, emakeel vene keel, elukoht

Xxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 8 korral,

viimati 27.06.2011 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p

4,7; § 266 lg 2 p 3, § 424 järgi vangistusega 7 kuud, mis liideti varasema ärakandmata karistusega, kokku liitkaristusena vangistusega 1 aasta 1 kuu, mis asendati üldkasuliku tööga 780 tundi, millest 1 aasta 14 päeva pöörati täitmisele Harju Maakohtu 02.05.2012 määrusega, karistusaja algus 26.04.2012.

T.S

,

isikukood:

XXX,

Eesti

kodakondsusega, keskharidusega, emakeel vene keel, elukoht

Xxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 1 korral,

25.01.2011 Harju Maakohtu otsusega KarS § 209 lg 1 järgi

vangistusega 4 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat

L.S

,

isikukood:

XXX,

Eesti

kodakondsusega, põhiharidusega, emakeel vene keel, elukoht

Xxx, töökoht OÜ MB, juhatuse liige, varem kriminaalkorras

karistatud 3 korral, viimati 18.06.2012 Harju Maakohtu

otsusega KarS § 209 lg 2 p 1,3; § 199 lg 2 p 6,7,9-§ 25 lg 1,2; §

202 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta, mis liideti KarS § 65 lg

1 alusel, lõplikuks liitkaristuseks vangistus 1 aasta 3 kuud 17

päeva tingimisi katseajaga 2 aastat 3 kuud. (kahtlustatavana

kinni peetud 25.-26.04.2012)

Kaitsja

J.E kaitsja Rein Kiviloo

Menetluse liik

Kokkuleppemenetlus

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada J.E KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka J.E kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.-26.04.2012.a. s o 3 päeva ning lõplikuks karistuseks määrata vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva.

KarS § 65 lg 1 alusel mõista

liitkaristus 27.06.2011 Harju Maakohtu

J.E-le

otsusega ja 02.05.2012.a Harju Maakohtu määrusega täitmisele pööratud kandmata karistusega 1 aasta 14 päeva suurendades raskeimat üksikkaristust 1 (ühe) kuu võrra ja mõista vangistus .

1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva

Karistusaja alguseks lugeda

. 26.04.2012 a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. Süüdi tunnistada T.S KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka T.S-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.-27.04.2012.a. s o 3 päeva ning

1 (üks)

lõplikuks karistuseks määrata vangistus

aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva.

KarS § 65 lg 1 alusel mõista

liitkaristus 25.01.2011 Harju Maakohtu

T.S-ile

otsusega mõistetud karistusega 4 kuud, mõistes vangistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 74 lg 1,3 alusel mõistetud vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui T.S ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §

3 (kolme) aastase katseaja jooksul

75 sätestatud käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab

kriminaalhooldusametnikult

eelneva

loa

elu-,

töö-

või

õppimiskoha

vahetamiseks.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, so

.

24.09.2012.a

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada L.S KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka L.S kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.-26.04.2012.a. s o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks määrata vangistus 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

KarS § 65 lg 1 alusel mõista

liitkaristus 18.06.2012 Harju Maakohtu

L.S-ile

otsusega mõistetud kandmata karistusega 1 aasta 3 kuud 17 päeva, mõistes vangistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 17 (seitseteist) päeva. KarS § 74 lg 1,3 alusel mõistetud vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui L.S ei pane toime uut tahtlikku

2 (kahe) aasta 3 (kolme) kuulise katseaja jooksul

kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab

kriminaalhooldusametnikult

eelneva

loa

elu-,

töö-

või

õppimiskoha

vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 kohaselt kohustuda L.S hüvitama kannatanu AR tekitatud kahju kolme kuu jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, so

.

24.09.2012.a

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi:

ARkasuks välja mõista T.S-ilt solidaarselt J.E ja L.S-iga

tsiviilhagi summas 576.21eurot, milline kanda tema arveldusarvele SEB pangas XXXXXXXXXXX, sealhulgas kanda tsiviilhagi hüvitamiseks T.S-ilt leitud ja äravõetud sularaha 410 eurot (tl 142) AR arvele, mille tõttu jääb tsiviilhagist solidaarselt tasuda 166.21eurot.

Tsiviilhagi summas 166.21 eurot kuulub solidaarselt hüvitamise juhul, kui KarS § 75 lg 2 p 1 kohaselt L.S ei täida kohustust hüvitada kannatanu AR tekitatud kahju kolme kuu jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 173; § 175 alusel välja mõista riigituludesse: 1) menetluskuluna kaitsja tasu 115,20 eurot.

J.E-lt

2) menetluskuluna kaitsja tasu 96 eurot.

T.S-ilt

3) menetluskuluna kaitsja tasu 76,80 eurot.

L.S-ilt

Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-12-7841, sundraha, muud menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: J.E süüdistatakse selles, et olles varemmais 2009 vargused toime pannud isikuks, taas isikute grupis sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Nimelt tema veebruaris 2010.a. ühiselt T.S-i , L.S ja Kirill Kovtuniga otsustasid pettuse teel võtta A OÜ-st rendile mõne sõiduauto, et see ebaseaduslikult omastada ja hiljem Leedu Vabariigis maha müüa.

J.E otsis isiku- Kirill Kovtuni, kellele tegi ettepaneku võtta teatud tasu eest autorendi firmast rendile sõiduauto selle edasiseks mahamüümiseks isikute grupi poolt. 26.02.2010 T.S andis Kirill Kovtunile sularaha 3000krooni ja juhised rendilepingu sõlmimiseks. Seejärel Kirill Kovtun 26.02.2010 Tallinnas XXXasuvas A OÜ kontoris sõlmis A OÜ töötaja HArendilepingu sõiduauto rendile võtmiseks 26.02.2010 kella 15:30 kuni 01.03.2010 kella 15:30 ning sai enda valdusesse Danske Pank AS kuuluva, AR poolt liisitud ja A OÜ-le edasi renditud sõiduauto Mazda 3, reg nr XXX, väärtusega 7670eurot, teades eelnevalt, et ta ei kavatsegi täita rendilepingust tulenevaid kohustusi ning sõidukit tagastada.

Saanud nimetatud sõiduki enda valdusesse, viis Kirill Kovtun selle koheselt Tallinnas Tondi 6 asuva Favora tankla juurde ja andis üle J.E-le ja T.S-ile . L.S ettepanekul toimetas T.S nimetatud sõiduki 26.02.2010 õhtuks Leedu Vabariiki Kaunasesse, kus andis selle üle L.S-ile , kes parkis selle tuvastamata autoturu lähedale garaaži. Hiljem L.S andis nimetatud sõiduki Kaunases edasi Fedja nimelisele isikule, et too müüks selle maha 3000eurot eest. Sõidukil võltsiti kerenumber ja eemaldati Eesti numbrimärgid, kuid seda maha müüa ei jõutud, sest politsei leidis selle Kaunases XXX valveta parklast 05.03.2010 ja võttis ära ning auto tagastati Danske Pank AS- le.

Seega J.E, olles varem vargusi toime pannud isikuks, pani isikute grupis toime kelmuse, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi. T.S-i süüdistatakse selles, et olles varem kelmuse toime pannud isikuks, taas isikute grupis sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.

Nimelt tema veebruaris 2010.a. ühiselt J.E , L.S ja Kirill

Kovtun’iga otsustasid pettuse teel võtta A OÜ-st rendile mõne sõiduauto, et see ebaseaduslikult omastada ja hiljem Leedu Vabariigis maha müüa. J.E otsis isiku- Kirill Kovtuni, kes sõiduki teatud tasu eest rendile võtaks ning 26.02.2010 T.S andis Kirill Kovtunile sularaha 3000krooni ja juhised rendilepingu sõlmimiseks. Seejärel Kirill Kovtun 26.02.2010 Tallinnas XXX asuvas A OÜ kontoris sõlmis A OÜ töötaja HA rendilepingu sõiduauto rendile võtmiseks 26.02.2010 kella 15:30 kuni 01.03.2010 kella 15:30 ning sai enda valdusesse Danske Pank AS kuuluva, ARpoolt liisitud ja A OÜ-le edasi renditud sõiduauto Mazda 3, reg nr XXX, väärtusega 7670 eurot, teades eelnevalt, et ta ei kavatsegi täita rendilepingust tulenevaid kohustusi ning sõidukit tagastada.

Saanud nimetatud sõiduki enda valdusesse, viis Kirill Kovtun selle koheselt Tallinnas Tondi 6 asuva Favora tankla juurde ja andis üle J.E-le ja T.S-ile . L.S ettepanekul toimetas T.S nimetatud sõiduki 26.02.2010 õhtuks Leedu Vabariiki Kaunasesse, kus andis selle üle L.S-ile , kes parkis selle tuvastamata autoturu lähedale garaaži. Hiljem L.S andis nimetatud sõiduki Kaunases edasi täpsemalt tuvastamata Fedja nimelisele isikule, et too müüks selle maha 3000euro eest. Sõidukil võltsiti kerenumber ja eemaldati Eesti numbrimärgid, kuid seda maha müüa ei jõutud.

Leedu politsei leidis selle Kaunases XXX valveta parklast 05.03.2010 ja võttis ära ning auto tagastati Danske Pank AS-le. Seega T.S, olles varem kelmuse toime pannud isikuks, taas isikute grupis pani toime kelmuse, saades varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi. L.S süüdistatakse selles, et tema varem, so jaanuaris 2010, isikute grupis kelmuse toime pannud isikuna, taas isikute grupis sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.

Nimelt tema veebruaris 2010.a. ühiselt T.S-i , L.S ja Kirill Kovtuniga otsustasid pettuse teel võtta A OÜ-st rendile mõne sõiduauto, et see ebaseaduslikult omastada ja hiljem Leedu Vabariigis maha müüa. J.E otsis isiku- Kirill Kovtuni, kellele tegi ettepaneku võtta teatud tasu eest autorendi firmast rendile sõiduauto selle edasiseks mahamüümiseks isikute grupi poolt. Vastavalt kokkuleppele andis T.S 26.02.2010 Kirill Kovtunile sularaha 3000krooni ja juhised rendilepingu sõlmimiseks. Seejärel Kirill Kovtun 26.02.2010 Tallinnas XXX asuvas A OÜ kontoris sõlmis A OÜ töötaja HArendilepingu sõiduauto rendile võtmiseks 26.02.2010 kella 15:30 kuni 01.03.2010 kella 15:30 ning sai enda valdusesse Danske Pank AS kuuluva, AR poolt liisitud ja A OÜ-le edasi renditud sõiduauto Mazda 3, reg nr XXX, väärtusega 7670eurot, teades eelnevalt, et ta ei kavatsegi täita rendilepingust tulenevaid kohustusi ning sõidukit tagastada.

Saanud nimetatud sõiduki enda valdusesse, viis Kirill Kovtun selle koheselt Tallinnas Tondi 6 asuva Favora tankla juurde ja andis üle J.E-le ja T.S-ile . L.S ettepanekul toimetas T.S nimetatud sõiduki 26.02.2010 õhtuks Leedu Vabariiki Kaunasesse, kus andis selle üle L.S-ile, kes parkis selle tuvastamata autoturu lähedale garaaži. Hiljem L.S andis nimetatud sõiduki Kaunases edasi Fedja nimelisele isikule, et too müüks selle maha 3000eurot eest. Sõidukil võltsiti kerenumber ja eemaldati Eesti numbrimärgid, kuid seda maha müüa ei jõutud, sest politsei leidis selle Kaunases XXX valveta parklast 05.03.2010 ja võttis ära ning auto tagastati Danske Pank AS-le.

Seega L.S, olles varem kelmuse toime pannud isikuks, pani isikute grupis toime kelmuse, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu AR on esitanud tsiviilhagi summas 576,21 eurot, millest 410 eurot, mis leiti ja võeti ära T.S-ilt , tuleb kanda AR arveldusarvele, seega süüdistatavatel tuleb solidaarselt hüvitada veel 166,21 eurot. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav J.E , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus J.E süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 3 kuud, mida suurendada KarS § 65 lg 1 alusel mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 3 kuud 27 päeva, karistusaja algus on 26.04.2012.

Eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva arvata karistusaja hulka. Süüdistatav T.S , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus T.S süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 6 kuud, KarS § 65 lg 1 alusel mõista lõplikuks liitkaristuseks vangistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva, mida ei pöörata täitmisele KarS § 74 sätete alusel, kui T.S ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Kohustused määratakse KarS § 75 lg 2 p 1 alusel. Eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva arvata karistusaja hulka. Süüdistatav L.S , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus L.S süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta, KarS § 65 lg 1 alusel mõista lõplikuks liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud 17 päeva, mida ei pöörata täitmisele KarS § 74 sätete alusel, kui L.S ei pane 2 aasta 3 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva arvata karistusaja hulka.

Kohtuistungil jäid süüdistatavad J.E, T.S, L.S sõlmitud

kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras ning konfiskeerimisele kuuluva vara ja lisaks sellele konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetava rahasumma osas. Samuti on neile selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on neil kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, ekspertiisikulu, kaitsjatasu, koopiate kulu.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsjate ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel J.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi, T.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi, L.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi ning neile tuleb mõista karistused sõlmitud kokkuleppe kohaselt. J.E-lt kuulub välja mõistmisele kaitsjatasu 115,20 eurot, T.S-ilt kaitsjatasu 96 eurot, L.S-ilt kaitsjatasu 76,80 eurot. Kuivõrd kõigilt süüdistatavatelt on juba varasemate kohtuotsustega välja mõistetud sundraha II astme kuriteo eest, ei saa neilt enam sundraha välja mõista, kuna süüdistuses märgitud kuriteo episood on toime pandud peale viimastes kohtuotsustes nimetatud kuritegusid, kriminaalasju oleks tulnud arutada ühes kohtumenetluses (RK 3-1-1-24-11). Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest.

Piret Liivo

Kohtunik