1-12-8890/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-8890

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

19.septembril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Margus Lellep kaitsja advokaat Aivar Kello osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav N.K, IK XXX, elukoht: XXXXX, kriminaalkorras karistatud 3 korda, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses KarS § 25 lg 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s:

Süüdistus

N.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toimepannud (15.augustil

2012.a. ja 16.augustil 2012.a.) vargusi, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta

17.septembril 2012.a. kella 16.30 paiku Tartu maakonnas Elva linnas Kesk tn 7 asuvast kauplusest „Säästumarket“ ühte 0,5 liitrist pudelit viina „Eesti standard vodka“ väärtusega 4,49 eurot selliselt, et pani kauplusest võetud kauba endale põue ning läbis sellega kassaliini, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata N.K tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna N.K peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni.

Sellega pani N.K toime KarS § 25 lg 1,2-§ 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 25 lg 1,2-§ 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale N.K-le karistuseks 2 kuud vangistust.

KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.-19.september 2012.a., s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 kuu ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 20.juunil 2011.a. Tartu Maakohtu otsuse järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 2 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada N.K-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS §

69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 234 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 8 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

N.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

Menetluskuludena kuulub N.K-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt

KrMS § 2565

lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et N.K puhul o0n põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa väljamõistetavatest menetluskuludest riigi kanda. N.K on 40% ulatuses töövõimetuspensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on pension 132 eurot. Ta elab sotsiaalkorteris. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu. Samuti on tulenevalt eeltoodust ning N.K taotlusest põhjendatud määrata menetluskulude tasumine pikema ajaperioodi peale.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks N.K kaks (2) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka poolt eelvangistuses viibitud aeg N.K 17.-19.september 2012.a, s.o kolm (3) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista

N.K-le üks (1) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 20.juunil 2011.a. Tartu N.K-le

Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse kahe (2) kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista kolm (3) kuud kakskümmend seitse (27) päeva N.K-le vangistust.

KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS N.K-le

§ 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kakssada kolmkümmend neli (234) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kaheksa (8) kuu jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma talle N.K pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata

N.K Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna Tartumaa talituse (Elva) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 alusel välja mõista

N.K-lt riigituludesse menetluskuludena

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha kolmkümmend (30) eurot ja kaitsja tasu kakskümmend (20) eurot.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates N.K kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik