1-12-7130/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. september 2012.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1 – 12 – 7130 (12230105070)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär Grete Sirgi

Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

P.D, isikukood: XXX; elukoht: xxx; kodakondsus Eesti Vabariik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; töökoht: FP OÜ; kriminaalkorras varem karistatud 1 korral ja väärteokorras varem karistatud 6 korral. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 19.04.2012.a. süüdistuses KarS § 329 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada P.D KarS § 329 järgi ning karistada teda vangistusega 5 (viis) kuud.

Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.04.2012.a., s.o 1 (üks) päev ning seega ärakandmisele kuulub vangistus 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust Harju Maakohtu

12.03.2012.a. mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 kuud 28 päeva ning mõista liitkaristuseks 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva, see on 237 (kakssada kolmkümmend seitse) päeva vangistust, üldkasuliku tööga selliselt, et ühele päevale vangistusele vastab 2 (kaks) tundi üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 474 (nelisada seitsekümmend neli) tundi üldkasulikku tööd.

KarS § 69 lg 4 alusel on P.D kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat ning allutada P.D üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

P.D suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista P.D-lt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 435.00 eurot

- toimikust koopia tegemise kulud- 0.45 eurot

- tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses – 38.40 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „P.D 1 – 12 – 7130, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia

Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

P.D süüdistatakse selles, et tema juhtis 19.04.2012 kl 02.30 ajal Harjumaal, Keila vallas, Tallinn-Paldiski mnt 26. kilomeetril, liikudes Keila linna suunas mootorsõidukit

Volkswagen Vento, reg nr XXX, omamata sõiduki juhtimise õigust, millega ta tahtlikult ei täitnud täitmisele pööratud juhtimise õiguse äravõtmist 1 kuuks. P.D oli Harju Maakohtu 12.03.2012 otsusega nr 1-11-12701 süüdi mõistetud KarS § 424 järgi ning lõplikuks karistuseks oli talle KarS § 73 lg 1 alusel mõistetud 2 kuu 28 päeva vangistust 3 aastase katseajaga ning KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks.

Seega pani P.D toime temale kohtuotsusega süüteo eest mõistetud ning täitmisele pööratud karistuse täitmisest tahtliku kõrvalehoidumise, s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 329 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava P.D-le karistuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka eelvangistuse viibitud 1 päev (19.04.2012 kl 02.33 kuni 19.04.2012 kl 12.15), seega karistuseks mõista 4 kuud ja 29 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust Harju Maakohtu

12.03.2012.a. mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 kuud 28 päeva ning mõista liitkaristuseks 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 69 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistuse ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 474 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta.

Määrata P.D üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on P.D kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ja § 75 lg 2 p 2 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:

1. Elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja eluvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

P.D nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava P.D selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav P.D on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb P.D temale esitatud süüdistuses KarS § 329 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab P.D süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu toimikust koopia tegemise kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et

P.D esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele.

Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et P.D-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS

§ 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 5, 9; § 179; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.

Aulike Salo Kohtunik