1-11-10683/24 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.september 2012, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-10683 Kohtukoosseis Kohtunikud Ivi Kesküla, Julia Katškovskaja ja Malle Preimer Kriminaalasi Teno Lutter’i süüdistuses KarS § 3851 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 09. mai 2012 aasta otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja

Kaitsja Vahur Krinal Prokurör Ringkonnaprokurör Elle Keeman Süüdistatav Teno Lutter, ik: 37312280347, varem kriminaalkorras karistamata, eelvangistuses ei viibinud. Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Krinal Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 09. mai 2012. aasta otsus kriminaalasjas nr 1-11-10683 Teno Lutter’i süüdistuses KarS § 3851 järgi muutmata.

Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1. Teno Lutterile on esitatud süüdistus selles, et tema olles ajavahemikul 20.02.2008.a kuni 27.08.2009.a OÜ Doubel Drink (registrikood 11463393, asukoht kuni 20.10.2009. a Pärnu Kuninga 17) juhatuse liige, jättis ajavahemikul november 2008 kuni 26.05.2009.a Pärnu Maakohtule (asukohaga Pärnu Kuninga 22) pankrotiavalduse esitamata, millega rikkus ÄS §

180 lg 51 tulenevat kohustust esitada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule osaühingu pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS §

1 lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine; juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. OÜ-l Doubel Drink tekkisid makseraskused alates 2008.a suvi ning ettevõte oli maksejõuetu vähemalt alates 2008. a novembrikuust, mistõttu pankrotiavalduse oleks Teno Lutter pidanud esitama hiljemalt detsembris 2008.a.

Seega pani Teno Lutter toime KarS § 3851 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitamata jätmise.

PÄRNU MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus tunnistas Teno Lutter’i süüdi KarS § 3851 järgi ja mõistis karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Kohaldas KarS § 74 lg 1, 3 sätteid ja määras 18-kuulise katseaja. Katseaja alguse3ks luges 09.05.2012.a.

APELLATSIOON:

3. Kaitsja leiab et kohtuotsus on ebaōige järgmistel pōhjustel:

Kohus leidis, et Teno Lutter OÜ Double Drink juhatuse liikmena pidanuks hiljemalt detsember 2008 esitama pankrotiavalduse. Selline tegevusetus tingis tema süüdimõistmise KarS § 385 (1) kuriteos. Kohus jättis arvestamata asjaolu, et alates novembrist 2008.a. ei osalenud T.Lutter ettevõtte majandustegevuse juhtimises ning tal puudus ka ülevaade ettevõtte majandusolukorrast. Formaalselt oli ta küll juhatuse liige, kes esitas Äriregistrile avalduse juhatuse liikmest tagasikutsumiseks, mis jäi teiste osanike vastuseisu tõttu realiseerimata. Kaitsja arvates välistab see toiming Teno Lutteri süü.

Äriseadustikus ette nähtud nõue pankrotiavalduse koheseks esitamiseks peaks teenima eelkõige võlausaldajate huvide kaitset. Antud juhul ei saanud võlausaldajate huvid kahjustatud seetõttu, et pankrotiavaldus esitati hiljem. Maksujõuetuse tekkimise ja pankrotiavalduse vahelisel perioodil ei toimunud varade olulist vähenemist ning ettevõte püüdis teise juhatuse liikme M. S. juhtimisel pankrotiseisust välja tulla. Selle õnnestumist või mitte ei saanud Teno Lutter kuidagi mõjutada.

Kaitsja leiab, et ebaõiglane on Teno Lutteri süüditunnistamine olukorras, kus teine juhatuse liige on kriminaalmenetluses vastutusest vabastatud.

Kaitsja palub juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.4 tühistada täielikult Pärnu Maakohtu otsus 9. maist 2012 ja mõista Teno Lutter õigeks.

PROKURÖRI SEISUKOHT:

4. Pärnu Maakohtu otsus Teno Lutteri süüditunnistamises on põhjendatud ja seaduslik ning puudub alus selle tühistamiseks. Kuigi kaitsja on kaebuses esile toonud kolm punkti, ei nähtu neist apellatsiooni korras tühistamise aluseid. Kaitsja ei ole esitanud seisukohti, millest nähtuks, et kohus oleks ebaõigesti kohaldanud kas materiaalõigust või oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust.

Kaitsja leiab, et kuna Teno Lutter soovis enda tagasikutsumist, mida teised juhatuse liikmed ei olnud nõus tegema, välistab see Teno Lutteri süü. Antud süüteo subjektiks on pankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isik ehk siis juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liige. Kohtulikul uurimisel sai kinnituse, et Teno Lutter oli OÜ Double Drink juhatuse liige ajavahemikul 20.02.2008.a kuni 27.08.2009.a. Kuivõrd kohus tuvastas, et pankrotiavalduse esitamise kohustus oli saabunud hiljemalt detsembris 2008.a ning seda tehti alles 26.05.2009.a, rikkus Teno Lutter ÄS § 180 lg 51 tulenevat kohustust esitada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule osaühingu pankrotiavaldus.

Arvestades seda, et antud süüteo objektiivseks koosseisuks on selleks kohustatud isiku poolt pankrotiavalduse esitama jätmine juhtudel, mil see on seaduse järgi kohustuslik, ei oma tähtsust asjaolu, kas maksejõuetuse tekkimise ja pankrotiavalduse vahelisel perioodil on toimunud varade olulist vähenemist või mitte. Seetõttu on asjakohatu ka kaitsja kaebuse teine punkt.

Kolmandaks leiab kaitsja, et ebaõiglane on Teno Lutteri süüditunnistamine olukorras, kus teine juhatuse liige on kriminaalmenetluses vastutusest vabastatud. Prokurör peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et teise juhatuse liikme osas kohaldati 26.05.2011.a KrMS § 202 sätteid ning isik täitis talle määratud kohustuse 500 eurot tasuda riigituludesse. Kriminaalmenetlus lõpetati nimetatud sätetele tuginedes ka Teno Lutteri osas 31.05.2011.a, kuid isik jättis enda kohustuse tasuda riigituludesse 300 eurot täitmata, mistõttu menetlus 30.06.2011.a uuendati.

Prokurör leiab, et kaitsja ei ole oma kaebuse kolmes punktis ühelgi juhul viidanud sellistele kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vigadele, mis tingiks kohtu järelduste ümberhindamise. Maakohus on käesolevas süüdistusasjas äärmise hoolikusega järginud kohtuliku uurimise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet. Tõendite hindamisel on lähtutud KrMS §-s 61 sätestatust, tõendeid on hinnatud vastastikuses seoses ja kogumis ning hindamine on olnud ühetaoline ja vastuoludeta. Kohtu siseveendumuse kujunemine Teno Lutteri süüküsimuse lahendamisel on kohtuotsusest jälgitav. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 palub prokurör jätta Pärnu Maakohtu 09.05.2012.a kohtuotsus Teno Lutteri süüdi mõistmises ja karistamises muutmata ning apellatsioon rahuldamata.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, kaitsja apellatsiooniga ja prokuröri poolt esitatud vastuväidetega, leiab, et apellatsiooni väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Maakohus on kooskõlas otsuse põhistamise kohustusega väga selgelt ja põhjalikult esitanud otsuse põhiosas nii KarS § 3851 ettenähtud objektiivse koosseisu tunnused ja on äriühingu objektiivselt püsiva maksejõuetuse tuvastamisel analüüsinud ja hinnanud kõiki võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis. On analüüsinud varalist seisundit ning teisi raamatupidamisandmeid. Samuti on andnud hinnangu tuleviku perspektiivile ning on nii kriminaalasjas kogutud kirjalike tõendite kui ka tunnistajate ütlustega seaduslikult tuvastanud, et juba 2008 a novembrikuust alates ei olnud äriühingu edasise tegevuse osas mingeid positiivseid tulevikuootusi ning äriühing oli pöördumatult maksejõuetu. Nimetatud järeldusi ei ole apellant ka vaidlustanud ning seetõttu ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu enam kui veenvaid põhjendusi uuesti korrata.

Kaitsja on õigeksmõistva otsuse põhistuseks esitanud väite, et kuigi T.Lutter oli äriühingu juhatuse liige, siis novembrist 2008.a. ei osalenud T.Lutter ettevõtte majandustegevuse juhtimises ning tal puudus ka ülevaade ettevõtte majandusolukorrast. Nimetatud kaitseversioon oli maakohtule teada ning maakohus on nimetatud asjaolu otsuses ka analüüsinud. Kolleegium nõustub nii maakohtu kui prokuröri vastuväidetes esitatud seisukohaga, et T.Lutteri poolt nimetatud maakohtu registriosakonda avalduse esitamine ei anna alust järelduseks tema käitumises kuriteokoosseisu puudumisest. Tuvastatav on ja faktiliselt pole selles ka vaidlust, et kuni 27.08.2009 oli T.Lutter osaühingu juhatuse liige. Puuduvad tõendid sellest, et 2008 aastal tegi ühingu osanike koosolek otsuse tema juhatuse liikme kohalt tagasikutsumisest. Seega lasusid tal osaühingu juhatuse liikme kohustused. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 3-2-1-33-10 märgitakse muuhulgas, et osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetset kohustuste kõrval TsÜS § 35 tulenev üldine hoolsuskohustus ja kohustus olla juriidilisele isikule lojaalne. Seega ei välista antud juhul kriminaalvastutust kohustusliku pankrotiavalduse esitamata jätmise eest apellatsiooni väide sellest, et olles küll juhatuse liige puudus T. Lutteril ülevaade majandustegevusest.

Nagu juba maakohus on otsuses märkinud eeldab KarS § 3851 subjektiivne koosseis teo toimepanijalt tahtlust vähemalt kaudse tahtluse vormis. See tähendab, et võlgniku pankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isik peab muu hulgas vähemalt võimalikuks pidama ja möönma, et võlgniku majanduslik olukord on muutunud püsivalt selliseks, mis ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Piisab, kui isik saab üldjoontes aru, et võlgnik ei ole enam võimeline oma kohustusi täitma ja et tõenäoliselt on selline seisund püsiv. Maakohus on seaduslikult jõudnud järelduse, et T.Lutter sai aru millises majanduslikus olukorras 2008 aasta sügiseks äriühing oli, et osaühing ei ole võimeline 2008 aasta novembrist oma kohustusi täitma ning et selline seisund on püsiv. Kuna toimepanija tahtluse tuvastamisel on oluline silmas pidada ka tema teadmisi, oskusi ja kogemusi seoses äriühingu juhtimise ja raamatupidamisega, on maakohus ka sellest aspektist

T.Lutteri tegevusele hinnangu andnud ning on õigustatult jõudnud järeldusele, et tal oli piisav ärialane kogemus.

Kaitsja on apellatsioonis leidnud, et T.Lutteri süüd välistavaks on ka asjaolu, et maksejõuetuse tekkimise ja teise juhatuse liikme poolt pankrotiavalduse esitamise vahelisel perioodil ei toimunud varade olulist vähenemist. Kohtukolleegium nõustub prokuröri vastuväidetes esitatuga, et kuna süüteo objektiivseks koosseisuks on selleks kohustatud isiku poolt pankrotiavalduse esitamata jätmine juhtudel, mil see on seaduse järgi kohustuslik, siis ei oma tähtsust asjaolu kas maksejõuetuse tekkimise ja pankrotiavalduse vahelisel perioodil on toimunud varade olulist vähenemist või mitte. Samas ei ole kaitsja väide ka kooskõlas tuvastatuga, et pankrotiavalduse esitamisel 2009 aastal äriühingul enam varasid juba ei olnud kuna need olid kõik realiseeritud ning ka E. N-i ütlustega sellest, et pärast makseraskuste tekkimist ja majandustegevuse raugemist sai tema ühingusse paigutatud raha tagasi soetatud tehnika näol. Teised võlausaldajad ei saanud midagi sest pankrotiavaldusega viivitati.

Meelevaldsed on kaitsja viited teise juhatuse liikme vastutusest vabastamisele ning T.Lutteri süüditunnistamise ebaõiglusele. KrMS § 268 seab kohtuliku arutamise piirid ja vastavalt lõikes 1 kehtestatule toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Pärnu Maakohus arutas kriminaalasja, kus süüdistatavaks oli vastavalt süüdistusaktile vaid T Lutter. Siinjuures kolleegium leiab, et kohatu on kaitsja poolt viidata teise juhatuse liikme vastutusest vabastamisele kuna nii M. S. kui ka süüdistatava T.Lutteri osas oli KrMS § 202 alusel kriminaalmenetlus lõpetatud ning T.Lutter ise oma käitumisega ja nimelt talle pandud kohustuste täitmata jätmisega põhjustas kriminaalmenetluse uuendamise.

6. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuses toodud seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud enam kui veenvaid põhjendusi süüdistatava süüküsimuses ja tema käitumisele antud õigusliku hinnangu osas. Kohus on hinnanud tõendeid KrMS § 61 lg 2 alusel nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Ebaõiget tõendite hindamist kolleegium ei tuvastanud.

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 09. mai 2012. aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Ivi Kesküla Julia Katškovskaja Malle Preimer