1-11-12660/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

4. septembril 2012. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-12660 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi E.F-i (E.F) süüdistus KarS § 200 lg 2 pde 7,8 järgi ja L.S süüdistus KarS § 200 lg 2 p-de 7,8 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav E.F

Eluvõi asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX

Karistatus: varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 10-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Kello Süüdistatav L.S

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX

Karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 1- l korral: 04.02.2009.a.

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt

KarS § lg alusel 2.k.28.p.pikkuse vangistusega, mida

asendati tunni üldkasulikku tööga täitmise tähtajaga 6.k., väärteokorras karistatud 6-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Rainer Objartel

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.F KarS § 200 lg 2 p-de 7,8 järgi ja karistuseks mõista ) aastat vangistust. (kolm

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka E.F-i eelvangistuses viibitud aeg

18.–20. mai 2011. a , s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 11 (kolm) (kaks) (üksteist) (kakskümmend seitse) kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.F ei pane 3 aasta pikkuse katseaja (kolme) jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Määrata E.F katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Süüdi tunnistada L.S KarS § 200 lg 2 p-de 7,8 järgi ja karist useks mõista ) aastat vangistust. (kolm

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka L.S eelvangistuses viibitud aeg

18.–20. mai 2011. a , s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 11 (kolm) (kaks) (üksteist) (kakskümmend seitse) kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.S ei pane 3 aasta pikkuse katseaja (kolme) jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Määrata L.S katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest.

E.F-i ja L.S osas valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagi: Rahuldada Ü.T. tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt E.F-ilt ja L.S-ilt Ü.T. kasuks 147.- (ükssada nelikümmend seitse) eurot, milline summa kanda arveldusarvele nr XXXX Swedbank.

Asitõend – jope Odlo, mis on tagastatud eseme omanikule Ü.T. ile – vabastada asitõendi staatusest.

KrMS § 175 lg 1 p-de 2,4, 5,9, 10; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista E.F-ilt menetluskuluna: sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot; määratud kaitsjale väljamakstud tasu summas 556 (viissada viiskümmend kuus) eurot 62 senti kaitsja poolt osutatud õigusabi eest; tunnistajatasu 26 (kakskümmend kuus) eurot 19 senti; kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45 senti; postikulu 8 (kaheksa) eurot 25 senti.

KrMS § 175 lg 1 p-de 2,4, 5,9, 10; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista L.S-ilt menetluskuluna: sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot; määratud kaitsjale väljamakstud tasu summas 575 (viissada seitsekümmend viis) eurot 79 senti kaitsja poolt osutatud õigusabi eest; tunnistajatasu 26 (kakskümmend kuus) eurot 19 senti; kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45 senti; postikulu 8 (kaheksa) eurot 25 senti. KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et E.F ja L.S on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 1 aasta jooksul alates (ühe) kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB), nr

221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber 280004987, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti. Vabatahtlikult on võimalik menetluskulu tasuda kohtuotsuses nimetatud tähtaja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: süüdistatakse selles, et tema grupis koos L.S-iga E.F-i

ründas 25.04.2011 kella 23:30 paiku Tartu linnas Ropka tn 6 maja lähistel Ü.T. ´it, mis seisnes selles, et L.S lükkas kannatanut jooksu pealt pikali, seejärel lõi kannatanule ühel korral kasteeditaolise esemega näkku ning mitmel korral vastu kannatanu poolt enesekaitseks tõstetud käsivarsi. Seejärel lõi E.F kannatanule jalaga kõhtu. Füüsilise vägivallaga kannatanu vastupanu murdmise tagajärjel võttis E.F temalt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära musta värvi lühikese kevadsügisese jope ODLO väärtusega 140 eurot ja 60 senti ja L.S võttis temalt ära mobiiltelefoni Ericsson W20i Zylo väärtusega 147 eurot. Füüsilise vägivallaga põhjustasid E.F ja L.S Ü.T. ’ile füüsilist valu ja parema silmaümbruse verevalumi.

Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega E.F pani toime KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja relvana kasutatava muu esemega.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga on tekitatud füüsiline ja varaline kahju, tsiviilhagi on esitatud Ü.T. ’i poolt summas 147 eurot.

Kriminaalmenetluse kuluks on:

- E.F-ile riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses kokku 134,22 eurot;

- E.F-i kaitsjale kriminaaltoimiku koopia valmistamise kulu 0,45 eurot.

- kannatanule makstud kaotatud töötasu puudutud aja eest 52,38 eurot.

Karistuse liik ja määr:

KarS § 200 lg 2 p 7 ja 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel, lugeda eelvangistuses viibitud aeg 18-20.05.2011, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja lugeda lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetavat vangistust tingimisi ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.F ei pane 3 (kolme) aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s

75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

Konfiskeerimisele kuuluv vara: Ei ole

Kuriteo asjaolud: süüdistatakse selles, et tema grupis koos E.F-iga L.S

ründas 25.04.2011 kella 23:30 paiku Tartu linnas Ropka tn 6 maja lähistel Ü.T. ´it, mis seisnes selles, et tema lükkas kannatanut jooksu pealt pikali, seejärel lõi kannatanule ühel korral kasteeditaolise esemega näkku ning mitmel korral vastu kannatanu poolt enesekaitseks tõstetud käsivarsi. Seejärel lõi E.F kannatanule jalaga kõhtu. Füüsilise vägivallaga kannatanu vastupanu murdmise tagajärjel võttis E.F temalt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära musta värvi lühikese kevadsügisese jope ODLO väärtusega 140 eurot ja 60 senti ja L.S võttis temalt ära mobiiltelefoni Ericsson W20i Zylo väärtusega 147 eurot. Füüsilise vägivallaga põhjustasid E.F ja L.S Ü.T. ’ile füüsilist valu ja parema silmaümbruse verevalumi.

Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega L.S pani toime KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja relvana kasutatava muu esemega.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga on tekitatud füüsiline ja varaline kahju, tsiviilhagi on esitatud Ü.T. ’i poolt summas 147 eurot.

Kriminaalmenetluse kuluks on:

- L.S-ile riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses kokku 153,39 eurot;

- L.S kaitsjale kriminaaltoimiku koopia valmistamise kulu 0,45 eurot;

- kannatanule makstud kaotatud töötasu puudutud aja eest 52,38 eurot.

Karistuse liik ja määr:

KarS § 200 lg 2 p 7 ja 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel, lugeda eelvangistuses viibitud aeg 18-20.05.2011, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja lugeda lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetavat vangistust tingimisi ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.S ei pane 3 (kolme) aasta kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

Konfiskeerimisele kuuluv vara: Ei ole

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et E.F-i ja L.S, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatavad on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.F ja L.S süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p-de 7,8 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

VÕS § 137 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Solidaarvõlgnike suhte võlausaldajaga (kriminaalmenetluses kannatanuga) määratleb VÕS § 65 lg 1

- kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Kohus on seisukohal, et E.F ja L.S on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanule-tsiviilhagejale varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatavad võtsid kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS

§ 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta.

IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa I astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 2,5 palga alammäära, s.o. 725 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p -de 2,4, 5,9, 10 alusel välja mõista tunnistajatasu, kaitsjatasu, kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu ja postikulu.

Rutt Teeveer Kohtunik