1-12-7372/4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri

1-12-7372

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2012. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-12-7372 (12750000036)

Kohtunik

Kohtunik Piia Jaaksoo

Kriminaalasi

A.K kahtlustus KarS § 120, § 121- § 22 lg 3, § 136 lg 2 järgi

kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises

Prokurör

Agnes Ollema

Kahtlustatav

A.K – isikukood XXX, elukoht XXX, kriminaalkorras

karistamata

Taotlus

Prokuröri abi Agnes Ollema taotlus kriminaalmenetluse

lõpetamiseks A.K suhtes KrMS § 202 alusel

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada prokuröri abi taotlus ja lõpetada KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, 3, lg 3 alusel

kriminaalmenetlus A.K suhtes KarS § 120, § 121- § 22 lg 3, § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritavates

kuritegudes ning:

1.1. panna A.K'ele kohustuseks hüvitada kriminaalmenetluse kulu 12 (kaksteist eurot) eurot

80 senti 1. detsembriks 2012. a. Kriminaalmenetluse kulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank,

arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696.

Maksekorralduse selgitusse kirjutada – Haapsalu kohtumaja, määrus nr 1-12-7372 ning nõude liik

– kriminaalmenetluse kulu. Kui tasujaks on teine isik, tuleb märkida isiku nimi, kelle eest tasutakse.

1.2. panna A.K'ele kohustus teha 1. detsembriks 2012. a üldkasulikku tööd 60 (kuuskümmend)

tundi

Tallinna

Vangla

Pärnu

kriminaalhooldusosakonna

Haapsalu

talituse

kriminaalhooldusametniku juhendamisel.

1.3. Kui A.K ei täida talle käesoleva määruse punktides 1.1 ja 1.2 pandud kohustusi, uuendab

prokuröri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega.

2. Tühistada A.K suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

3. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda menetluskuludest 2/3, s.o 25,60 eurot.

4. Saata kohtumääruse ärakiri A.K'ele, prokurörile ja täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talitusele.

Ärakiri

1-12-7372

Edasikaebamise kord

Määrusele ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest.

Taotlus

Prokuröri abi A. Ollema esitas kohtule alljärgneva taotluse.

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 12750000036, milles A.K`t kahtlustatakse

alljärgnevas:

1. Selles, et tema, viibides 21.oktoobril 2011 kella 21.00-21.30 ajal XXX asuva kaupluse „A&O“

parklas, kus osutas tahtlikult füüsilist kaasabi I.R`u poolt toimepandavale õigusvastasele teole

sellega, et hoidis tema haardest lahti rabeleda püüdvat T.Hi jopest kinni ja surus teda rusikaga õla

piirkonda togides vastu kaupluse seina ajal kui I.R lõi T.Hi ühe korra põlvega parema reie piirkonda,

tõukas kannatanu seljaga vastu kaupluse seina nii, et T.H lõi vastu kaupluse seina ära oma pea ning

lõi T.Hi kaks korda rusikaga parema õlavarre piirkonda, tekitades oma ühise tahtliku tegevuse

tagajärjel kannatanu T.Hile füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised tervisekahjustused:

hematoomid parema reie välispinnal ning parema õlavarre seesmisel pinnal, pannes sellise

tegevusega toime isiku kehalisele väärkohtlemisele kaasaaitamise, s.o KarS § 121 - § 22 lg 3 järgi

kvalifitseritava kuriteo;

2. Selles, et tema koos alaealise J.S’iga, 2011.a novembrikuus, ühel täpselt tuvastamata kuupäeval

kella 15.00 ajal XXX asuva X lihakaupluse taga asuva ehitusploki peal seistes võttis ilma seadusliku

aluseta vabaduse alaealiselt, xxx.a sündinud T.H’ilt, keda ühest jalast ja J.S teisest jalast kinni hoides

riputasid pea allapoole üle ehitusploki serva ning hoidsid kannatanut sellises asendis kinni umbes 5

minutit, takistades kannatanu T.Hi tahte vastaselt viimase lahkumist, pannes sellise tegevusega toime

nooremalt kui kaheksateistaastaselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmise, s.o KarS § 136 lg 2

järgi kvalifitseeritava kuriteo;

3. Selles, et tema 2011.a novembrikuus ühel täpselt tuvastamata kuupäeval kella 15.00 ajal XXX

asuva X lihakaupluse taga ehitusploki peal, kus oli eelnevalt alaealise T.Hi suhtes toime pannud

seadusliku aluseta vabaduse võtmise ning samal ajal kui riputas koos J.S’iga kannatanut jalgadest

kinni hoides pea allapoole üle ehitusploki serva, ähvardas T.Hi tervisekahjustuse tekitamisega,

öeldes kannatanule, et laseb ta lahti ning järgmisel korral riputab teda samamoodi üles ja laseb siis

alla kukkuda, kusjuures kannatanu T.H’il oli tema suhtes varem toime pandud vägivallategusid

arvestades ka reaalne alus karta ähvarduse täideviimist, pannes sellise tegevusega toime

ähvardamise, s.o KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ülaltoodust nähtub, et A.K`e poolt on lühikese ajaperioodi jooksul toime pandud kolm teise astme

kuritegu, millest KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb

Karistusseadustiku eriosa karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse, KarS §

121 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb Karistusseadustiku eriosa

karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse ja KarS § 136 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb Karistusseadustiku eriosa karistusena ette ühe-

kuni viieaastase vangistuse.

A.K on ülekuulamisel põhjendanud oma tegevuse tagamaid, on kahetsenud oma käitumist ning KarS

§ 57 lõike 1 punktist 3 tulenevalt on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendavaks asjaoluks. KarS §

58 loetletud karistust raskendavad asjaolud A.Ke käitumises puuduvad ning rasket tagajärge ta oma

käitumisega kellelegi samuti ei põhjustanud, mistõttu tema süü nimetatud kuritegude

toimepanemises ei ole suur. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kuritegude toimepanemise ajal oli

A.K alaealine. Ta on kriminaalkorras karistamata isik, kelle suhtes ei ole varem menetlust ka

otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu langeb tema suhtes ära ka avalik menetlushuvi. Lisaks

sellele ei nõua eripreventiivsed vajadused menetluse jätkamist ja ka üldpreventiivsetest vajadustest

lähtuvalt ei ole vajalik menetluse edasine jätkamine, kuna kuritegu ei ole toime pandud elusfääris,

mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus.

Ärakiri

1-12-7372

KrMS § 202 lg 1 näeb ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur

kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks

Nimetatud kuritegude toimepanemisega A.K kannatanutele varalist kahju ei tekitanud /tl 13/.

Andmed kohtueelse kriminaalmenetluse kulude kohta: Käesolevas kriminaalasjas esineb A.Ke osas

kohtueelse kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu kogusummas 38,40 eurot /tl 142-145/, mis

tuleks kriminaalmenetluse lõpetamise korral A.Ke poolt tasuda. Arvestades aga, et kahtlustataval

puudub sissetulek ning ta on ema ülalpidamisel, käib sellises suuruses menetluskulude hüvitamine

isegi 6 kuu jooksul A.Kel ilmselt üle jõu. Kui menetluskulude tasumine ei ole 6 kuu jooksul reaalne,

esinevad aga KrMS § 180 lõikes 3 toodud alused, mistõttu võib kohus kahtlustatava varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades jätta kriminaalmenetluse lõpetamisel osa

menetluskuludest riigi kanda. Eeltoodust lähtudes tuleb taotleda kohtult menetluskulude osaliselt, s.o

2/3 ulatuses, mis on summas 25,60 eurot riigi kanda jätmist. Kahtlustataval tuleks endal tasuda

menetluskulud summas 12,80 eurot.

Asitõendid: Kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemed.

Andmed kohaldatud tõkendite kohta: Käesolevas kriminaalasjas on A.Ke suhtes 06.juunil 2012

tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld /tl 141/. Kohtult tuleb ühes kriminaalmenetluse

lõpetamisega taotleda A.Ke suhtes tõkendi tühistamist.

Seega esinevad käesolevas kriminaalasjas kõik alused A.Ke osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks

KrMS § 202 sätteid kohaldades, s.o seoses avaliku menetlushuvi puudumisega.

Antud seadusesätte alusel kriminaalmenetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale

konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist ja seda kas üldkasuliku töö

teostamise või rahalise kohustuse määramise teel. Toimikumaterjalidest tulenevalt on A.K XXX

klassi õpilane, seega iseseisvat sissetulekut mitteomav isik. Lisaks sellele on A.Ke ema P.O

avaldanud /tl 131-133/, et pere majanduslik olukord on suhteliselt halb, mistõttu A ei käinud

vahepeal isegi koolis, sest peres puudus raha bussipiletite ostmiseks. Seega puudub võimalus

määrata A.K’ele täitmiseks rahaline kohustus. Kui arvestada kuriteo toimepanemise tehiolusid ja

seda, et A.K pani kuriteod toime alaealisena, siis võib lugeda piisavaks temale määratavaks

kohustuseks teha 60 tundi üldkasulikku tööd. A.K on ka ise avaldanud, et on nõus

kriminaalmenetluse lõpetamise korral kohustusena teostama üldkasulikku tööd Tallinna Vangla

Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

A.K’ele on selgitatud ka seda, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab kohus käesoleva

kriminaalasja menetluse prokuratuuri taotlusel oma määrusega ning seda jätkatakse üldises korras

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja alluvusse saadetuna.

Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 202 lõikest 1 prokuröri abi taotleb:

1. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 12750000036

menetlus A.Ke suhtes.

2. Panna A.K’ele kohustus teha 60 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö teostamise lõpptähtaeg

on 01.detsember 2012.a.

3. Panna A.Kele kohustus tasuda kriminaalmenetluse kuludest 1/3 osa, s.o 12,80 eurot ning KrMS §

180 lg 3 alusel jätta riigi kanda menetluskuludest 2/3, s.o 25,60 eurot. Kohustuse täitmise

lõpptähtaeg on 01.detsember 2012.a.

4. Kriminaalasjas 06. juunil 2012 A.Ke suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld

tühistada.

Kahtlustatava seisukoht

Ärakiri

1-12-7372

Kahtlustatav A.K on oma allkirjaga kinnitanud kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise

taotlusel, et on nõus määratud kohustusega ja on nõus tegema üldkasulikku tööd.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kriminaalasjas kuulub menetlus lõpetamisele A.K suhtes vastavalt prokuröri

taotluses toodud asjaoludele. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme

kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud

heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale

kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib

prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

KrMS § 202 lg 4 kohaselt lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega.

Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või

süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Kohus leiab, et taotluse saab

lahendada kirjalikus menetluses – prokuröri seisukohad on taotluses selgelt väljendatud ja

arusaadavad. A.K on oma seisukoha taotluse osas väljendanud kirjalikult ja andnud nõusoleku

määratud kohustuste, so kriminaalmenetluse kulude osaliseks tasumiseks ja üldkasuliku töö

teostamiseks.

Kohus leiab, et kriminaalasjas kuulub menetlus lõpetamisele A.K suhtes vastavalt prokuröri

taotluses toodud asjaoludele. Vastavalt taotluses esitatule on A.K ülekuulamisel kahetsenud oma

käitumist ning KarS § 57 lõike 1 punktist 3 tulenevalt on puhtsüdamlik kahetsus karistust

kergendavaks asjaoluks. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kuritegude toimepanemise ajal oli

A.K alaealine. Ta on kriminaalkorras karistamata isik, kelle suhtes ei ole varem menetlust ka

otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud.

KrMS § 202 lg 2 p 3 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri

taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks –

teha 10-240 tundi üldkasulikku tööd. Nimetatud §-i lg 3 alusel kohustuse täitmise tähtaeg ei või

ületada kuut kuud.

Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud põhjendustega kohustuse panemise kohta ja leiab, et

kohustuseks üldkasuliku töö teostamine A.K poolt on otstarbekas ja A.K'el tuleb 60 tundi üldkasulik

töö teostada taotluses märgitud tähtajaks s.o 1. detsembriks 2012. a.

Menetluskulud - käesolevas kriminaalasjas esineb A.Ke osas kohtueelse kriminaalmenetluse kuluna

riigi õigusabi tasu kogusummas 38,40 eurot /tl 142-145/.

KrMS § 183 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui

KrMS ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 202 lg 2 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral

võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud

tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulu. Prokurör leiab taotluses, et arvestades asjaoluga, et

kahtlustataval puudub sissetulek ning ta on ema ülalpidamisel, käib sellises suuruses menetluskulude

hüvitamine isegi 6 kuu jooksul A.K'el ilmselt üle jõu. Seega esinevad aga KrMS § 180 lõikes 3

toodud alused, mistõttu võib kohus kahtlustatava varalist seisundit ja resotsialiseerumis-väljavaateid

arvestades jätta kriminaalmenetluse lõpetamisel osa menetluskuludest riigi kanda. Eeltoodust

lähtudes taotleb kohtult menetluskulude osaliselt, s.o 2/3 ulatuses, mis on summas 25,60 eurot riigi

kanda jätmist. Kahtlustataval tuleks endal tasuda menetluskulud summas 12,80 eurot.

Kohus nõustub prokuröri seisukohaga ning leiab, et on põhjendatud 2/3 ulatuses menetluskulude

riigi kanda jätmine, seega A.K'el tuleb tasuda menetluskulud summas 12,80 eurot hiljemalt 1.

detsembriks 2012. a.

Kui A.K ei täida tähtajaks talle käesoleva määrusega pandud kohustusi – hüvitada

kriminaalmenetluse kulu ja teha üldkasulikku tööd 60 tundi, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus

KrMS § 202 lg 6 alusel kriminaalmenetluse oma määrusega.

Asitõendid puuduvad.

Ärakiri

1-12-7372

Tõkend – A.K suhtes on 06.06.2012. a kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tlk 1417, mis

tuleb tühistada.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, 3, lg 3, 4 kohus leiab, et prokuröri

taotlus kuulub rahuldamisele ja kriminaalasjas kuulub menetlus A.K suhtes lõpetamisele.

KrMS § 385 p 10 kohaselt ei saa käesolevale määrusele esitada määruskaebust.

/allkiri/

Piia Jaaksoo

Kohtunik

Ärakiri õige