1-11-6158/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-11-6158

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.augustil 2012 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-11-6158 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär,tõlk Merike Erisalu, Inka kaljus tõlk Pro

kurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi

Viru Vangla materjalid B.T tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 30.08.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

B.T , isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta B.T vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.07.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Viru Maakohtu 02.06.2011 kohtuotsusega tunnistati B.T süüdi KarS § 121 järgi ning karistati 3 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.03.2011 kuni 15.03.2011, s. o 2 päeva ja mõisteti lõplikuks karistuseks 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 suurendati määratud karistust Viru Maakohtu 22.10.2010 kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud ja 26 päeva vangistust võrra ja määrati liitkaristus 1 aasta 2 kuud 24 pä KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud eva vangistust. karistus 1 aasta 2 kuud 24 päeva vangistust üldkasuliku tööga 898 tundi tähtajaga 2 aastat. KarS §

69 lg 4 kohustati üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid KarS § 75 lg 1 sätestatule.

Viru Maakohtu 08.12.2011 kohtumäärusega KarS § 69 lg 6 alusel pöörati B.T-le Viru Maakohtu 02.06.2011 kohtuotsuse nr 1-11-6158 järgi ärakandmata karistus 1 aasta 1 kuu 22 päeva vangistust, täitmisele.

2(4)

Karistuse algus 06.12.2011 ja lõpp 28.01.2013.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.07.2012.

Kinnipidamisasutusest B.T kinnipeetavat kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et on vangistuse jooksul ühel korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav osaleb alates

18.04.2012 sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning alates 20.04.2012 sotsiaalprogrammis

Sotsiaalsete oskuste treening. Alates 19.03.2012 paikneb kinnipeetav sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Enne vangistust ööbis isik ale vabanemist soovib elama minna õe juurde xxx. Pe

aadressile xxx. Isik omab keskeriharidust, elektrimontööri eriala. Erialaselt on töötanud seitse aastat tehases xxx xxx “. On lõpetanud õmbluse erialal väljalõikaja kursused ning õpitud erialal. Enne vangistust oli arvel Töötukassas. Tegevusetuse perioodid seotud alkoholi kuritarvitamisega.

K-Raha andmetel on rahalisi kohustusi 859,78 eurot. Isik on alkoholi liigtarvitanud umbes 20 aastat. Alkoholijoobes ärritub kergesti, võib muutuda agressiivseks, ei suuda enda käitumist kontrollida. On korduvalt rünnanud oma endist elukaaslast ja ühel korral tema praegust meest. On seoses alkoholisõltuvusega viibinud rehabilitatsioonikeskuses Uus Elu, kuid pidas keskuses vastu ainult 3 kuud. Kriminaalhoolduse ajal rikkus katseaja tingimusi ning karistus pöörati täitmisele. Tulenevalt kõrgest riskiprotsendist uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise osas ja keskmisest riskiprotsendist uue vägivaldse kuriteo toimepanemise osas, ei toeta vangla B.T tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist tema allutamisega elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt kinnipeetaval vabanemise korral kindel elukoht puudub.

Kinnipeetava elukohaks on märgitud taotluses tema õe aadress, kuid kodukülastusel nimetatud aadressil ust keegi ei avanud. Kinnipeetaval puudub toetav sotsiaalvõrgustik. B.T kriminaalne käitumine on muutusteta püsinud 2001.aastast. Käitumine on tihedas seoses alkoholi kuritarvitamisega. Ta on olnud kriminaalhoolduse järelevalve all neljal korral. Tingimisi vangistused on täitmisele pööratud. Tema soovimatus teha koostööd ametnikuga,

registreerimisrežiimi rikkumised, alkoholiga kuritarvitamine, uue kuriteo toimepanemine katseajalviitavad isiku motivatsiooni puudumisele.

B.T taotleb . kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist

Prokurör tähtaega vabastamist ei toeta B.T tingimisi enne . Isik on korduvalt viibinud

vanglas ja kriminaalhoolduse all, karistused on täitmisele pööratud, seega ei sobi selline süüdimõistetu kriminaalhoolduse määramisele.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

arv use, leiab, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri am et B.T Kohtu hinnangul tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. on vabastamine ebaotstarbekas. kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu korral vägivallategude on neli korda kriminaalkorras karistatud, viimasel kolmel toimepanemise eest. Vanglakaristust kannab teist korda. Isik on olnud neljal korral kriminaalhoolduse all, kolmel korral on karistus pööratud täitmisele. on süüdi B.T mõistetud 24.01.2006 Viru Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 2 kuulise vangistusega tingimisi 18

3(4)

kuulise katseajaga.

Viru Viru Maakohtu 30.10.2007 kohtumäärusega pöörati B.T-le

Maakohtu 24.01.2006 otsusega mõistetud karistus 2 kuud vangistust täitmisele. Kohtumääruse kohaselt rikkus hooldusalune katseaja kontrollnõudeid, kuritarvitab alkoholi, tema elukoht on teadmata. Viru Maakohtu 01.11.2007 kohtumäärusega kuulutati B.T tagaotsitavaks, kuna isik ei ilmunud 30.10.2007 kohtumääruse kuulutamisele. Viru Maakohtu 22.11.2010 kohtuotsusega tunnistati B.T süüdi KarS § 121, § 122, § 263 p 1 järgi ja karistati tingimusliku karistusega. Katseajal pani toime uue kuriteo. Viru Maakohtu 02.06.2011 kohtuotsusega tunnistati B.T süüdi KarS § 121 järgi ning karistati liitkaristusega 1 aasta 2 kuud 24 päeva. Mõistetud karistus asendati üldkasuliku tööga 898 tundi tähtajaga 2 aastat. Viru Maakohtu 08.12.2011 määrusega pöörati B.T-le Viru Maakohtu 02.06.2011 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 1 kuu ja 22 päeva täitmisele. Kohtumääruse kohaselt rikkus hooldusalune registreerimiskohustust ja hoidub kõrvale ÜKT tegemisest (898 ÜKT tunnist täitis vaid 63 tundi). Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-12 et B.T on 34 korral karistatud ) on näha,

väärteokorras, nendest 10 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest, 14 korral avaliku korra rikkumise eest ja 1 korral väheväärtusliku asja varguse eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused B.T puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsi

plinaarkorras karistatud. Karistus on määratud kambriukse omavolilise avamise eest.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav osaleb alates 18.04.2012 sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja alates 20.04.2012 sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening.

Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 28.02.2016.

Vabanedes puudub B.T kindel elukoht. Kindla elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Vabaduses puudub kinnipeetaval läh edastest inimestest koosnev tugivõrgustik, kes oleks valmis teda vabanemisel toetama. banedes ei ole B.T Va kindlat töökohta ega sissetulekuallikat.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades B.T poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad vägivallakuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (käitumiskontrollnõuete rikkumine, hoidus kõrvale üldkasulikust tööst, katseajal uus kuritegu), tema käitumist vangistuses viibides (distsiplinaarkaristus), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused ka katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( töö ja elukoha, toetava lähivõrgustiku -

puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma Isik oli juba kolmel

eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, ühel katseajal pani toime uue samalaadse kuriteo, viimasel kr inaalhooldusel hoid

im us kõrvale üldkasuliku tööst (898 ÜKT tunnist ) suutis 2 aasta jooksul täita vaid täitis vaid 63 tundi , ei käinud registreerimisel, karistus oli täitmisele pööratud) piisavalt mõju . Seega kriminaalhooldus ei osuta B.T-le . eks Ol kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba korduvalt käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega Kõik B.T poolt toimepandud süüteod on .

toime pandud alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamise risk suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu.

4(4)

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu B.T temale Viru Maakohtu 02.06.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu