1-12-7071/3 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-12-7071

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. august 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-7071

Kohtukoosseis

Mati Kartau

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 21. juuni 2012 määrus kaebuse

rahuldamata jätmises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rannar Liitmaa esindaja advokaat Anu Talu kaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 208 lg 5 jätta Riigiprokuratuuri 21. juuni 2012 määrus muutmata

ning Rannar Liitmaa esindaja advokaat Anu Talu kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele.

Asjaolud

Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 23.05.2012 registreeriti kohtutäitur Rannar Liitmaa avaldus,

milles taotletakse kriminaalmenetluse alustamist Stegeman Transport OÜ ainuosaniku ja

juhatuse liikme Elvira Varese suhtes KarS § 3811 lg 2, § 384, § 385 lg 1 ja 2 järgi

kvalifitseeritavate kuriteokoosseisu tunnuste ilmnemise tõttu.

Avaldusest ja selle juurde lisatud materjalidest nähtub, et Stegeman Transport OÜ-le kuulus

mootorsõiduk DAF TWE95xF, reg/märk XXX (edaspidi veok), mille suhtes kohaldas Pärnu

Maakohus 17.06.2008 tsiviilasjas nr 2-08-20037 hagi tagamise abinõuna käsutamise

keelumärke seadmist Eesti Riiklikus Autoregistris (tänane Maanteeameti liiklusregister) OÜ

P-Truck kasuks. Nimetatud kohtumääruse alusel esitas hageja täitmisavalduse kohtutäitur

Rannar Liitmaa büroole, mille alusel kohtutäitur R. Liitmaa esitas ARK-ile keelumärke

seadmise avalduse. Selle alusel seadis ARK veokile keelumärke 17.06.2008. Kuna kohtutäitur

R. Liitmaa tuvastas hilisemalt, et temal puudus pädevus nimetatud asjas keelumärke seadmise

avalduse edastamiseks ARK-ile, siis esitas ta 08.01.2009 ARK-ile avalduse keelumärke

kustutamiseks, mida viimane ka samal päeval tegi. 09.01.2009 võõrandas Stegeman Transport

OÜ veoki Euro Electrics OÜ-le. Kuna avaldaja valduses on veoki ostumüügi leping, millel ei

ole märgitud tehingu hinda, siis avaldaja on teinud järelduse, et nimetatud veok müüdi tasuta

ja

seda

tehingut

ei

ole

kajastatud

Stegeman

Transport

OÜ

raamatupidamise

dokumentatsioonis. Samuti tugineb avaldaja oma sellistes järeldustes Stegeman Transport OÜ

ajutise pankrotihalduri (edaspidi haldur) poolt talle suuliselt avaldatule, et halduri valduses

oleva dokumentatsiooni hulgas ei ole nimetatud tehinguid puudutavaid dokumente.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 04.06.2012 teatisega nr 12760000086 jäeti kriminaalmenetlus

alustamata järgnevalt toodud põhjustel. Vastavalt KrMS § 194 lg 2 alustatakse

kriminaalmenetlust kuriteotunnuste ilmnemisel, mitte aga tsiviilõiguslike vaidluste

lahendamisele kaasaaitamise eesmärgil. Seetõttu jääb arusaamatuks, et avaldaja põhjendab

oma huvi kriminaalmenetluse alustamiseks sellega, et tal võib hiljem tekkida tsiviilvaidluses

regressinõu

isiku

vastu,

kelle

suhtes

taotleb

ta

käesoleva

kuriteokaebusega

kriminaalmenetluse alustamist.

Analüüsides kurieokaebuses esitatud väiteid KarS § 3811 lg 2, § 384, § 385 lg 1 ja 2

kuriteokooseisude ilmnemise kohta, saab asuda seisukohale, et avaldaja on valdavalt oma

järeldustes tuginenud subjektiivsetele asjaoludele ja väheinformatiivsetele faktidele, millest ei

ole võimalik sedastada kuriteotunnustega teo toimepanemist.

KarS § 384 koosseis eeldab võlgniku poolt oma varaga seotud kahjuliku tehingu tegemist, mis

oluliselt

vähendab

võlgniku

maksevõimet.

Tuginedes

Stegeman

Transport

OÜ

pankrotiavalduse menetluses (edaspidi pankrotimenetlus) tsiviilasjas nr 2-11-53136 esitatud

halduri aruandele ja kohtuotsusele, siis sellest tulenevalt Stegeman Transport OÜ

maksejõuetuse põhjustas üleüldisest majanduslangusest tingitud tellimuste vähenemine, mis

omakorda tingis veokite müümise vajaduse. Seega ei saa kuidagi järeldada vastupidist, et

veokite müük põhjustas maksejõuetust. Samuti ei saa nõustuda avaldaja järeldustega selles,

nagu oleks veok müüdud Euro Electrics OÜ-le tasuta. Avalduse lisana esitatud müügilepingus

on küll müügihinna lahter täitmata, kuid see ei tähenda, et sõiduk oleks müüdud tasuta.

Tegemist oli ARK-ile (nüüdne liiklusregister) esitatava dokumendi vormiga, kus tähtsust

omasid eelkõige konkreetse objekti ja tehingu poolte andmed ning omandi ülemineku fakt.

Seega on antud juhul tegemist väheinformatiivse faktilise asjaoluga, mille pinnalt ei saa teha

lõplikke järeldusi veoki tegelike müügitingimuste kohta. Samuti ei ole avaldaja näidanud,

kuidas ja mis ulatuses nimetatud tehing mõjutas hilisemalt Stegeman Transport OÜ

maksevõimet, majandustegevust ja kas see tehing oli ka põhjuseks pankrotimenetluse

alustamiseks ca 3 aastat hiljem. Ilma sellist ülevaadet omamata ei ole võimalik teha ka

järeldusi, kas nimetatud sündmuses esineb KarS § 384 sätestatud kuriteokooseisu tunnuseid

või mitte. Kriminaalmenetluse alustamise aluseks peavad kuriteotunnused selgelt ilmnema

juba enne menetluse alustamist kuriteo ajendis. Käesolevas materjalis neid tunnuseid ei ilmne.

Märkimist väärib siinjuures ka fakt, et Stegeman Transport OÜ-le 26.08.2009 Tartu

Maakohtu poolt määratud ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus kontrollis Stegeman Transport

OÜ majandustegevust ja selle käigus ta rikkumisi ei tuvastanud. Tähelepanu väärib asjaolu, et

see kontroll toimus samal majandusaastal, s.o ligi 8 kuud pärast veoki müüki (09.01.2009).

Seega ka sellest faktist võib järeldada, et veoki müük ei mõjutanud Stegeman Transport OÜ

maksevõimet olulises osas, kuna kindlasti oleks ajutine pankrotihaldur sellele tähelepanu

juhtinud. Samas jätkas ettevõte majandustegevust ja kohustuste täitmist, s.h võlgnevuste

vähendamist. Ka tsiviilasja nr 2-11-53136 menetluse käigus ei tuvastanud haldur

kuriteotunnustega teo toimepanemist Stegeman Transport OÜ ja E. Vares käitumises, mis

oleks põhjustanud maksevõime olulist vähenemist. Nimetatud olukorda arvestades ei ole

põhjust kahelda kahe erineva halduri tegevuse ja kohtuotsuse usaldusväärsuses.

Eeltoodust tulenevalt võib teha järelduse, et veoki müügitehingu sündmuses puuduvad KarS

§ 384 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteokooseisu tunnused.

Järgnevalt tõusetub küsimus, kas Stegeman Transport OÜ võis toime panna KarS § 385 lg 1

sätestatud kuriteo, s.o vara varjamise pankrotimenetluses ja KarS § 3811 lg 1 sätestatud

kuriteo, s.o raamatupidamise kohustuse rikkumise. Olemasolevate materjalide pinnalt ei saa

järeldada, et E. Vares oleks esitanud pankrotimenetluses ebaõigeid andmeid või jätnud mõned

andmed esitamata. Vastavalt Pankrotiseaduse §-le 22 lg 2 p 1 selgitab haldur välja võlgniku

vara, sealhulgas võlgniku kohustused. Pankrotihalduri arvamusest ei nähtu, et selle

teostamisel oleks rikutud mingisuguseid nõudeid võlgniku poolt. Halduri aruandest nähtub, et

ta oli teadlik OÜ P-Trucki nõudest Stegeman Transport OÜ vastu ja sellest võib järeldada, et

ta omas ülevaadet nimetatud nõuet puudutavast dokumentatsioonist. Lisaks on halduril endal

võimalus kontrollida võlgnikust sõltumatust allikast ehk Maanteeameti liiklusregistrist

Stegeman Transport OÜ seotust mootorsõidukitega. Materjalidest nähtub, et haldur seda ka

tegi pankrotimenetlusele eelneva aasta kohta. See, miks pankrotihaldur ei pidanud oluliseks

teha päringut viimase 5 aasta kohta, on eelkõige pankrotihalduri tegevust puudutav asjaolu,

mitte aga etteheidetav E. Varese käitumisele. Selleks, et saaks antud sündmuse puhul rääkida

vara varjamisest KarS § 385 lg 1 mõttes, peaks olema teada halduri poolt võlgnikule esitatava

teabenõude (varade kohta) täpne sisu, mis ühtlasi peaks sisaldama ka teabenõuet veoki

müügitehingu kohta. Kuna seda asjaolu avaldusest ei nähtu, siis ei saa ka eeltoodust tulenevalt

järeldada, et E. Vares oleks oma käitumisega pankrotimenetluse ajal varjanud vara või

esitanud selle kohta ebaõigeid andmeid.

Avaldaja väidete kohaselt on haldur talle suuliselt teatanud, et tema valduses olevas Stegeman

Transport OÜ dokumentatsiooni hulgas ei ole veoki müüki kajastavat dokumentatsiooni.

Avalduse materjalidest nähtub, et korduv kirjalik teabenõue nimetatud küsimuses esitati

haldurile 13.02.2012 ja Stegeman Transport OÜ likvideerimiskanne tehti 22.02.2012.

Avaldusest ei nähtu, millal toimus (kindlasti pärast 13.02.2012) avaldaja ja halduri vaheline

suuline vestlus, mistõttu ei ole teada ka halduri täpne staatus ja pädevus nimetatud küsimuses

informatsiooni andmiseks. Sellest tulenevalt ei ole ka teada, millistele asjaoludele ajutine

pankrotihaldur oma vastuses tugines/sai tugineda ja milline oli suulise vestluse täpne

kontekst. Sellisel kujul ja mahus esitatud informatsioon pankrotihalduri suulise vastuse kohta

on liialt üldsõnaline ja mitmeti tõlgendatav. Ei ole teada, millised Stegeman Transport OÜ

dokumendid ja millise ajaperioodi kohta vestluse hetkel pankrotihalduri valduses olid.

Tsiviilasja nr 2-11-53136 kohtumäärusest (29.12.2011) nähtub, et Stegeman Transport OÜ

raamatupidamisdokumentatsiooni hoidjaks on määratud E. Vares. Seega ei ole avaldaja poolt

esitatud informatsioon piisav kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks, kuna selle pinnalt

ei ole võimalik teha konkreetseid järeldusi selle kohta, kas nimetatud veoki müük kajastub

Stegeman Transport OÜ raamatupidamises või mitte. Märkimist väärib ka asjaolu, et haldur ei

esitanud pankrotimenetluse ajal ega ka pärast avaldaja teabenõuet nimetatud sündmuse kohta

kuriteoteadet õiguskaitseorganitele.

Seega on sellisel kujul avaldaja poolt esitatud halduri üldsõnaline vastus nimetatud küsimuses

väheinformatiivne, mille pinnalt ei saa küll teha järeldusi raamatupidamiskohuste rikkumise

kohta KarS § 3811 lg 1 mõttes.

Mitte nõustudes kriminaalmenetluse alustamata jätmisega, esitas kohtutäitur R. Liitmaa

18.06.2012 kaebuse Riigiprokuratuuri. Oma kaebuses ta palub alustada kriminaalmenetlust,

näitamata millise KarS-s sätestatud kuriteokoosseisuga on tegemist. Avaldaja on seisukohal,

et analüüs selles osas, kas veoki müük oli põhjuslikus seoses Stegeman Transport OÜ

maksejõuetusega või mitte, on uurimisasutuse pädevuses peale faktide kontrollimist. Avaldaja

väidab, et tal puudub igasugune ettekujutus, mis hinnaga veok müüdi. Samuti väidetakse, et

avaldajal puudub võimalus saada pankrotihaldurilt kirjalikku vastust olukorras, kus

pankrotihaldur seda ei andnud. Avaldaja on seisukohal, et tegelike asjaolude väljaselgitamine

on uurimisasutuse ülesanne, seda osas, millist teabenõuet pankrotihaldur võlgnikule esitas,

miks tegi pankrotihaldur maanteeametile päringu viimase aasta kohta.

Riigiprokuratuuri määruse sisu

Riigiprokuratuur jättis 21.06.2012 määrusega R. Liitmaa kaebuse rahuldamata.

Riigiprokurör

nõustus

04.06.2012

teatisega

nr

12760000086

kriminaalmenetluse

mittealustamise kohta. Täiendavalt selgitab riigiprokurör, et prokuratuuri ega politsei ülesanne

ei ole tsiviiltehingute täitmisest tulenevate vaidluste lahendamine. Ilma kuriteole viitavate

selgelt arusaadavate ajendi ja aluseta ei hakata otsima kuritegu ega selgitama tsiviiltehingu

asjaolusid ja tagamaid. Selleks eksisteerib eraldi õigusharu, tsiviilkohtumenetlus. Prokuratuur

langetab

menetlusotsuse

nende

materjalide

alusel,

millised

kaebaja

esitab.

Kui

kuriteokaebuses esinevad ilmselged või konkreetselt kuriteole viitavad ajend ja alus, siis

kriminaalmenetlus ka alustatakse. Käesoleval juhul on teatises kriminaalmenetluse

mittealustamise kohta põhjalikult ja motiveeritult selgitatud, et kuriteotunnused puuduvad

ning on analüüsitud võimalike KarS § 3811 lg 2, § 384 ja § 385 kuriteotunnuste esinemise

võimalust, mille tunnuseid ei tuvastatud.

Riigiprokurörile jääb arusaamatuks, miks kohtutäitur 08.01.2009, s.o ca pool aastat hiljem

tegi ARK-ile avalduse keelumärke kustutamise kohta ja seda olukorras, kus Pärnu Maakohus

ei olnud teinud otsust hageja ja kostja vaidluses hagi tagamisega seotud küsimustes. Kuna

08.01.2009 oli ARK-is keelumärge kustutatud, siis oli sõiduki DAF reg nr XXXX omanikul

OÜ Stegeman Transport täielik õigus temale kuuluvat vara vallata, käsutada ja sellega

tsiviiltoiminguid teha, mistõttu 09.01.2009 sõiduk ka võõrandati. Vallasasja võib võõrandada

ka selle hinda näitamata. Kohtumääruse täitmist peab tagama kohtutäitur, kelle ülesandeks see

on tehtud, mitte võlgnik.

Kuna OÜ Stegeman Transport pankrotimenetlus lõpetati kohtu määrusega 29.12.2011, siis ei

ole kaebuse lahendajale arusaadav, mis puutub siia seaduslikult sõiduki XXXX

võõrandamine 09.01.2009 ning kuidas on sõiduki võõrandamine seotud pankrotimenetlusega,

kuna avaldus pankroti väljakuulutamiseks esitati kohtule 21.11.2011, s.o ca 3 aastat hiljem.

OÜ Stegeman Transport raamatupidamisdokumente (sh ka sõiduki XXXX kohta) on kaebajal

õigus välja nõuda ka tsiviilkohtupidamise korras, kui selleks esinevad seaduslikud alused.

Selleks ei ole vajalik alustada kriminaalmenetlust.

Kuriteokaebus on ilmselgelt esitatud vastukaaluks OÜ P-Trucks poolt 05.01.2012 Pärnu

Maakohtule esitatud hagiavaldusele kohtutäiturilt kahju hüvitamise nõudes summas 3505.54

sõiduki DAF XXXX ebaseadusliku keelumärke kustutamise osas. Tsiviilasjas nr 2-12-748

otsust käesolevaks ajaks tehtud ei ole, kuid Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2012 määrusega

ei kaasatud menetlusse kolmanda isikuna Elvira Varest.

Seega on käesoleval juhul tegemist tsiviilvaidlusega ning ühtegi KarS-s sätestatud

kuriteokoosseisu ei ilmnenud.

Kriminaalmenetlus kui karistusõiguslik reageering on olemuslikult kõige tõsisem sekkumine

isikuvabadustesse, mille alustamine peab olema äärmiselt põhjendatud. Kriminaalmenetluse

alustamiseks peab olemas olema ajend (kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus

(kuriteo

tunnuste

sedastamine

kriminaalmenetluse

ajendis)

ja

tuleb

taunida

kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt

teoreetiline.

Kuna esitatud avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest ei nähtu, et oleks toimepandud

kuritegu,

siis

on

Lõuna

Ringkonnaprokuratuur

õigesti

jõudnud

järeldusele,

et

kriminaalmenetlus ei kuulu alustamisele KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel.

Kaebuses esitatud taotluste sisu

R. Liitmaa esindaja esitas Riigiprokuratuuri 21.06.2012 määruse peale kaebuse, milles taotleb

Riigiprokuratuuri

määruse

tühistamist

ning

prokuratuuri

kohustamist

alustama

kriminaalmenetlust E. Varese suhtes KarS § 3811 lg 2, § 384, § 385 lg 1, 2 alusel.

Kaebaja on seisukohal, et kuriteokaebuse esitaja peab piisavalt põhjalikult motiveerima

tõusetunud kuriteokahtlust, kuriteo tõendamine (sh tõendite kogumine) on aga kohtuvälise

menetleja ülesanne. Käesoleval juhul on kriminaalmenetluse alustamise ajendiks avaldaja

avaldus. Kaebaja on seisukohal, et Riigiprokuratuur käsitles kriminaalmenetluse aluse

olemasolu hindamisel ebaõigeid asjaolusid.

Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-19-10 p-s 9 märkinud, et KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et

kriminaalmenetluse

alustamise

otsustamisel

tuleb

tõlgendada

iga

kuriteokahtlus

kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Kriminaalasja alustamise kohustuslikkuse osas on

Riigikohus märkinud, et KrMS § 6 sätestab kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõtte,

mille kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud kuriteo tunnuste ilmnedes alustama

kriminaalmenetlust. Eeltoodust järeldub ühtlasi, et uurimisasutusel ja prokuratuuril puudub

kuriteole viitava teabe saamisel pädevus hinnata kriminaalmenetluse alustamise otstarbekust

üksikjuhtumil. Üksnes olukorras, kus pädevatele ametiasutustele laekunud teabe põhjal

ilmnevad vahetult kriminaalmenetlust välistavad asjaolud KrMS § 199 tähenduses, on

uurimisasutus ja prokuratuur õigustatud jätma kriminaalmenetluse alustamata.

Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et Riigiprokuratuur ei ole viidanud kriminaalmenetlust

välistavale asjaolule KrMS § 199 tähenduses, vaid on teinud kaebajale etteheiteid, et kaebaja

ei ole piisavalt tõendanud kaebuses esitatud asjaolusid. Teine etteheide kaebajale, et kaebaja

on kaebuse esitanud enda tsiviilõiguslikest huvidest lähtuvalt, on aga kohatu, sest KrMS § 5

sätestab süüdistuse riiklikkuse põhimõtte. Kaebaja on seisukohal, et uurimisasutused ja

prokuratuur ei saa ettevõtluskeskkonda puudutava kuriteo ajendi olemasolul suhtuda kuriteole

viitavate tunnuste sedastamisel pealiskaudselt ilma elementaarseid kontrolltoiminguid

tegemata.

Avalduses esitatud asjaoludest nähtub ilmselgelt, et E. Varese näol ei ole tegemist

õiguskuuleka isikuga, sest E. Vares, olles OÜ Stegeman Transport juhatuse liige ja

ainuosanik, võõrandas OÜ-le Stegeman Transport kuuluva veoauto ajal, kui tsiviilasjas 2-08-

20037 oli 17.06.2008 kohtumäärusega seatud võõrandatud veoautole käsutamise keelumärge.

Registrikanded on informatiivsed eelkõige kolmandatele isikutele, mitte aga asja omanikule,

kes on käsutuskeelust teadlik vahetult läbi protsessi.

Kaebajale on jätkuvalt arusaamatu, miks pankrotihaldur esitas Maanteeametile päringu kuni

viimase aasta ulatuses, kui PankrS § 110 sätestab teatud tingimustel tehingu tagasivõitmise

võimaluse kuni viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus, tutvunud Riigiprokuratuuri määrusega ning R. Liitmaa esindaja

kaebusega, leiab, et R. Liitmaa esindaja kaebus Riigiprokuratuuri 21.06.2012 määruse peale

on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

2. KrMS § 208 lg 1 kohaselt kui KrMS § 207 lg-s 1 või lg-s 2 nimetatud kaebus on

Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse

advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus. Seega on ringkonnakohtul pädevus

KrMS § 208 alusel esitatud kaebuse lahendamisel otsustada, kas kriminaalmenetluse

alustamine võiks olla vajalik selgitamaks välja võimalikud tähtsust omavad asjaolud. Samas

peab ringkonnakohus arvestama, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust

prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse.

3. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri määruses sedastatuga, et käesolevas asjas pole

kriminaalmenetluse alustamine põhjendatud, kuna puudub kriminaalmenetluse alus.

Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri põhjendustega ning käsitleb vaid kaebuses

esitatud väiteid.

4. KrMS § 193 lg 1 sätestab, et uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust

esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad

KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud.

KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata, kui puudub kriminaalmenetluse

alus.

KrMS § 194 lg 1 sätestab, et kriminaalmenetluse ajend on kuriteoteade või kuriteole viitav

muu teave.

KrMS § 194 lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine

kriminaalmenetluse ajendis.

5. Käesolevas asjas on kuriteo ajendiks R. Liitmaa kuriteokaebus uurimisasutusele.

Kriminaalmenetluse

õiguspäraseks

alustamiseks

on

oluline

ajendis

tuvastada

kriminaalmenetluse alus ehk kuriteotunnuste sedastamine. Ringkonnakohus ei nõustu

kaebuses esitatud väitega, et Riigiprokuratuur ei ole viidanud kriminaalmenetlust välistavale

asjaolule KrMS § 199 tähenduses. Riigiprokuratuur on üheselt sedastanud, et antud asjas

puudub kriminaalmenetluse alus KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi.

6. Seoses sõiduki DAF TWEE95xF, reg nr XXXX omaniku vahetusega märgib

ringkonnakohus järgnevat. Ka ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, mis põhjustel kohtutäitur

08.01.2009 tegi avalduse ARK-s keelumärke kustutamise kohta veel enne, kui maakohus

tsiviilasjas nr 2-08-20037 otsuse tegi. Siiski märgib ringkonnakohus, et kaebuse esitajal on

õigus osas, et kasutamise keelumärke kanne registrisse omab informatiivset tähendust

kolmandatele isikutele. Tsiviilasjas nr 2-08-20037 maakohus 17.06.2008 määrusega seadis

nimetatud sõiduki käsutamise keelumärke. Seega oli E. Vares Stegeman Transport OÜ

juhatuse liikmena teadlik, et maakohus pidas vajalikuks tagada OÜ P-Trucks hagi ning selleks

seadis sõiduki käsutamise keelumärke. Sõiduki käsutamist olukorras, kus maakohtu määrust

ei olnud vahepeal tühistatud, ei saa lugeda õiguspäraseks.

7. Sellele vaatamata ei nõustu ringkonnakohus kaebuses toodud seisukohaga, et müügihinna

märkimata jätmine ARK-le esitatavast blanketi lisast tähendab, et sõiduk võõrandati tasuta.

Dokumendi eesmärk oli edastada ARK-le tehingu poolte andmed ja informatsiooni sõiduki

omandi ülemineku kohta. Antud blanketis ei olnud sõiduki hinna esitamine esmaoluline.

Kriminaalmenetluse alustamiseks ei piisa vaid hinna puudumisest tsiviilõiguslikus lepingus.

8. Kaebuses on ühe toimepandud kuriteona nimetatud KarS § 384 lg-s 1 sätestatud tegu. KarS

§ 384 lg 1 kohaselt maksejõuetuse põhjustamise objektiivse koosseisu moodustab võlgniku

vara kahjustamine ja selle tagajärjel võlgniku maksejõuetuse või maksevõime olulise

vähenemise põhjustamine. Vara kahjustamine on maksejõuetuse põhjus, kui selle toime

panemata jätmisel poleks võlgnik maksejõuetuks muutunud. Võlgniku maksevõime oluline

vähenemine tähendab faktiliselt maksejõuetuks muutunud võlgniku või juba pankrotis oleva

võlgniku vara (täiendavat) vähenemist ulatuses, mis mõjutab oluliselt võlausaldajate nõuete

rahuldamise ulatust.

9. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri seisukohaga, et kaebaja avaldusest tulenevalt ei

ole põhjust järeldada, et veoki võõrandamine oleks põhjustanud Stegeman Transport OÜ

maksejõuetuse. Stegeman Transport OÜ pankrotiavalduse menetluses tsiviilasjas nr 2-11-

53136 esitatud halduri aruandest ja kohtuotsusest tulenevalt Stegeman Transport OÜ

maksejõuetuse põhjustas üleüldisest majanduslangusest tingitud tellimuste vähenemine, mis

omakorda tingis veokite müümise vajaduse. Ringkonnakohtul puudub põhjus pidada

pankrotihalduri seisukohta ebausaldusväärseks Lisaks jääb ringkonnakohtule arusaamatuks,

kuidas saab kolm aastat enne pankrotimenetluse alustamist võõrandatud sõiduk olla juriidilise

isiku maksejõuetuse põhjuseks, kui juriidiline isik jätkas majandustegevust ning tegeles

võlgnevuste vähendamisega. Kaebuses ei ole seda põhjendatud.

10. Ringkonnakohus nõustub kaebuses toodud väitega, et uurimisasutus ja prokuratuur on

kohustatud kuriteo tunnuste ilmnedes ja kuriteole viitava teabe saamisel alustama

kriminaalmenetlust. Samas on nii ringkonnaprokuratuur kui ka Riigiprokuratuur oma

määrustes sedastanud, et antud asjaolude hindamisel kuriteotunnuseid ei ilmne. Kui kaebaja ei

suuda sisuliselt põhjendada, kuidas on sõiduki võõrandamisega põhjustatud Stegeman

Transport OÜ maksejõuetus, ei ole tegemist kuriteotunnustele viitava teabega ning ei esine

kriminaalmenetluse alust. Ringkonnakohus selgitab, et teoreetiline võimalus, et toime on

pandud kuritegu, ei ole kriminaalmenetluse alustamiseks piisav.

11. KarS §-s 385 on sätestatud kuriteona pankroti- või täitemenetluses võlgniku vara

varjamine või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamine.

Vara varjamisena ja vara või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta valeandmete

esitamisena on käsitletav füüsilisest isikust võlgnikul ja juriidilisest isikust võlgnikul võlgniku

pädevatel esindajatel nii pankrotimenetluses kui ka täitemenetluses lasuva teabe andmise

kohustuse rikkumine.

12. Ringkonnakohtule esitatud asjaoludest ei tulene, et E. Vares oleks pankrotimenetluses

esitanud vara varjamiseks ebaõigeid andmeid. Pankrotihalduri arvamusest ei nähtu, et talle

oleks pankrotimenetluses esitatud ebaõigeid andmeid või jäetud vajalikud andmeid esitamata.

Asjaolu, et pankrotihaldur esitas Maanteeametile päringu ainult kuni viimase aasta ulatuses,

puudutab pankrotihalduri tegevust, mitte E. Varese vastutust võimalike kuritegude

toimepanemise eest. Ringkonnakohus leiab, et olemasolevatele andmetele tuginedes ei saa

sedastada, et E. Vares on esitanud pankrotimenetluse ajal ebaõigeid andmeid või jätnud

andmed esitamata.

13. Samuti ei ole piisavalt andmeid KarS §-s 3811 sätestatud kuriteo toimepanemise

tuvastamiseks raamatupidamise kohustuse teadva rikkumise kohta. R. Liitmaa väide selle

kohta, et ajutine pankrotihaldur Olev Kuklase on kinnitanud, et OÜ Stegeman Transport

raamatupidamise dokumentides sõiduki olemasolu ja võõrandamist ei ole kajastatud, on

paljasõnaline ja ainult selle pinnalt pole võimalik tuvastada kuriteo tunnuseid.

14. Kuritegude toimepanemise eest karistamise võimumonopol kuulub riigile ning tulenevalt

KrMS § 30 lg-st 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja

tulemuslikkuse.

Kehtiva

seaduse

kohaselt

kuulub

kriminaalmenetluse

alustamine

uurimisasutuste ning prokuratuuri diskretsiooni. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus

pole võimalik sedastada, et toime on pandud kuriteo tunnustele vastav tegu, on

kriminaalmenetluse alustamata jätmine õiguspärane.

Ringkonnakohus märgib, et oma tsiviilõigusi on võimalik kaitsta tsiviilkohtumenetluse

raames ning vajadusel nõuda ka õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist.

Seega jätab ringkonnakohus vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruse muutmata ja R. Liitmaa

esindaja kaebuse rahuldamata.

Mati Kartau

Kohtunik