1-12-5035/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

03. juuli 2012 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-12-5035 (kohtueelses menetluses nr 12284000011) riik B.E versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

B.E

(isikukood xxx; elukoht - xxxxx

xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx; ilma kind

la töökohata; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 209 lg 1 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) -dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada B.E (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 209 lg 1 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 6 (kuus)

74 lg 1 ja lg 3 kuud; KarS § alusel määrata, et mõistetud

vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata B.E-le katseaeg 18 (kaheksateist) vangistust 6 kuud B.E kuud ning mõistetud ei pöörata täitmisele, kui ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumis

75 lg-s

-

kontrolli nõude ; määrata käitumiskontrolli ajaks alaliseks id ja kohustusi B.E-le elukohaks -xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx B.E-le xxxxx ; tühistada

datud elukohast lahkumise keeld. tõkendina kohal

Muud otsustused

2. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1. kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus J.N : rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista B.E-lt 400 (nelisada) € J.N.i kasuks;

2.2. sundraha 435

,60 välja mõista B.E-lt € riigi õigusabi tasu 57 € ning muu

kriminaalmenetluse kulu 2

,70 € riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 495

(nelisada üheksakümmend viis) € ja 30 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a augustikuust igakuise menetluskulu osa 41,28 € tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) -

tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.3. kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 19 (üheksateist) € ja 20 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõu või ei täida talle deid

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P 1023778606 Swedbankis (tasumisel makseangas või kontole nr 22 korraldusele: viite 1- number 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 12-5035

“);

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Vilj misest. andi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt KarS § on B.E toime pannud kuriteona kelmuse

209 lg 1 järgi, mis seisnes varalise kasu saamise eesmärgil 09. jaanuaril 2012. a aadressil lles, et tema se

xxxxxxxxx xxxx xx , lõi teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, lubades J.N.ile maksta J.N.ile -550 eest viimasele 14. jaanuaril 2012. a 400 eurot. kuulunud võsalõikur Stihl FS B.E kokkulepitud ajal raha ei maksnud ja ei teatanud ka mittemaksmise põhjusest ning vältis kontakti kannatanuga. 09. jaanuaril 2012. a viis B.E väljapetetud võsalõikuri Stihl

FS- -Turu 2a asu

550 Viljandi linnas Väike vasse Mulgi Pant OÜ pandimajja ning pantis selle. Antud teoga tekitati J.N.ile varaline kahju kokku 400 eurot.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi

209 lg 1 ja karistamises vangistusega 6 kuud. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui B.E 18 (kaheksateist) - kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas – 1)

xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxx xxxxx-xxxxx xxxx ; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)

alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. -

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkul -s 239, mille kohaselt k eppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest - kari likuks stusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS

§ 209 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3.

Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

igusvastaselt kahju (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õ tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

J.N on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi summas 400 (nelisada) . Tsiviilhagi tuleb alusel rahuldada ning € VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 välja mõista

400 (nelisada) € B.E-lt J.N.i kasuks.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § MS § 189 lg -s 175. Vastavalt Kr -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulu susega. de hüvitamine kohtumääruse või kohtuot

KrMS § 175 lg 1 üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev p 9 kohaselt on menetluskuluks s

sundraha, mis KrMS § 179 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 (nelisada kolmkümmend viis) € Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 .

määrusest nr 169 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg le 2 kaitsja määrab -

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p

-le 1 on

riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud osutamise eest makstava t (edaspidi ). Korras koos kord hilisemate muudatustega on kehtestatud

tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning ku

lude hüvitamisse ulatus.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna € Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus

38.40 .

aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina € aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, 19.20 . Kaitsja kohtus esitatud vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 . – €

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus.

3 m Vastavalt KrMS § 180 lg enetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista B.E-lt

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) €, riigi õigusabi tasu

57 (viiskümmend seitse) € ja 60 senti 38,40 €

19.20 € (s.o + ) ja muu kriminaalmenetluse kulu 2

(kaks) € ja 70 senti riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. -

Kohtunik