1-12-6127/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-6127

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

20.juunil 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Natalja Tselikova sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Evelin Merilaine kaitsja advokaat Rainer Objartel osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav M.R

, IK XXX, elukoht: XXXXX, kriminaalkorras varem karistatud 3 korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s:

Süüdistus

M.R süüdistatakse selles, et tema 08.juunil 2012.a. kella 12.00 paiku Tartu linnas Kalevi tänaval juhtis mootorsõidukit Renault Thalia registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani M.R toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus M.R-ile karistuseks 7 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust M.R-ile 27.oktoobri

2010.a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr. 1-10-14091 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 465 tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 6 alusel ümberarvestatuna teeb 7 kuud ja 22 päeva vangistust võrra ning mõista M.R-ile liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 22 päeva vangistust.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta M.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. M.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad.

Menetluskuludena kuulub M.R-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Kohtunik leiab, et põhjendatud on kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. M.R ei oma juba aastaid töökohta ja talle on omistatud 80% ulatuses töövõimetus. Tema ainsa sissetuluku moodustab pension kokku 250 eurot.

Käesoleva kohtuotsuse järgi peab M.R asuma kandma rohkem kui aasta pikkust vangistust kandma, millise aja jooksul tal samuti ilmselt sissetulek puudub. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu. Samuti on põhjendatud määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine osade kaupa pikema tähtaja jooksul kui seaduses ettenähtud esialgne tasumise tähtaeg.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada

M.R KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks seitse (7) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 27.oktoobri M.R-ile 2010.a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr. 1-10-14091 mõistetud karistuse ärakandmata osa, nelisada kuuskümmend viis (465) tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 6 alusel ümberarvestatuna teeb seitse (7) kuud kakskümmend kaks (22) päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks üks (1) aasta kaks (2) kuud kakskümmend M.R-ile kaks (22) päeva vangistust.

M.R-ile mõistetud karistuse kandmise aja algust lugeda kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu poolt väljastatud teates ettenähtud ajal tema kinnipidamiskohta saabumisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki M.R-ilt

juhtimise õigus üheks (1) aastaks kuueks (6) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 55 alusel laieneb mõistetud lisakaristus kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud loovutama oma juhiloa M.R

Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KrMS § 180 alusel välja mõista menetluskuludena riigituludesse M.R-ilt sundraha ükssada (100) eurot ja kaitsjatasu viiskümmend (50) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade M.R kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik