1-12-525/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-12-525

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.juunil 2012 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-12-525 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid I.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 12.06.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu I.T, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSI

OON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta I.T talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 04.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

I.T tunnistati

kohtuotsusega

ja süüdi Pärnu Maakohtu 08.02.2012 KarS § 121 järgi karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 06.10.2011 01.10.2013. ja lõpp

Kenet Hiiesalu andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 15 ).

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 04.06.2012.

Kinnipidamisasutusest I.T kohta koostatud isel kinnipeetaval oomustusest nähtub, et vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad.

Vabanemisel asub kinnipeetav elama õe

2(3) juurde aadressil xxx nnipeetava . Väidetavalt on haridust 10 klassi. Vabanedes töökoht puudub. Ki vastu on esitatud rahalisi nõudeid 346,21 eurot. Isikut on viiel korral karistatud Alkoholiseaduse alusel, viimati 30.10.2010. Isik rikkus kriminaalhoolduse kontrollnõudeid, ei asunud täitma üldkasuliku tööd. Isik on korduvalt viibinud ravil psühhiaatriakliinikus. Kinnipeetava mõtlemine ja käitumine on hetkeimpulsist lähtuv ja sotsiaalseid norme mittearvestav. Ta ei mõista oma kuritegelikku käitumist, ei ole oma varasematest karistustest õppinud ja jätkanud uute kuritegudega. Vangla toetab I.T tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on I.T vabanemise korral kindel elukoht aadressil xxx. Elamistingimused on head, korter on kolmetoaline ning kuulub kinnipeetava õe elukaaslasele xx xx. Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel töökoht. Kinnipeetava õe pere on nõus I.T rahaliselt abistama kuni viimane leiab töö. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, ei suutnud täita käitumiskontrollnõudeid ja jätkas kuritegelikku elu, mille eest kannab praegu vabaduskaotuslikku karistust. Nimetatud asjaolud muudavad kaheldavaks kinnipeetava võimekuse käituda kriminaalhoolduse nõuetele vastavalt. Positiivseks asjaoluks on toetavate lähisuhete olemasolu, mis kergendab kohanemist ja toimetulekut.

I.T taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist elektroonilise valve ennetähtaegselt kohaldamisega.

Prokurör kinnipeetava ennetäh kirjalikult toetab taegset vabastamist elektroonilise valve alla süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

arvamuse, arvestades ära kuulanud süüdimõistetu prokuröri kirjaliku arvamust tuleb jätta leiab, et I.T elektroonilise valve kohaldamisega

tingimisi enne tähtaega vangist süüdimõistetu usest vabastamata. Kohtu hinnangul on

ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg 3 alusel, tähtaega katseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistu Kohus võtab sest vabastamine. taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda.

Kõik kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on vägivaldsed, kahel viimasel korral on teda karistatud kehalise väärkohtlemise eest ja esimesel korral avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, esimesel katseajal pani toime uue kuriteo, teisel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga, pani toime uue kuriteo ja hoidis üldkasuliku tööst kõrvale ja ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid ning karistus pöörati täitmisele. Pärnu Maakohtu 19.05.2011 kohtumäärusest on näha, et isik ei sooritanud üldkasulikku tööd, 1440 tunnist tegi ära 69,5 tungi ja rikkus registreerimiskohustust. Samas ei ilmunud I.T õigeaegselt karistust kandma ning seetõttu oli kuulutatud tagaotsitavaks. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud isikuvastase kuriteo, kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik I osa lk 5-8 on väärteokorras 15 ) on näha, et I.T korral karistatud, nendest 5 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest, viimati 18.11.2010.

3(3) Eeltoodust nähtub, et mõistet ja määratud puhul ud karistused kriminaalhooldused I.T ei ole täitnud eesmärki anemisest ning mingeid järeldusi ta

- hoiduda uute kuritegude toimep

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla poolt esit I.T atud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et distsiplinaarkaristused puuduvad.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1- -

91 06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav vangistuse jooksul sotsiaalprogrammides osalenud ei ole.

Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab I.T-le tõhusat parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus.

Isikul on keh v dokument isikutunnistus kehtivusega 23.03.2016. ti isikuttõendav

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx. Kolmetoaline xx elukaaslasele xx. korter kuulub kinnipeetava õe xx xx

Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava õde Anu Kaatsu ja tema elukaaslane xx on elektroonilise seadme paig . Kriminaalhooldaja andmete xx aldamisega nõus kohaselt elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele.

Vabanemisel puudub I.T kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Isikul on madal haridustase puudub mis raskendab idmist ja suurendab uute eriala ning töökogemus, töö le kuritegude toimepanemise riski.

Arvestades I.T poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad ) ja tem (uued kuriteod vägivallateod a käitumist kriminaalhoolduse all olles katseajal , korduvad v ) on kohus seisukohal, et I.T tingimisi ja ÜKT tegemise ajal äärteod enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, ta ei käinud registreerimisel, ei täitnud ÜKT tunde ja pani uue kuriteo toime. Süüdimõstetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. isavalt mõju Seega kriminaalhooldus ei osuta I.T-le pi .

Samas alkoholi tarvitamine ja eurot suured rahalised nõuded 346,21 võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus ja samuti kindel elukoht kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, toetav võrgustik lähedaste näol ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid I.T puhul peab kohus eriti tähtsaks . sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening osalemist vangistuse ajal. Karistusaeg lõpeb 01.10.2013 ja lõpuni on veel üle 1 aasta 3 , ehk karistusa kuu, mis on pikk aeg.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

I.T

temale

Pärnu Maakohtu 08.002.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Inna Kirsipuu