4-12-1864/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 04.06.2012 Tallinnas Väärteoasja number 4-12-1864 (2302,12,005142) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Väärteoasi A.L kaebus Politseija Piirivalveameti 25.04.2012 otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,12,005142 tühistamises. Kaebaja A.L isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: xxx; töökoht: L , OÜ A . Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe 6, Tallinn; kohtuistungil osales volitatud esindaja Hannes Küünarpuu. RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 132 p 1, § 133-134, § 135 lg 2 kohus o t s u s t a s:

1. Jätta Politseija Piirivalveameti 25.04.2012 otsus väärteoasjas nr 2302,12,005142 muutmata ja A.L kaebus rahuldamata.

2. A.L peab talle määratud rahatrahvi tasuma kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist peab teatama kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse, mis on pooltele Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleis kättesaadav 18.06.2012 alates kella 15:00.

Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile esitada 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav.

Kohtu selgitused: Selgitada, et VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Selgitada, et A.L peab oma juhiloa edastama Maanteeametile 5 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Asjaolud:

27.03.2012 väärteoprotokolli nr AB 1235982 kohaselt A.L (isikukood: XXX)

juhtis 16.03.2012 kella 17:30 paiku mootorsõidukit Citroen C15 r/n xxx, oma tegevusega ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara; tagurdas otsa pargitud s/a Mercedes Benz A170 r/n xxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju SK. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata. A.L rikkus LS § 16 lg 1, § 169 lg 5 ja pani toime LS § 223 lg 1, § 236 lg 1 sätestatud väärteod.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse 25.04.2012 otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,12,005142 karistati A.L KarS § 63 lg 3 sätestatut arvestades LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 200,00 EUR ja LS § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 93 trahviühiku ulatuses, so 372,00 EUR. LS § 236 lg 2 järgi võeti A.L-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Kaebaja seisukoht ja taotlus: 30.04.2012 esitas A.L Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse. Kaebuses taotles

A.L kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud lisakaristuse tühistamist. Kaebaja põhjenduste kohaselt on tema põhitööks L, ta on seal ainuke, kellel on juhiload. Juhtimisõiguse äravõtmise korral kaob sissetulek ja tal ei ole võimalik tasuda määratud trahve. Sündmuskohalt lahkus ta meeltesegaduses ja hiljem kahetses juhtunut.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus:

Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud, menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja 25.04.2012 otsus muutmata.

Kohtus uuritud tõendid: Kohtuistungil andis ütlusi kaebaja, kohtuistungil avaldati ja uuriti järgmisi kirjalikke materjale:

- 27.03.2012 väärteoprotokoll;

- 25.04.2012 otsus;

- 20.03.2012 sündmuskoha vaatlusprotokoll/Liiklusõnnetuse akt nr 525;

-

S. K 19.03.2012 avaldus ja skeem;

- 17.03.2012 sõiduki vaatlusprotokoll koos fototabeliga;

- 27.03.2012 sõiduki vaatlusprotokoll koos fototabeliga.

Kohtu seisukoht:

27.03.2012 koostatud väärteoprotokolli kohaselt põhjustas kaebaja 16.03.2012 liiklusõnnetuse ja lahkus sündmuskohalt politseid teavitamata.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli/Liiklusõnnetuse akti nr 525 kohaselt toimus 16.03.2012 kella 17:30 paiku Harju Maakonnas Tallinnas Tammsaare tee 89 asuva Grossi kaupluse juures liiklusõnnetus, milles osalesid sõiduautod Citroen C15 r/n xxx (sõiduki omanik OÜ AL, sõidukit juhtis A.L , isikukood: XXX) ja Mercedes Benz A170CDi r/n xxx (sõiduki omanik ja juht SK).

Liiklusõnnetuse esmase kirjelduse kohaselt (akti pöördel) sõitis s/a Citoren otsa s/a Mercedesele ja lahkus.

Citroen C15 kahjude kirjeldus: kriimustused paremal pool tagaosal. Mercedes Benz kahjude kirjeldus: kriimustused ja mõlk vasakul esimesel.

SK tegi õnnetuse kohta 17.03.2012 (registreeritud 19.03.2012) politseile teate. Kannatanu palus menetlusse võtta 16.03.2012 kella 17:30 paiku Tammsaare tee 89 Grossi kaupluse juures toimunud liiklusõnnetuse. Teate kohaselt osalesid õnnetuses kannatanu sõiduk Mercedes Benz; teise osaleja kohta märkis SK, et tegemist oli heledat värvi sõidukiga r/n xxx, sõidukit juhtis meesterahvas.

Kannatanu osundab ka sündmuse vahetule pealtnägijale, samuti on teates ära toodud õnnetuse skeem. Teates selgitab SK täiendavalt, et võttis auto õhtul kella 18:50 paiku ja esialgu kahjustusi ei märganud – oli pime. Järgmisel hommikul nägi ta kahjustusi ja pöördus politsei poole. Tunnistaja/õnnetuse pealtnägija andmed olid jäetud esiklaasile, kojamehe vahele.

17.03.2012 viidi Rahumäe tee 6 Tallinnas läbi s/a Mercedes Benz r/n xxx vaatlus, vaatluse käigus kasutati fotoaparaati ja sõidukit pildistati. Vaatlusega tuvastati sõiduki vasakul esiuksel mõlk ja kriimustuse jäljed. Protokollile lisatud fototabelil nähtuvad vaatlusega tuvastatud kahjustused, mis on võrdlemisi ulatuslikud.

27.03.2012 viidi Rahumäe tee 6 Tallinnas läbi s/a Citroen C15 r/n xxx vaatlus, vaatluse käigus kasutati fotoaparaati ja sõidukit pildistati. Vaatlusega tuvastati sõiduki paremal pool tagaosal mõranenud tagumise pamperi plastikosa, parempoolsel tagatule klaasil poriga kaetud kriimustuse jäljed 66,5 – 86 cm kõrgusel. Protokollile lisatud fototabelil nähtuvad vaatlusega tuvastatud kahjustused.

A.L andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et avarii toimumise üle vaidlust ei ole – kõik kogutud materjalid on asjakohased ja selline vahejuhtum toimus. Ta käis väljas, ei osanud tuvastada pimedas olulisi kahjustusi. LS § 16 lg 1 järgi peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju.

Kohtu hinnangul on tõendatud, et A.L põhjustas 16.03.2012 kella 17:30 paiku liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkis varaline kahju. Kaebaja ise tunnistab, et põhjustas liiklusõnnetuse; liiklusõnnetuse asjaolud ja sõidukitele tekitatud varaline kahju nähtub liiklusõnnetuse aktist, kannatanu teatisest ja õnnetuses osalenud sõidukite vaatlusprotokollidest.

Lisaks heidab kohtuväline menetleja kaebajale ette, et viimane lahkus sündmuskohalt, politseid nõuetekohaselt teavitamata. A.L tunnistab, et lahkus sündmuskohalt: ta möönis kohtuistungil, et lahkumine oli alusetu, kuna seal midagi siiski oli. Ta arvab, et oleks võinud tegutseda tähelepanelikumalt – oli tavaline tööpäev ja ta vaatas, et midagi hullu ei ole ning lahkus. Kaebaja ise peab seda meeltesegaduseks: kahetseb tehtut ja ta pole varem selliste asjadega kokku puutunud.

LS § 169 lg 5 kohaselt peab sõiduki juht juhul, kui varalise kahju saaja ei ole teada liiklusõnnetusest kohe teatama politseile ja tegutsema vastavalt politsei korraldusele.

Kohtu hinnangul on tõendatud, et A.L lahkus 16.03.2012 peale liiklusõnnetuse põhjustamist sündmuskohalt, jättes politseile juhtunust nõuetekohaselt teatamata. Lisaks A.L omaksvõtule on tegu tõendatud ka SK teatisega, milles kannatanu selgitab, et avastas kahjustused järgmisel päeval ning tema sõiduki kojamehe vahel olid andmed üksnes toimunut vahetult pealt näinud tunnistaja kohta. Karistus:

Kohtuväline menetleja juhindus kaebajale karistuse määramisel KarS § 63 lg 3, mille kohaselt mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi, juhul kui isik on pannud toime mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule.

Kohus nõustub menetlejaga: A.L põhjustas liiklusõnnetuse ja lahkus seejärel sündmuskohalt, tegemist on kahe erineva teoga, mis täidavad eri väärteokoosseisud. LS § 16 lg 1 sätestatud nõuete rikkumine on LS § 223 lg 1 järgi väärtegu, so mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

Väärteo eest on ette nähtud karistus rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni.

Kohtuväline menetleja määras A.L-ile LS § 223 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses (200 EUR). Menetleja võttis karistuse määramisel kergendava asjaoluna arvesse isiku kahetsust, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohus leiab, et menetleja on A.L-ile LS § 223 lg 1 järgi määranud karistuse alla keskmist sanktsioonimäära. Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on võrdlemisi leebe ja alust karistuse vähendamiseks ei ole. LS § 169 lg 5 sätestatud nõuete rikkumine on LS § 236 lg 1 järgi väärtegu, so liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik. Väärteo eest on ette nähtud karistus rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. LS § 236 lg 2 annab kohtuvälisele menetlejale õiguse rakendada lisakaristust: juhtimisõiguse äravõtmist 3 – 9 kuuni.

Kohtuväline menetleja määras A.L-ile LS § 236 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 93 trahviühiku ulatuses (372 EUR), rakendas lg 2 sätestatud lisakaristust ning võttis A.L-ilt ära sõiduki juhtimise õiguse 3 kuuks. Menetleja võttis karistuse määramisel kergendava asjaoluna arvesse isiku kahetsust, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohtuväline menetleja on A.L-ile määranud rahatrahvi alla keskmist sanktsioonimäära – kohus märgib taaskord, et tegemist on võrdlemisi leebe karistusega ja alust rahatrahvi vähendamiseks kohtu hinnangul ei ole. A.L ei nõustunud talle määratud lisakaristusega. Isik selgitas istungil, et tal on küll kehtivaid väärteokaristusi, kuid juhtimisõigust ei ole temalt seni ära võetud. Tööalaselt on load talle vajalikud, asendajat tal ei ole. Temast sõltub 20 inimese töökoht. Kohtu hinnangul on menetleja põhjendatult leidnud, et A.L suhtes on vajalik täiendavalt rakendada lisakaristust. Isiku karistusregistri õiendist nähtuvalt on A.L eelnevalt, korduvalt (12 korda) karistatud liiklusalaste rikkumiste eest rahatrahvidega.

Kohus leiab, et A.L selgitus selle kohta, et ta ei saanud sündmuskohal päris täpselt aru sellest, et põhjustas oma tegevusega teisele sõidukile kahju, ei ole tõsiseltvõetav. Kohtule esitatud sõidukite fototabelitelt nähtub, et mõlemal sõidukil on vigastused sellise iseloomu ja ulatusega, mis välistavad võimaluse, et sõidukile otsa sõitnud juhile jääks mulje kahjutust kokkupõrkest. Sündmust nägi pealt tunnistaja, kes fikseeris A.L sõiduki andmed, seega pidi kokkupõrge olema kuuldav/nähtav ka kolmandatele isikutele, järelikult ei saanud olla tegemist tühise vahejuhtumiga. Kohtu arvates pidi A.L sündmuskohal aru saama sellest, et liiklusõnnetusel on tagajärjed. Kaebaja märkis, et väljas oli pime. Kohtule teadaolevalt ei ole märtsi lõpus kella 17:30 paiku väljas nii pime, et see takistaks sõidukite kohest ülevaatust. Samuti kahtleb kohus A.L ütlustes võimaliku meeltesegaduse kohta: kohtus esines isik enesekindlalt, tegemist on inimesega, kes oma sõnade kohaselt koordineerib kolmandate isikute tegevust. Juhul, kui taoline meeltesegadus tekkis, ei ole alust arvata, et tegemist on püsiva iseloomuga seisundiga ning A.L võinuks politseiga ühendust võtta oma meeltesegaduse selginedes – kas samal õhtul või järgmisel hommikul. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et A.L oleks ise, vabatahtlikult politseiga ühendust võtnud; sündmust aitas lahendada vahetu tunnistaja, kes märkis üles A.L sõiduki numbri.

Kohtu hinnangul on peale teise isiku vara kahjustamist sündmuskohalt ära sõitmine äärmisel küüniline; tegemist on tahtliku teoga, väärteo eest on ette nähtud karistus. A.L on kohtu arvates isikuks, kelle ajutine sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on vajalik isikule liiklusalaste rikkumiste ja rikkumiste tagajärje põhjusliku seose meenutamiseks. A.L puhul ei tuvastanud kohus ühtegi asjaolu, mis annaks alust eeldada, et mootorsõiduk on isikule hädavajalik (eelkõige liikumispuue). Menetleja on lisakaristust kohaldanud miinimummääras ja see on kohtu hinnangul kohane karistus. Kohus leiab, et 3 kuuks on võimalik tööasjad korraldada selliselt, et ettevõtete sisuline töö ei jää seisma. Kohtu hinnangul tuleb A.L kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 25.04.2012 otsus väärteoasjas nr 2302,12,005142 tuleb jätta muutmata.

Kohtunik: