1-12-1968/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2012, Tallinn Kriminaalasja number 1-12-1968 Kohtukoosseis

Kohtunikud Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Sten Lind Kriminaalasi P.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8,

9 järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04. aprill 2012 aasta otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav P.Z, ik: xxx

varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 12.12.2011 Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON Kirjalik menetlus

Jätta Harju Maakohtu 04. aprilli 2012 otsus kriminaalasjas nr 1-12-1968 P.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi muutmata.

Apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1. P.Z-ile oli esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, keda on varem

19.05.2011 Harju Maakohtu otsusega nr 1-11-3689 karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest,

-ajavahemikul 02.10.2011 kella 17.00 kuni 08.10.2011 kella 13.30 paiku ukselukkude lõhkumise teel tungis sisse Harjumaal xxxxxxxxxx asuvasse A H suvilasse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt A H kuuluvat vara, tekitas lõhkumisega A H kahju summas 65 eurot. Kokku tekitas P.Z oma teoga A H varalist kahju summas 422 eurot. -ajavahemikul 16.10.2011 kella 14.00 kuni 17.10.2011 kella 11.00 paiku kasvuhoone ja maja vaheukse ukseketi eemaldamise teel tungis sisse Harjumaal xxxxxxxxxxxxx asuvasse S K suvilasse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt S K kuuluva kruvikeeraja väärtusega 1 euro. -ajavahemikul 10.11.2011 kella 17.00 kuni 15.11.2011 kella 16.00 paiku välisukse luku avamise teel tungis sisse Harjumaal xxxxxxxxxxxxxx asuvasse D S suvilasse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt D S kuuluvat vara, kokku summas 227,40 eurot.

Seega P.Z pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohus tunnistas P.Z-i süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 3

(kolm) kuud.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistis karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestas karistusaja alguseks P.Z-i kahtlustatavana kinnipidamise, so alates 12.12.2011. A H´i esitatud tsiviilhagi 422 euro nõudes ja Dmitri Straševski esitatud tsiviilhagi 227,40 euro nõudes rahuldas kohus täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõistis P.Z-ilt nimetatud summad välja.

APELLATSIOON:

3. Apellatsioonis süüdistatav märgib, et tal ei ole mingeid etteheiteid maakohtu otsusele, on ainult palve tsiviilhagide tasumise ajatamise osas. Tal ei ole sissetulekuid. On aastaid olnud töötu. Palub võlg 1 aastaks edasi lükata.

Lõpetab oma vangla karjääri ja pärast vabanemist kindlalt alustab uut elu ja alustab võlgade tasumist.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsiooni rahuldamiseks ja maakohtu otsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad.

Maakohus on rahuldanud kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid ja tekitatud kahju süüdlaselt välja mõistnud.

Apellatsioonis ei vaidlusta süüdistatav tema süüditunnistamist, karistamist ega ka tekitatud kahjude suuruseid ning nende väljamõistmist, taotleb vaid väljamõistetud tsiviilnõuete tasumise tähtaja ajatamist.

Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et kuivõrd kriminaalmenetluses esitatav tsiviilhagi ei ole midagi olemuslikult erinevat tsiviilkohtumenetluses esitatavast hagist, siis tuleb ka selle täitmisel juhinduda eeskätt tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) ja täitemenetluse seadustikus hagi täitmise kohta sätestatust.

Tulenevalt TsMS §-st 461 täidetakse kohtuotsus pärast selle jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. TMS § 23 sätete kohaselt alustatakse sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel täitemenetlust.

Tsiviilhagi kohta tehtud otsuse täitmine toimub ülaltoodud seadustikes ette nähtud korras, kuid tulenevalt KrMS § 313 lg 1 p-st 7 võib kohus võtta ka juba süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas vajaduse korral seisukoha kohtuotsuse täitmise asjaolude suhtes, sealhulgas kindlaks määrata tekitatud kahju tasumise tähtaja.

Samas kolleegium leiab, et sellise seisukoha võtmise vajaduse tingib vaid kohtule kriminaalasja raames esitatud vastav põhistatud taotlus. Analoogne kohustus tuleneb ka

TsMS § 445 lg 1, mis kehtestab muuhulgas tsiviilasjas otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramist juba otsuses ja seda vaid vastava taotluse olemasolul. Otsuse täitmise tähataja kindlaskmääramiseks kriminaalotsuses ja nimelt otsuse täitmise tähataja muutmiseks peab olema mõjuv põhjus, kusjuures mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb täitmise tähtaja pikendamist.

Antud juhul ei ole ei süüdistatav ega kaitsja esitanud maakohtu istungil mingit taotlust, et kohus üldse saaks kaaluda kriminaalasjas tehtavas kohtuotsuses seaduses kehtestatust erinevat tsiviihagi tasumise korda. Sellest tulenevalt ei olnud kohtul võimalik ka sellise taotluse osas küsida seisukohti kannatanutelt, kelledel on õigus selle kohta oma arvamus esitada.

Seega kohtukolleegium leiab, et sellise taotluse esitamine alles apellatsioonis pole aluseks maakohtu seadusliku otsuse tühistamiseks. Maakohtul puudus vajadus lahendada otsusega nimetatud küsimust ja seega puudub ringkonnakohtul ka võimalus maakohtu vastava otsustuse kontrollimiseks.

Kolleegium peab veel vajalikuks märkida, et apellatsioonis viidatud asjaolud, et süüdistataval puudub töökoht, et ta kannab vangistust, pole põhjused, mis toovad kaasa järelduse, et otsuse täitmise osas on alust eelpoolnimetatud seadustikes ettenähtust erineva tähtaja määramiseks.

5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 04. aprilli 2012 otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Ivi Kesküla Meelika Aava Sten Lind