1-12-2245/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-12-2245

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. mail 2012.a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Krõõt Olo Prokurör Evelin Merilaine Kriminaalasja number 1-12-2245 (12260100057) Kriminaalasi Veigo Jaanson süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Veigo Jaanson

Isikukood: 39104020232; aadress: XXXX

Varasem karistatus: kriminaalmenetluse korras karistatud 1-l korral; väärteomenetluse korras karistatud 42-l korral. Kaitsja Adv. Eve Laine (määratud) Tõkend Elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas

Süüdi tunnistada Veigo Jaanson KarS § 263 p 1 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 26.05.2010 Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-10-6297 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) kuu ja

29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust, võrra ning mõista Veigo Jaansonile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 (kuus) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada Veigo Jaansonile mõistetud vangistus KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 418 (nelisada kaheksateist) tundi, mis tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab Veigo Jaanson järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2(2)

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagi rahuldada. Võlaõigusseaduse § 127, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Veigo Jaansonilt I.L. kasuks 1280.20 eurot (üks tuhat kakssada kaheksakümmend eurot ja 20 senti) tasumisega I.L. a/a XXX Swedbank.

Välja mõista Veigo Jaansonilt 30.- eurot (kolmkümmend eurot) riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab

Veigo Jaansonit süüdistatakse selles, et tema et 03.01.2012 kella 21.10 paiku, olles alkoholijoobes, rikkus avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul rahu ja avalikku korda sellega, et Tartu linnas Narva maanteel lõi käe ja jalaga I.L. sõiduautot ja hüppas selle esikapotile ning seejärel lõhkus juhiukse klaasi ja tungis I.L. kallale, mille käigus lõi Veigo Jaanson I.L. rusikaga peapiirkonda ning üritas kannatanut korduvalt käte ja jalgadega lüüa, kuid kannatanul õnnestus löögid tõrjuda ja Veigo Jaanson maha suruda. Veigo Jaanson põhjustas oma tegevusega I.L. füüsilist valu ja tervisekahjustuse - vasaku oimupiirkonna põrutuse.

Sellega pani Veigo Jaanson toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra raske rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Kokkuleppe sisu KarS §-s 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Veigo Jaansonile karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 26.05.2010 Harju Maakohtu otsusega nr 1-10-6297 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu ja 29 päeva vangistust, võrra ning

3(2) mõista Veigo Jaansonile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada Veigo Jaansonile mõistetud 6 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 418 tundi, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab Veigo Jaanson järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s75 sätestatule. Veigo Jaansonile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.

Tsiviilhagi ja asitõendid. Kuriteoga tekitas Veigo Jaanson varalist kahju I.L., kes on esitanud tsiviilhagi summas 1280.20 eurot (üks tuhat kakssada kaheksakümmend eurot ja 20 senti), summa tuleb tasuda I.L. a/a XXX Swedbank. Kohus leiab, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb süüdlasel hüvitada VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel.

Asitõendid puuduvad.

Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg

1 p 2 järgi 435 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 57.60+19.20 eurot. Seega kokku on menetluskulu 511.80 eurot. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 3 alusel 30.- euro ulatuses ja ülejäänud osas jätab riigi kanda.

Madis Kägu Kohtunik