4-12-580/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.05.2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-580 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Aive Uueni Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

U.L-i (ik: xxx) väärteokaebus nr 4-12-

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 17.01.2012.a. otsusele väärteoasjas nr 2230,11,062549

Asja läbivaatamise kuupäev 10.05.2012.a.

Istungil osalenud isikud

kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu

Kohus peab võimalikuks kaebuse lahendamist kaebuse esitanud isiku osavõtuta tulenevalt V™S § 126 lg-st 1

RESOLUTSIOON

Rahuldada U.L’ kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 17.01.2012.a. otsusele väärteoasjas nr. 2230,11,062549 osaliselt.

Tühistada kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 17.01.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2230,11,062549 osaliselt, lisakaristuse kohaldamise osas.

Teha uus otsus, millega:

Võtta KarS § 50 lg 1 p 2 alusel U.L-ilt LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õigus ära 3 (kolmeks) kuuks.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Väärteoasi nr. 4-12-580

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24). Kohtuotsus on kättesaadav 24.05.2012.a.

Asjaolud ja menetluse käik:

Politseija Piirivalveameti liiklusjärelevalvetalitus on 26.12.2011.a. teinud väärteoprotokolli, mille kohaselt U.L, juhtides 26.12.2011.a. kella 13:52 ajal Tallinnas Vabaduse pst

(Naaritsa tn ja Pärni mnt vaheline teelõik) mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,63 milligrammi, on rikkunud LS §

69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo. Politseija piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 17.01.2012.a. otsuse kohaselt mõisteti U.L-ile LS § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 215 trahviühiku ulatuses ja lisakaristuseks KarS § 50 lg 1 p 2 alusel ja LS § 224 lg 3 p 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

09.02.2012.a. esitas U.L Harju Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklustalituse 17.01.2012.a otsus peale, milles palus tühistada otsuse osas, mille kohaselt U.L-ile määrati KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Kaebuse põhjenduste kohaselt töötab U.L põhiliselt Itaalia Vabariigis, kuhu ta peab sõitma oma sõiduvahendiga.

Tööülesannete täitmise tõttu on vaja liikuda mootorsõidukiga mitmete objektide vahel.

Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähendab töö kaotust ning edasise sissetuleku puudumist.

Harju Maakohtus 10.05.2012.a. toimunud kohtuistungil menetlusalune isik U.L ei osalenud. Kohtutoimikusse on lisatud õiend (tl 35), mille kohaselt teavitas U.L kohut sellest, et ta on saanud kätte kutse ja määruse 10.05.2012.a. kohtuistungi kohta, kuid seoses töökoha poolse välislähetusega Itaalia Vabariiki ei ole tal võimalik osaleda kohtuistungil. Samuti kinnitas U.L, et ta on nõus kaebuse läbivaatamisega kohtus ilma tema osavõtuta. Kohus on saanud ka tõendi U.L-i töökohast, mis kinnitab, et ta viibib välislähetuses Itaalia Vabariigis ajavahemikul 03.05.2012.a. kuni 12.05.2012.

Kohus leidis, et väärteoasja on võimalik arutada ilma menetlusaluse isikuta V™S § 126 lg 1 järgi, kuna U.L on teadlik kohtuistungi toimumisest ning andnud kohtule teada, et ta ei saa istungil osaleda ning esitanud selle kohta ka vastava tõendi. Samuti on ta taotlenud väärteokaebuse läbivaatamist ilma tema osavõtuta (tl 1).

Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et 17.01.2012.a. tehtud otsus on seaduslik ning U.L-ile on määratud õige karistus, leides, et karistuse määramisel on arvestatud, et tegu on ohtlik ja toimepandud tahtlikult ning põhikaristuse määramisel on lähtutud teo ohtlikkusest üle sanktsiooni keskmise määra, sest asjaolu, et tegu pandi toime kõrge liiklusintensiivsusega piirkonnas Tallinna Vabaduse pst-l päevasel ajal kell 13:52, näitab teo ohtlikkust ning lähtudes õiguskaitsehuvidest on lisakaristuse kohaldamine vältimatu.

Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid:

Kirjalikest tõenditest:

- Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

17.01.2012.a. otsus väärteoasjas 2230,11,062549 (tl 2-3; väärteotoimik tl 10-11);

- 26.12.2011.a. väärteoprotokoll väärteoasjas 2230,11,062549 (tl 17; väärteotoimik tl 1);

- tõendusliku alkomeetri kasutamise 26.12.2011.a. protokoll (tl 18-19; väärteotoimik tl 2);

- menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 20; väärteotoimik tl 3);

- karistusregistri väljavõte (tl 31; väärteotoimik tl 14).

-

Kohtuistungil kuulati üle ka tunnistajad PDja LJD.

Kõigi eelnimetatud tõendite avaldamisele vastuväiteid ei esitatud.

Kohtu põhjendused:

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis jõudis järeldusele, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Politseija Piirivalveameti liiklusjärelevalvetalituse 26.12.2011.a. väärteoprotokollist

väärteoasjas 2230,11,062549 nähtub, et U.L, juhtides 26.12.2011.a. kella 13:52 ajal Tallinnas Vabaduse pst (Naaritsa tn ja Pärni mnt vaheline teelõik) mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,63 milligrammi, rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo. LS § 69 lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, mis koostati 26.12.2011.a kell 14:07, kohaselt oli alkoholisisalduse mõõtmisel väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetri lugem 0,68 mg/l, laiendmääratus +/-0,05 mg/l ja mõõtetulemus 0,63 mg/l. Eeltoodud tõendite põhjal on kohtu hinnangul põhjendatud järeldada, et U.L ületas LS § 69 lg 5 sätestatud lubatud piirmäära ning väärtegu on seega LS § 224 lg 2 järgi õigesti kvalifitseeritud. Ka ei ole kaebuse esitaja ise väärteo toimepanemist vaidlustanud.

Kohus peab vajalikuks märkida, et subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süütegu vähemalt kaudset tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Tulenevalt U.L-i abikaasa PD´i kohtus tunnistajana antud ütlustest (tl 41), tarbis U.L eelmisel õhtul alkoholi, juues mõned õlled (tl 41), mistõttu pidi menetlusalune isik möönma seda, et ta võib sõitmisel olla alkoholijoobes ning juhtida mootorsõidukit seisundis, mis keelab mootorsõiduki juhtimise, st juhtida mootorsõidukit LS § 69 lg 5 sätestatud lubatud alkoholi piirmäära ületades. Nimetatud põhjusel tuleb järeldada, et U.L pani antud väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus osas, mis puudutab põhikaristuse mõistmist, on tulenevalt õiguskorra kaitsmise huvidest ja üldpreventiivsetest eesmärkidest põhjendatud. Isik seda ka ei vaidlustanud. Kohus leidis, et arvestades antud väärteo ohtlikkuse määra, toimepanemise aega ja kohta – asjaolu, et isik juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ajal, mil liiklustihedus on tihe, läheduses asub palju lasteasutusi (koolid, lasteaiad), samuti ka joobeastet on lisakaristuse kohaldamine vajalik. Kohus peab aga võimalikuks kohaldada lisakaristust miinimummääras, arvestades asjaolu, et U.L-i ei ole tulenevalt karistatuse õiendist varem kriminaalega väärteokorras karistatud (tl 31).

Kohus juhindub KarS § 56; LS § 224 lg 2; § 224 lg 3 p 1; V™S § 109-111, § 132 p 2, § 133- 135, § 155-156.

Kohtunik Merle Parts